Inimelu väärtust mõõdetakse sellega kuivõrd see inimene on lapsele sümpaatne. (Butterworth, Harris, 1994, 266.) (Kera, 2004) Näitena tõi Piaget välja järgmise loo: John lõhkus kogemata ära 15 tassi. Henry lõhkus meelega ära 1 tassi. Kes on halvem John või Henry? Seitsmeaastased lapsed valivad Johni. Nende arvates sõltub vastutus tekitatud kahju suurusest. Üheksa-aastaselt valivad lapsed aga Henry, sest tema oli meelega paha. (Butterworth, Harris, 1994, 265.) 2.7. Postkonventsionaalne arengutase Kohlbergi järgi on kolmandaks arengutasemeks postkonventsionaalne arengutase, mis algab pärast 13. eluaastat. Siia alla kuuluvad kaks astet kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus ja individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Seda arengutaset ei suuda alati isegi täiskasvanu saavutada. Samas on see jõukohane alates murdeeast ja oletuslik-üldistavast mõtlemisest. See on isiklike
7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne periood (3-10 a) III. Postkonventsionaalne 1) Hirm karistuse ees periood 2) Reeglitest kinnipidamine (13-... a) II. Konventsionaalne 5) Sisemine koodeks periood 6) Üldinimlikud normid ja (10-13 a) väärtused 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord LEV VÕGOTSKI TEOORIA • Arengu suunajad kultuur ja ühiskond • Keele omandamine ja mõtlemise areng • Kool kui muutuste põhjustaja • Lähima arengu taseme teooria
aeglasemalt, kui üldse. Sel põhjusel ei juurdu sotsiaalselt hinnatud käitumine lapse käitumisarsenali iseenesest, vaid kasvataja peab aeg-ajalt jõulist survet avaldama, enne kui lapse käitumine ümbritsevatele inimestele vastuvõetavaks kujuneb. L. Kohlberg peabki just moraalseid norme inimsuhete põhiregulaatoriks ning iseloomustab sotsiaalset arengut lapse arvamuste arenguga moraalist, eristades järgmisi arengutasemeid (1983): eelkonventsionaalne, konventsionaalne ja postkonventsionaalne. Eelkonventsionaalne tase on 0-7 aasta vanuses. Laps on sel perioodil eriti egotsentristlik. Arusaamine moraalsusest või amoraalsusest põhineb peamiselt kasul: hea on see, mis pakub rahuldust (näiteks kiitus), halb on see, mis põhjustab rahuldamatust (näiteks karistus). Püsivuse moraalsetele hinnangutele selle kohta, kas lapse tegevus on ,,hea või halb", annavad täiskasvanud. Imikueas tajub laps täiskasvanu positiivseid emotsioone, mis talle rahuldust
tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste – kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; VI aste – individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus). Gilligan – erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad. Prenataalne ja postnataalne periood Inimese ontogenees jaotab kaheks etapiks: a) Sünnieelne ehk prenataalne b) Sünnijärgne ehk postnataalne
Hakkas missugune on kodu, ka kriisist, üleminekust, kriisist, nukk Bogoga, uuris taset(eelkonventsionaal ja püsiv, konfliktide moraali uurima hoopis sisustus. On üleminekust. Kõige olulisem lasteaiarühmi. Selle põhjal ne, konventsionaalne, ja muude asjade ajal teisest nurgast kui seni pärsivad,soodustavad sotsiaalse arengu faas on räägib sotsiaalse õppimise postkonventsionaalne) võib minna üks stiil oli uuritud. Uuris läbi tegurid. Hõlmab rohkem töö(karjäär) ja pereelu teooriast. Mudel igal neist on 2 astet. ka teiseks. Jaotub intervjuude. Uuris mida faktoreid mis mõjutavad ülesehitamine realiseerub kinnituse Korraga saab minna neljaks(Autoriteetne, moraal tähendab lapse arengut, kui teised eesmärgil
Milliseid põhilisi kõlbelise arengu astmeid eristas 65. Millised on Bronfenbenneri bioökoloogilise arengumudeli Kohlberg? viis kihistust? õpilane ise Prekonventsionaalne mikro konventsionaalne meso postkonventsionaalne ekso makro 79. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on, et sseos otsustamise ja käitumise vahel kaldub olema nõrk 66. Kasvatustööd (mis on suunatud) õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele nimetatakse ka 80
L. Kohlbergi moraalse arengu teooria - lapsed võivad küll ealiselt areneda, kuid reaalne arusaam asjadest ei pruugi sama kiiresti areneda ja ta toob välja, et meil on kaks suuremat osa moraalses arengus, üks on TAGAJÄRGEDE üle arutlemine kuni 10. eluaastani ja hiljem on oluline, milline on olnud MOTIIV. - I prekonventsionaalne periood (3/4-10a) – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - II konventsionaalne periood (10-13a) – teiste arvamused, seadused ja kord - III postkonventsionaalne periood (13+) - sisemine koodeks, üldinimlikud normid ja väärtused
