MAALI ANALÜÜS 11. klassile 1. Teos ,, Mona Lisa" ehk ,,La Gioconda" , autor Leonardo da Vinci, töö valmis aastatel 1503-1507. 2. ,,Mona Lisa" on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. 3. Tegemist on tahvelmaaliga. 4. Taies on portreemaal. 5. Maali esiplaanil on kujutatud naist istumas, kelle isik pole täpselt teada. Väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule. Tagaplaanil on kujutatud ilusat maastikku. Koloriit maalil on suhteliselt kaunis. Domineerivaks värviks on kuldne pruun. Värve on segatud ja kindlaid piirjooni pole, pigem on värve omavahel hajutatud väga osavalt. Enamus maalil olevatest värvidest on soojad toonid. Külma tooni võib hästi vähe märgata ainult seal, kus on vett kujutatud. Kuna pildi peamine mõte ongi see naine,
Suurim ja tuntuim renessanssi ajal oli Peetri kirik roomas.Ehitati üle 100 a,töid juhatas 10 arhidekti,tähtsamad BRAMANTE 1444-1514(tegi esialgsed kavandid)ja MICHELANGELO 1475-1564 (meistiteos onkiriku 132m.h kuppel) Maal ja skulptuur hakkavad arenema iseseisvalt,lahus arhidektuurist.Seinamaali kõrval areneb tahvelmaal,kus maali aluseks olid puutahvlid või lõuendid.Miaalkunsti ilmub jälle portreezanr,mis on täiesti ilmalik.Vararenessanssi portreedest on suurem osa maalitud külgvaates.Alguse saab kunstiteoste signeerimine,kunstnik muutub oluliseks. Maalis lähtuti nüüd loodusest,õpiti varjutamist,ruumikujutust(optilist perspektiivi),loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud
16. 17. sajandi luterlikus matusekultuuris olid kiriku seintele üles seatud epitaafid ehk mälestuspildid üks tähelepanuväärseimaid mälestamiskunsti teoseid. Epitaafe tellisid endale jõukad linnakodanikud, aadlikud ning pastorid. Erinevalt hauakivist ei olnud epitaafi asukoht seotud matmiskohaga, samuti võis selle tellida juba inimese eluajal ning ammulahkunud pereliikme mälestuseks. Tavaliselt koosnes epitaaf kolmest osast: mäletatavate portreedest, usulisest stseenist ja tekstist. Enimkujutatud usulised stseenid olid Kristuse ristilöömine ning Kristuse ülestõusmine. Portreedel kujutati inimesi lähtuvalt nende sotsiaalsest positsioonid ja seisusest. Tavaliselt esitleti mehi vaatajast vasakul ja naisi paremal poolel. Epitaafil kujutati ka varalahkunud pereliikmeid ning lapsi. Tekstiline osa koosnes peamiselt lühikesest eluloost ning piiblitsitaadist. Eesti kirikutes on säilinud rikkalik kogu kiriku
seeni, juustu, vorsti ning veini ja ürte. Itaalia kunst ''Mona Lisa'' ehk ''La Gioconda'' on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503- 1519.Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal. Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Gioconda naine Lisa del Gioconda. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 1. Itaalia sport *Francesca Schiavone, kes on sündinud 23. juunil 1980 Milanos, on Itaalia tennisist. Profitennisistiks sai 1998. aastal. Ta võitis 2010. aastal naisüksikmängu Prantsusmaa
peeglite diameeter oli 1,8 meetrit. Ta joonistas teleskoobi abil nähtu üles. Messier 51a galaktika asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel ning on oma läbimõõdult sama suur kui meie Linnutee galaktika ehk 60 000 valgusaastat. Messier 51a puhul on tegemist esimese galaktikaga, mis leiti ning see on spiraalse kujuga. Alles 1922. aastal tõestas astronoom Edwin Hubble, et meie Linnutee on üks paljude galaktikate seas. Vincent van Goghi tuntakse ta psühhedeelilistest maastikest ning enda portreedest. ANALÜÜS Nüüd on juba raske analüüsi teha, sest loetu põhjal sain juba aru et pildil on kujutatud tähti või galaktikaid. Siiski kui vaatan maali tunduvad need tähed olevat, aga samas ei vaidleks ka vastu, et need võivad olla galaktikad. Mina arvan, et pilt on väga huvitavat maalitud, siin pole peale ,,tähtede" millelegi muule väga rõhutud ja see teeb pildi vaatamise lihtsaks ja isegi nagu ka teised ütlevad tekitab see rahuliku tunde. Lisaks
