Rein Rannap (2)

Sisukord
Rein Rannap lk 3
Haridustee lk 4
Pianistikarjäär lk 4
Helilooming lk 5
Kasutatud kirjandus lk 7
Rein Rannap
Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Ta on kuulus eesti pianist , helilooja , improvisaator, legendaarse Ruja ellukutsuja.
Juba väiksest peale tahtis Rein Rannap saada maailmakuulsaks heliloojaks ja klaverdajaks. Oma esimese loo kirjutas Rein Rannap ülesse juba viieaastaselt ja see kannab tänaseni säilinud noodilehel nime „Önetus“. Tema isa Heino Rannap on muusik , pedagoog, muusikapedagoogika uurija ja ema Ines Rannap on viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik.
Ta lemmikheliloojad on Johann Sebastian Bach ,Ludwig van Beethoven , Franz Serafim Peter Schubert , Frederic Chopin ja Ferenc Liszt .
Haridustee
Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis 1965 – 1972, ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis 1972 - 1977 klaveri erialal Virve Lippuse juures. Seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures 1977 - 1979. 1991 kuni 1995 õppis Rein Rannap Lõuna- California Ülikoolis Los Angeleses magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephna Hartke klassis.
Pianistikarjäär
Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal, samal aastal esines ta ka esimest korda orkestriga. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias, Kanadas ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega „ Klaver tuleb külla“, esinedes kirikutes ning tuues meeskonnaga klaveri kohale.
Ta on võitnud Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi 1973. aastal ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil 1976. aastal Leipzigis, Saksamaal.
Helilooming
Klassikalise heliloojana kirjutab ta valdavalt heakõlalises postmodernist-likus stiilis.
Ta on kirjutanud palju teoseid klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid:

• "Naiivsed ja süütud palad " (1980–1982)
  
• "Klaverikontsert" (1984)
  
• "Cruise Control " (1991)
  
• "Six-pack piano" (1997)
  

Lisaks on ta kirjutanud ka orkestriteoseid:

• „Concerto Grosso in una movimento“ (1981/1988, CD - Eesti Raadio Kammerorkester)
  
• „Sümfoonia“ (1986)
  
• „ Umbrellas “ (1991)
  
• „ Eleegia “ (1995)
  
• „Papagoid“ (1998)
  
• „TimeSculpture“ klaverile ja suurele orkestrile (2000)
  
• „Lähedus. Kergus“ kammerorkestrile (2001)
  
• „Puhang“ sümfoonilisele puhkpilliorkestrile (2001)
  
• „Rannapala“ (jagatud Valgrega) flöödile ja kammerorkestrile (2001)
  Alates 1971 . aastast on ta avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad . Rein Rannap on kutsunud kokku ja juhtinud kolme (tema oma loomingut esitavat) rock- ansamblit : Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980).
  

1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi („Sa tule nüüd“; „Mis küll saab“), ja 1974 ning 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi („Keegi tulla võib“; „Sinu hääl“). Ta on kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat .
Rein Rannapi poplauludest on tuntuimad:

• „Raagus sõnad“,
  
• „Nii vaikseks kõik on jäänud“,
  
• „Ühes väikses Eesti linnas“,
  
• kantaat „Ilus maa“.
  

Rein Rannap on esinenud tihti improvisatsioonidega, tema vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi žanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika , rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz.
Kasutatud kirjandus

• http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap
  
• http://www.emic.kul.ee/emik/Heliloojad/Rein%20Rannap.ht m
  
• http://www.bach-cantatas.com/Pic-Bio/Rannap-Rein-07.jpg
  
• http://www.postimees.ee/foto/4/9/106494468aa04140258_1.jpg