I tase eelkonventsionaalne. 1. Aste orientatsioon sõnakuulelikkusele. Reegleid jälgitakse, et vältida karistust; 2. Aste orientatsioon hüvitusele. Jälgin reegleid, et saada hüvitust; II tase konventsionaalne. 3. Aste huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, et meie hea maine säiliks; 4. Aste autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks; III tase postkonventsionaalne. 5. Aste vastavalt vajadusele võib kokkuleppeid muuta; 6. Aste seotus individuaalsete printsiipide ja süümemoraalsusega; seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Ei ole vaja täita seaduseid, mis ei arvesta universaalseid eetilisi printsiipe. Arengupsühholoogia ülesanded: Kirjeldamine sisaldab uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade tasemeulatuse ja struktuuri uurimist. Kas? Palju?
Kordamisteemad ärieetikas Mida mõistad moraali ja eetika all? Eetika ehk moraalfilosoofia: · kõlblusõpetus, mis püüdleb ligimesearmastuse väärtustamise poole; · õpetab tegema valikuid õige-vale, hea-halva vahel; · praktiline eetika (ärieetika, bioeetika, insenerieetika, arstieetika, jm kutse-eetika) Moraalifilosoofia- püüe mõista moraalimõisteid ning määratleda käitumise põhimõtted ja normid. Eeetika jaguneb: normatiivne ja deskriptiivne. N- aktiivsed valikud hea-halb või õige- vale(mäng, õigus, religioon, moraal, kombed, etikett); D- erinevate eetikateooriate, kultuuritraditsioonide kirjeldused. Moraal on ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse ...
objektid ja inimesed Kognitiivse soolise identiteedi mõistmine => uskumused stereotüüpsetest soorollidest => täiskasvanute imiteerimine => eriline kiindumus samasoolisse vanemasse Moraalne areng (2) Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) Seos käitumisega KOGNITIIVNE ARENG Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaaluotsmine. · Tasakaalu otsimine inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu kaldub tasakaalu otsimisele. Tasakaalu puudumine:
kahjustada teiste õigusi Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest 1.1karistuse vältimisest või hüve saamisest lähtumine 1.2tegija vajadustest lähtumine mõtlen iseendast ja seda mida ise vajan 2. konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest 2.1sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine mida teised arvavad 2.2konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest 3.1ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine 3.2ideaalidest, südametunnistusest ja üldisest moraaliprintsiipidest lähtumine - Mehed on moraalsemad kui naised - Maailmas pole kedagi kes oleks astmel 3.2 Piaget arusaam mängureeglitest 1. Reegliteta mäng 2. Muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng 3. Vasastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Sõprus
halbavalgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. Seadused ja kord Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. Postkonventsionaalne periood (13-... a) Sisemine koodeks Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. Üldinimlikud normid ja väärtused .Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega.Tähtis on teo motiiv 8. Kiindumusteooria olemus Autorid J. Bowlby, M. S
4 19.10.2017 Kõlbelise arengu faasid (Kohlberg) Kõlbelise arengu faasid (Kohlberg) TASE I PREKONVENTSIONAALNE (4-10 a.) TASE III POSTKONVENTSIONAALNE (13…a.) Hirm karistuse ees Ühiskondlikud väärtused, õigused ja kohustused 1. aste: karistuse vältimine • 5. aste: moraalne perspektiiv võib sattuda 2. aste: oma tahtmise saamine kompromisside abil vastuollu seadustega TASE II KONVENTSIONAALNE (10-13 a.) • 6. aste: universaalsed ühiskondlikud
Leidis, et oluline piir lapse kõlbelises arendus läheb 10.eluaasta juurest – enne on reeglid pühad ja oluline teotagajärg, peale seda hakatakse üldisi norme vaidlustama ning muutub oluliseks teo motiiv. 1) Prekonventsionaalne periood 3-10a – hirm karistuse ees ja vajaduse suurus, reeglitest kinnipidamine 2) Konventsionaalne periood 10-13a – teiste arvamus ja kõlbeline käitumine, seadused ja kord. 3) Postkonventsionaalne periood 13-…a – Sisemine koodeks ja on õigus seade end ühiskonnas kõrgemale, üldinimlikud normid ja väärtused e suutlikus näha tervet inimkonda tervikuna. 8. Kiindumusteooria olemus 1) Kindlalt turvaliselt kiindunud – Laps tunneb end kindlalt, ei karda liigselt võõraid. Käitub vastavalt oma ema käitumisele - kui ema on rahulik, on ka laps rahulik. Kui ema lahkub, nutab, kuid rahuneb suhteliselt ruttu.