omandid hävitada: tema konkubiinid, orjad ja hobused. Teosel kujutatakse hetke mil ta teenrid tema käsku täidavad ja ta ise istub voodil ja vaatab ükskõikselt mõrvatööd. "Mona Lisa" ehk "La Gioconda" -on Leonardo da Vinci maal -valmis aastatel 1503–1519 -Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Lisa del Giocondo. -Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule, mille põhjuse üle on paljud juurelnud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. "Vabadus viib rahva barrikaadidele" -On Eugène Delacroix' maal -Maal valmis 1830. aasta Juulirevolutsiooni mõjul. -Sellel on kujutatud võitlust Pariisi tänavail, mida pidasid käsitöölised, töölised ja demokraatidest haritlased. Võistlejate ees sammub naisena kujutatud sümboolne Vabadus, käes kolmevärviline rahvuslipp ja püss, peas
Oli Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. A. Adamson oli esimesi monumentaalskulptuuri viljelejaid Eestis. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis.
Sel ajal kui ta reisis, tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. LOOMINGU SISU Ants Laikmaa tähtsus on juba ammu muutunud
Originaalsed barokkstiilis aiad muudeti osaliselt Inglise maastikukujundusega - range sümmeetria ja maaliliselt istutatud taimede kombinatsioon on tänapäevalgi väga silmatorkav. See imeline hoone asub idüllilisel 72 hektarilisel parkide ja endiste jahimaade aladel. Läheduses asub keskaegne linn Marbach, Friedrich Schilleri, tuntud saksa poeedi, filosoofi, ajaloolase ning dramaturgi sünnikodu, kus on püsiv näitus Schilleri ja tema perekonna dokumentidest, portreedest, igapäevastest ning isiklikest esemetest. Tänapäeval domineerivad palees kolm erinevat stiili: Barokk (vana peahoone, puhkeruum uues peahoones, mängude ja jahipaviljonid, kohtukabel); Rokokoo (hertsogi erasviit, uus peahoone); Ampiiristiil (marmorsaal, kuninga saatkonna kamber, kuninganna magamistuba, kuninga raamatukogu) Ludwigsburgi palee ei hävinenud II maailmasõja ajal, seega alustati kompleksi muudatustega saadi alustada 20.sajandi keskel. Püsiv aed
Madonnadest, peenus ja graatsia, sujuv liikumine, kaunid hingestatud näod · Masaccio-,,Paradiisist väljaajamine", värvid tumedad ja sügavad, kehade kumerus kombatav · Maalijad lähtusid loodusest, õpiti õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulikke poose ja mitmekesiste tunnete edasiandmist · Maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu, seal kujutaud hooned või maastikud väga teravate joontega · Vararenessanss alles püüdles täiuslikkuse poole · Portreedest suur osa maalitud külgvaates 2)Kõrg- · Leonardo da Vinci-,,Vitruviuse mees", lennumasin, inimeste lahkamine, uuris loote arengut, ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa"-hägustatud piirjooned, horisont erineva kõrgusega, oskuslik perspektiivikasutus · Michelangelo-Sixtuse kabeli laemaaling ,,Maailma loomine, ,,Viimne kohtupäev", ,,Aadama loomine", skulptuur: ,,Taavet", ,,Mooses", ,,Pietà", ,,Donatello"
värvidega on värvitud. Samuti on tumedamad ka varjulised kohad, mis annavad tööle ruumilisuse. Joonperspektiiviga on tagaplaanil näha kokku koonduvad mäed. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Sisemine analüüs: Pildil on kujutatud rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naist Lisa del Giocondot. Itaalias ongi maal tuntud "La Gioconda" nime all. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juureldud ja mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Kuid on ka teisi teooriaid Mona Lisa kohta. Mõned usuvad, et Mona Lisa maalis Leonardo da Vinci enda järgi, enda portreena, ainult muutis end pildil naiseks. Samuti on neid, kes usuvad, et Leonardo on maalinud oma ema Mona Lisaks. Väline analüüs:
kohasemana ja vastas ka enam tema hoogsale temperamendile: oli võimalik oma kavatsust ja vahetut muljet viivitamatult kinnistada, kiiremini lõpptulemuseni jõuda. Ja pastelli eelistamine oli omamoodi lahtiütlemine akademistlikust maalimismaneerist ja avas ukse uute võimaluste suunas. Haapsalu perioodi tööde paremik andis tunnistust Laikmaa kunstnikukäe enesekindlusest ja üha selgemini väljakujunevast isikupärasest kujutuslaadist. Nõotütre Edith Schlaff'i portreedest on õnnestunuim Tutty, millest õhkub õitselepuhkeva noore neiu värskust ja eluküllust. Peapöördega saavutatud hoiaku sundimatus, avala silmavaate nooruslik selgus, kombeka tõsiduse varjust aga piidlemas vallatut rõõmsameelsust ja lapselikkust. Või siis Jaansoni portree: koheva karvase talvemütsi ja palitukrae tumedas raamistuses esiletõusva näo malbe pehmuse ja ühtlasi mõtlik tõsidus laseb selgesti aimata kujutava karakteri põhiolemust.
04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Tema loomingu paremikku kuuluvad: · "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), · "Äreval ootel" (1899), · Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn
võimsate müüride ehitamist. Need olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid, 4-nurksete tornidega, kogupikkusega ligi 19 km. 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma skulptuur on tugevalt mõjutatud kreeka skulptuurist. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Hiljem tehti portreeskulptuure keisritest, inimestest, kes osutasid riigile olilisi teeneid. Keisrite ajal muutus valitsejate portree oluliseks. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. Keisri portree ees sooritati tseremooniaid ja ohvardamisi. Neist keeldumine võrdus riigi reetmisega. Portreed olid isikupärasemad. Väga hästi on väljendatud hingeline ja vaimne omapära. Kreeka kunsti mõjul levist rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. Seda eelistasid I keiser Augustus ja tema õukond. 1. Rooma skulptuur Augustus 1. saj. algul pKr. Idealiseeriv laad sobis rõhutama
Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis.
Hetkel ei tundu see seik võib-olla märkimisväärsena, aga kui arvestada tolleaegseid rangeid õukonnareegleid, siis võib mõista, et ilmaliku võimu ülim kehastus alandus sümboolselt geeniuse majesteetlikkuse ees, " ütleb Sir Ernst Hans Josef Gombrich (tuntud kunstiajaloolane). Gombrichi arvamus: "On peaaegu võimatu uskuda - need unistavad silmad pole midagi muud kui tükk värvimulda jämedakoelisel lõuendil." "Neiu puuviljavaagnaga" jäi Tizianil üheks viimastest portreedest. Ta kujutab siin oma tütart Laviniat Veneetsia iludusena, kes puuviljavaagnat kätel hoides aeda astub. Renessansiajal polnud veel tavaks maalida natüürmorte. See maal lubab aimata, et on jäänud üksainus samm iseseisva natüürmordini, mida hakatakse viljelema barokiajastul, eriti flaami ja hollandi maalikunstis. Pildil Tiziani viimane maal ,,Pietà" Kasutatud kirjandus: 1) www.paideyg
Parimad näited on "Sõttaminek" ning "Lennuk". Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 19261934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1931) ja proua Lüüsi portreed (1917). Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes. Järgnevaid aastail joonistas ta hulga meisterlikult karakteriseeritud portreid. 1930ndatel suurenes maastikumaali osa.