mõtlemine) 4 7 eeloperatsionaalne (intuitiivne mõtlemine, egotsentriline) 7 12 konkreetsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, teine vaatepunkt) 12 - formaalsed operatsioonid (loogiline mõtlemine, kolmas vaatepunkt) Piaget (1952) Moraalne areng 1Prekonventsionaalne (sõnakuulmine karistus) 2 Prekonventsionaalne (isiklik kasu, kasulik tehing) 3 Konventsionaalne (teiste heakskiidu taotlemine) 4 Konventsionaalne (reeglite täitmine, õige - vale) 5 Postkonventsionaalne (reeglite/seaduste tõlgendamine) 6 Postkonventsionaalne (universaalne eetika, inimõigused) L. Kohlberg (1971) Dilemma · Judi on 12 a. tüdruk. Ema lubas tal minna kontserdile, kui tüdruk ise korjab raha lapsehoidmisega ja toiduraha kõrvalepanemisega. Tüdruk suutis koguda kokku kontserdi raha 15 dollarit ja isegi 5 dollarit rohkem. Siis muutis ema meelt ja ütles, et selle raha eest tuleb osta hoopis kooliriideid. Tüdruk
Kultuuri roll: o Lev Võgotski- lähima arengu tsoon o Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei ulatu aga milleni jõuab juhendamise kaudu L.Kohlbergi moraalse arengu teooria: o u 10 eluaasta: Tagajärg↔motiiv o I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 e.a): 1. hirm karistuse ees, 2. reeglitest kinnipidamine o II konvetsuonaalne periood (10-13 e.a): 3. teiste arvamus, 4. seadused ja kord o III postkonventsionaalne periood (13-... e.a): 5. sisemine koodeks, 6. üliinimlikud normid ja väärtused GLEITMANI RAAMATUST: Mälu: lk-d 358-365; 369-383; 387-389; 393-398 Mõtlemine: 404-408; 411-418; 431-442. Keel: 448-458; 465-480. Areng: 648-657; 664-681; 685-688. MÄLU mõisted: Ajendatud meeldetuletamine- meenutamine, mille puhul mälust leitakse õige asi tänu vihjele või meenutamisele;
U 3aastased eelistavad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi Sotsiaalsete reeglite tüübid: Turiel ja Nucci 1. Moraalireeglid 2. Konventsionaalsed reeglid 3. Prudentsiaalsed reeglid Moraalse arengu staadiumid: Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) 1 Murdeiga: G. Stanley Hall (1904) M. Mead (1928) K. Lewin (1939) A. Bandura (1964) Offer & Offer (1975) Täiskasvanuea kriteeriumid: Varem mingid välised elusündmused: abiellumine, kooli lõpetamine, tööleminek jm.
•Põhimõte: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. • 4. st: sotsiaalse korra säilitamine. •Inimesed hakkavad oma valikute ja otsuste tegemisel käsitlema ühiskonda kui tervikut. •Põhitähelepanu on seaduse ja korra säilitamisel läbi reeglite järgimise, oma kohustuste täitmise ja autoriteetide austamise. •Tegevuse aluseks on võimalik häbiposti sattumine ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast III: postkonventsionaalne moraal: orienteeritus põhimõtetele • 5.st: sotsiaalne kokkulepe ja individuaalsed õigused •Inimesed hakkavad arvestama teiste inimeste väärtuste, arvamuste ja uskumustega. •Seaduste reeglid on olulised säilitamaks ühiskonda, vahend eesmärkide saavutamiseks. Ühiskonna liikmed peaksid nõustuma nende standarditega. •Tegevuse aluseks soov olla arukas ja kõlbeline isiksus, austav suhtumine kaaskodanikesse ja endasse • 6
Et mõõta taset, millel inimene moraalselt opereerib, töötas Kohlberg välja rafineeritud intervjuu-protsessi. Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. (I eelkonventsionaalne tasand - orienteeritus iseendale: 1.Sõnakuulelikkus ja karistus; 2.Individualism, instrumentalism ja vahetuskaup; II konventsionaalne tasand - orienteeritus teistele ja ühiskonnale: 3.”Hea poiss/ tüdruk”; 4.Seadus ja käsud; III postkonventsionaalne - orienteeritus põhimõtetele: 5.Sotsiaalne leping; 6.Põhimõttekindel südametunnistus). Eetikakriis - olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni, kuid samas uusi ka veel pole kehtestatud!? Eetikakriisi määratlused!?!? JOKK – juriidiliselt on kõik korrektne. JOKK tähistab olukorda, kus juriidiliselt on kõik korras, ent samas on tegu või toimimine ebaeetiline. 2.Regulatsioonimehhanismid. Õigus, moraal, intuitiivne teadmine:
enda pärast (muidu saan karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- au+toriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja täita. tulevad need printsiibid näiteks reliogioonist.
täiskasvanult, haigelt sama kui tervelt ja et erinevad lähtekohad annavad inimestele erinevaid võimalusi. 5 Sotsiaalne leping Kokkuleppemoraal tähendab nimeliselt seda, et Põhimõtte moraali ehk postkonventsionaalne tasand eetilised-moraalsed reeglid ja normid on kokkuleppelised. Saadakse aru ka võimalustest muuta reegleid, seadusi ja norme. Kõigis
PS Gymn 9 ptMoraalne areng Kohlberg morallsed dilemmad Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. Õigesti tegi? · 1.staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) · 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) · 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused soo pole oluline, oluline on see kuidas küsitakse, Gilligan : naised rohkem hindavad head suhted inimeste vahel, kui moraalsed reeglid. Internalisatsioon Freud : enesekaristamine süü- ja ärevustunde kaasabil selgitamine miks tegu on vale. Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et
tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega ideendale. Konventsionaalne moraal. 3.aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse sunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on etteaimatav häbiposti sattumine (ning vähem hukkamõistmine) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast. Postkonventsionaalne moraal. 5. aste. Inimõigustele ja ühiskondlikult heaolule põhinev moraal; tegevuse suunavaks aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega. 16. Kohlbergi teooria kõige suuremaks puuduseks on , et seos kõlbelise otsustuse ja reaalse kõlbelise käitumise vahel kaldub olema nõrk. 17
moraalselt ja tahab teistele meeldida. Harud: Teisi arvestav moraal/ hea lapse moraalsus soov teistele meeldida, kiita saamine, on oluline koostööst lähtumine, käitutakse usaldusväärselt, austatakse teisi, ollakse tänulik, oluline on autoriteet Sotsiaalse süsteemi moraal otsuse tuginemine autoriteedi vastu, ei tee, sest teised võivad halvasti arvata, sotsiaalsete nähtuste taju oleneb keskkonnast, seadusi tuleb austada 3. Postkonventsionaalne moraal pärast 20ndat eluaastat, põhimõtted, inimene mõistab ja aksepteerib reegleid, inimene käitub pigem vastavalt oma põhimõtetele ja mitte reeglitele. Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal - arusaam indiviidi õigustest ja seadustest, aus suhtumine kaaskodanikesse Universeelne moraalsus indiviid lähub universaalsetest eetikaprintsiipidest Carol Gilligani moraalse arengu teooria Uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud
3. aste -"Hea poisi" moraalsus eesmärk säilitab teise lugupidamise - reeglid, mis ühiskond on kehtestanud -reegleid tuleb alati ja kõikjal täita -selleks, et suhteid mitte rikkuda täidan reegleid -soov olla lugupeetud 4. aste -autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine -peetakse õigeks seda, mida ühiskond peab õigeks -vajadus korrale, et ühiskond saaks eksisteerida Lapsed hakkavad mõistma, et inimesed on erinevad Mõtlevad erinevalt, ei ole ühte moraalset lahendust. III TASE -postkonventsionaalne 5. aste -kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus - abstraktsete printsiipide mõtlemine, need on kõigile -põhjendatud vajadusel võib seadust muuta 6.aste -individuaalsete printsiipide ja süüme - seadused peaksid põhinema universaalsetel eetilistel printsiipidel nt. teiste valikute aktsepteerimine, õigus elule, õigus haridusele jms Moraalsus KRIITIKA : Kohlbergil ei olnud piisavalt empiirikat, et tõestada oma hüpoteese.
Pragmaatiline kõlbelisus; tegevuse motiiviks on soov saada maksimaalset tasu või kasu koos minimaalsete negatiivsete tagajärgedega iseendale. Konventsionaalne moraal: 3. aste. Teisi arvestav moraal; tegevuse suunavaks aluseks on teistelt oodatav heakskiit või hukkamõist ja tegelik või kujutletav süütunne. 4. aste. Sotsiaalse süsteemi moraal; tegevuse suunavaks aluseks on etteaimatav häbiposti sattumine (ning vähem hukkamõistmine) ja süütunne teistele tekitatud kahju pärast. Postkonventsionaalne moraal: 5. aste. Inimõigustele ja ühiskondlikule heaolule põhinev moraal; tegevuse suunavaks aluseks on austav suhtumine kaaskodanikesse (ühiskonda) ja iseendasse. 6. aste. Universaalsed eetilised printsiibid; tegevust suunab soov toimida vastavuses oma kõlbeliste tõekspidamistega. 17. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Tema formuleeritud arenguastmed näivad siiski kehtivat. Puudused: Euroopa kultuuri keskne, kõrgeima kõlbelise arutluse taseme saavutab vähem
Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. (Leuska, 2010) Kadri julges juba rääkida isa tegudest oma usaldusisikule, kuid kahjuks ei uskunud ta Kadri juttu ja pidas seda teismelise kiusuks isa vastu. Isa oli lugupeetud inimene ja ühiskonna poolt kõrgelt hinnatud. Kadri koges reetmist ja järjest enam klammerdus endasse. Ema poolt ei saanud Kadri tuge. Ema ei julgenud sekkuda, kartes samamoodi ühiskonna poolset hukkamõistu. Ta tundis end reedetuna. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv. (Leuska, 2010) Kadri julges tulla välja oma traumaga
1. Prekonventsionaalne staadium. Inimesed tõlgendavad moraalsust selle alusel, kui palju paremini või halvemini nad ennast teatud viisil käitudes tunneksid. 2. Konventsionaalne staadium. Inimesed identifitseerivad end konkreetse grupi ning sotsiaalse korraga ja on sellele lojaalsed. See staadium dikteerib moraali kui reeglite järgimise ja indiviidid ei peaks nende reeglite kohta küsimusi esitama. 3. Postkonventsionaalne staadium. Heaks käitumiseks peetakse seda, mis on kooskõlas universaalsete eetiliste printsiipidega, mis rõhutavad õiglust ja individuaalseid õiguseid. Kohlbergi kohaselt need kolm tasandit moodustavad universaalse mustri, kuna tasemed on järjestikulised st enne ei saa konventsionaalselt arutleda kui prekonventsionaalne staadium on läbitud. Tase kuhu konkreetne kultuur jõuab varieerub kultuuriti (seda ei nähta universalismina).
11. ARENG Kõlbelise mõtlemise arengus on L. Kohlbergi järgi 6 faasi, mis grupeeruvad kahekaupa 3 suuremaks perioodiks. Enesekesksuselt teiste heaoluga arvestamise suunas. I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a) 2) Hirm karistuse ees ja vajaduse suurus. 2) Reeglitest kinnipidamine Otsustamisel lähtub sellest, mida see otsus minu jaoks tähendab II Konventsionaalne periood (10-13 a) 3) Teiste arvamus. 4) Seadused ja kord. Sotsiaalsele korrale orienteeritud III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Lähtub eetikaprintsiipidest. Inimene satub vastuollu seadustega leides, et see on õige, eetiline. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a)
· Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. · Kas mees toimis õigesti? Miks? · Lawrence Kohlberg 1. staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. staadium: Konventsionaalne (kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine) 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus) · Soolised erinevused (Carol Gilligan) · Seos käitumisega Internalisatsioon · Freud: enese karistamine süü- ja ärevustunde kaasabil Selgitamine, miks tegu oli vale · Petmine · Süütunne · Ülestunnistamine · Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel viisil, aga piisavalt vähe, et ta ei tunneks end sunnituna
valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv.
Samuti on loos toodud, et pakkus muud alternatiivi, kuid apteeker sellega ei nõustunud ▪ vastuste põhjal 3 staadiumit: 1. prekonventsionaalne – ◦ tagajärgedele keskendumine ◦ tegija vajadustele keskendumine 2. konventsionaalne ◦ kellegi teise rõõmustamise eesmärgil ◦ kohustuste täitmine, sotsiaalse korra säilitamine 3. postkonventsionaalne – ◦ kõrgematest moraaliprintsiibidest lähtumine ◦ südametunnistusest lähtumine ▪ Cohlberg leidis, et enamik vastuseid 2.staadiumi teises astmes või kolmanda esimeses (meeste puhul), hiljem naiste puhul avastati, et naised on alumistel astmetel > Carol Gilligan leidis, et naised tähtsustavad pigem omavahelisi suhteid, mitte kõrgemaid printsiipe > nüüd
o Prudentsiaalsed reeglid o Personaalsed reeglid Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine 1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest o 1.1 karistuse vältimisest või hüve/tasu saamisest lähtumine o 1.2 tegija vajadustest lähtumine 2. Konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest o 2.1 sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine o 2.2 konventsioonidest ja kohustustest lähtumine 3. Postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest o 3.1 ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine o 3.2 ideaalidest, südametunnistusest ja üldistest moraaliprintsiipidest lähtumines Piaget: arusaam mängureeglitest reegliteta mäng muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng vastastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng Mildred Parten (1932):
karistada). 2. Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne. 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja täita. Universaalne eetiline printsiip tuleb ka religioonist
Piaget kriitika • Piaget katsed liiga abstraktsed, ei seostu laste igapäevakogemustega 44 45 • Testida lapsi teistsugustes olukordades L. Kohlbergi moraalse arengu teooria ~10 eluaasta tagajärg motiiv I Prekonventsionaalne periood (3/4- 10 a ) 1) Hirm karistuse ees 2) Reeglitest kinnipidamine II Konventsionaalne periood (10- 13 a) 3) Teiste arvamus 4) Seadused ja kord III Postkonventsionaalne periood (13 - ... a) 5) Sisemine koodeks 6) Üldinimlikud normid ja väärtused VIIES LOENG (MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID) Motivatsioon • Üldine asjade kogum, mis meid paneb tegutsema ja hoiab tegutsemas. • Vajadus- Millegi olulise vajaduse puudujääk • Motiiv- Vajadustest kasvavad välja motiivid. Kui motiiv on tekkinud, siis saan aru, et onmingis vajaduses puudujääke. • Eesmärk- Milline eesmärk on ja kuidas hakkame sinna välja jõudma. Näiteks:
Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust. II TASE- konventsionaalne 3. Aste- ,,hea poisi" moraalsus. Huvi on teiste lugupidamine säilitada. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks. 4. Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks. Otsuse tegemisel kasutatakse seda, mida ühiskond peab oluliseks. III TASE- postkonventsionaalne 5. Aste- kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Lähtutakse seadustest aga arvestatakse ka seda, et seaduseid pvõib samuti küsimuse alla seada. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta. 6. Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Otsuste tegemine põhineb universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need
Poisid pidid kirjeldama erinevaid situatsioone ja enda käitumist nendes juhtumites ning mille pärast nad just käituksid nii Moraalse arengu staadiumid I TASE - eelkonventsionaalne karistus või tasu 1.aste - orientatsioon sõnakuulelikkusele 2.aste - orientatsioon hüvitusele II TASE - konventsionaalne 3.aste - "hea poisi" moraalsus 4.aste - autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine III TASE - postkonventsionaalne 5.aste - kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta 6.aste - individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus - hüpoteetiline aste, sest ta ei saanud kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide
Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv J. Bowlby ja M.S. Ainsworth kiindumiskäitumine
Inimene käitub kõlbeliselt, sest ei taha jääda teiste ees halba valgusesse. Oluline nn ühiskondlik arvamus. Kõlbeline käitumine on hea läbisaamine teistega ja head motiivid. 4) Seadused ja kord. Inimene käitub kõlbeliselt, sest kord peab olema ja kõik peavad järgima seadusi. Tegu hinnatakse abstraktse ühiskonna suhtes, oluline on kaudne sotsiaalne tagajärg. Tähelepanu keskpunkt nihkub üksikisikult ühiskonna peale. Hinnatakse, kui palju tegu rikub üldisi seadusi ja norme. III Postkonventsionaalne periood (13-... a) 5) Sisemine koodeks. Olulised on inimese individuaalsed õigused. On õigus seada end ühiskonnast kõrgemale, oluline on, millistel kaalutlustel. Inimesel on kindel ettekujutus sellest, kuidas ühiskond toimib. 6) Üldinimlikud normid ja väärtused. Suutlikkus näha inimkonda tervikuna. Inimesel on arusaam, et mõnikord võib minna vastuollu üldiste normide ja seadustega. Tähtis on teo motiiv J. Bowlby ja M.S. Ainsworth kiindumiskäitumine
Sotsialiseerumine - Kuuluvustunne on tsentraalne nooruki heaolutundele - Gruppikuuluvus on märk adaptsioonist Moraalne areng - Käiutmismalle võetakse üle kodu- ja hariduskeskkonnast kuid ka üksikutelt eeskujudelt - Ei sõltu niivõrd vanusest kui kognitiivsest arengust 3 taset: - Prekoventsionaalne – hirm karistuse ees, reeglitest kinnipidamine - Konventsionaalne – teiste arvamus, seadused - Postkonventsionaalne – sisemine koodeks, üldinimlikkus Enesehinnang - Rahulolu enda välimusega - Akadeemilised saavutused, sportlikus ja erilised oskused - Teismelistel lähtub sõprade tagasisidest - Tüdrukutel madalam kui poistel Seksuaalkäitumine - isiksus, sugu, kultuur, religioon - riskikäitumist on palju - 98% kasutab kontratseptiive, siiski pooled HIV juhud alla 25 aastaste seas Riskikäitumine
Lawrence Kohlberg (3 staadiumi, 6 astet). Lood moraalsete dilemmadega (nt Haige naine vajab ellu jäämiseks ravi. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mida mees peaks tegema? Miks?). Kohlbergi järgi 3 staadiumit: 1. Staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused) 2. Staadium: Konventsionaalne (kasvatus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sotsiaalse korra säilitamine, kohuste täitmine) 3. Staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus. Moraali puhul võivad olla määravad ka soolised erinevused. Samuti on olemas seos käitumisega. Internalisatsioon. Freud: enese karistamine süü- ja ärevustunde kaasabil. Selgitamine, miks tegu oli vale: petmine, süütunne, ülestunnistus. Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel
Praegu eestlased – venelased, rikkad- vaesed. Kõlbeline areng ja L. KOHLBERGI kõlbelise otsustamise arenguteooria. Kohlbergi teooria voorused ja puudused. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi olulisemaid tunnuseid. KOHLBERG tõi inimese kõlbelises arengus välja kolm taset: Prekonventsionaalne moraal - naiivne moraalne realism, pragmaatiline kõlbelisus; Konventsionaalne moraal - Teisi arvestav moraal ja Sotsiaalse süsteemi moraal; Postkonventsionaalne moraal = Jumala õigus - Inimõigustel ja ühiskondlikul heaolul põhinev moraal, universaalsed eetilised printsiibid. Puudusteks: Euroopakesksus, sotsiaalse eliidi kesksus, lapsed on varem valmis teisi abistavaks käitumiseks, kõlbelise arutluse ja käitumise nõrk seos, vähene tähelepanu naistele, Väärtusõpetus ja kõlbeline kasvatus koolis. Õpilaste kõlbelise käitumise ja väärtusteadvuse kujundamine toimub koolis valdavalt varjatud õppekava raames
“jagada” testi vastuseid selleks, et sõpra aidata. Samal ajal kui samal tasandil olev teismeline keelduks sellest, kuna see on reeglite vastane. Või me võime endale ette kujutada üht teismelist (tasandil 2) suitsetamas marihuaanat selleks, et käituda nagu teised. Samal ajal kui mõni teine nooruk sel samal tasandil (2) keelduks, kuna see on seadusevastane. Põhimõtte moraali ehk postkonventsionaalne tasand Põhimõtte moraali tasandil püütakse määratleda ja selgitada heaks peetud, püsivad väärtused ja põhimõtted autoriteedist sõltumata. Nendest põhimõtetest tuleb osa isiksuse oma ideoloogiast, need ei ole ainult ühiskonna poolt väliselt määratud seadused ja reeglid. Noor saab aru seaduste tähendusest, oma õigustest ja kohustustest.
annaabi.ee 