o Tugevalt Kreeka mõju all o Mõndade üksikute omapäraste joontega o Realistlikum kui kreeklastel o Rohkem kujutati iseend kui jumalaid Kõige tähtsam oli portreeskulptuur 3. saj. e.Kr. tehti imago´id võeti surimaske [enamasti vanadelt meestelt, need polnud väga ilusad ja neid imagosid säilitati perekondades] [Oldi naturalistlikud Caracalla portreeskulptuur [õ.lk.86]] Arvati, et sarnane portree kindlustab esivanema hinge kohaloleku. Keisrite portreedest valmistati palju koopiaid ja toimetati üle riigi laiali. Enamasti olid keisrite portreed väga loomutruud ja nende ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Keisririigi ajal hakati inimesi idealiseerima Tiberius [õ.lk.86] Portreed on enamasti büstina [õlavööst pealaeni] Väga palju portreesid on tehtud Lucius Julius Brutus'est. Täisfiguurid togatus'ed o Vähe o Tehti ainult eriti tähtsatest isikutest Kõige tuntum togatus Keiser Augustuse marmorkuju
Teda teatakse kui üht mõjukaimat kriitilise realismi esindajat, kes tegeles olustiku-, ajaloo- ja portreemaaliga. Viimased moodustavad suure osa tema loomingust. Ta maalis peaaegu kõiki oma kaasaja progressiivseid kultuuritegelasi ja teadlasi ( näiteks Lev Tolstoi, Dmitri Mendelejev, Mihhail Glinka, Modest Mussorgski ning Anton Rubinstein). Tema looming põhines peamiselt realismile. ,,Burlakid Volgal" (,, ") Kuulsaim olustikumaal, millel kujutab rahva elu. Näiteid Repini portreedest. Vasakul "D.I. Mendeljeevi autoportree" (" . . a") ning paremal ,,Modest Mussorgski portree" (,, ") NIKOLAI GE 1831-1894 Täisnimega Nikolai Nikolaevits Ge ( ) oli prantsuse päritoluga Voronezis sündinud vene realistlik maalikunstnik. Ta oli peredviznikute ühingu üks asutajaliige koos Grigori Mjassojedovi, Ivan Kramskoi, Vassili Peroviga 1870. aastal Peterburis. Aastal 1850 läks õppima Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Seitsme
Ta ei eitanud erinevate joonistusvõtete kasutamist ja lineaarset kujutamisviisi, kuid sel juhul juhtis õpilase tähelepanu asjaolule, et kujutatavas tegelikkuses, looduses joon sama hästi kui puudub. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist 4 portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Ants Laikmaa ja tema ateljeekool 1903-1932" Tuntumad tööd
Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Arhitektuur Kõige tugevam antiikkunsti mõju avaldus arhitektuuris. Moodi tulid kuplid, moest langesid teravad tornid. Taas hakati konstruktiivse elemendina kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivste vormide rikkus. Kuplite tähtsus seisnes ruumi tervikuna koos hoidmises. Vertikaaljooned läksid moest välja ja asemele tulid domineerima horisontaaljooned. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid
Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss http://www.scribd.com/doc/13890764/Vararenessanss-Itaalias http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/
prohvetid, filosoofid, tagaplaanil märtrid, pühad neitsid. Vasakul tiival ratsanikud (Kristuse eest võitlejad), paremal pool apostlid ja kirikuisad. Üleval Jumal-isa, Neitsi Maarja, ristija Johannes. Kõrval musitseerivad inglid, päris tiibadel alasti Aadam ja Eeva. Jan Van Eyckist sai Burgundia hertsogi õuemaalija, kes viimase ülesandel teostas reise ka eksootilistesse kohtadesse. Kuulub peenmaalijate hulka (detailide rohke). ,,Kantsler Rolini madonna". Portreedest kuulsaim abielupaar Arnolfini portree, ,,Mees punase turbaniga". Rogier Van Der WEYDEN (1400-1464), kellest sai Brüsseli linnamaalija. Loomingu põhiosa moodustasid kujutused Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. ,,Kristuse ristilt võtmine", võimas tiibaltar viimse kohtupäeva stseeniga. Oli hinnatud portretist, Burgundia hertsog Charles Südi portree. Van der GOES (1430-1482) oli rangem nii figuurides kui kompositsioonis. Kuulsam
erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. Andrea Mantegna maalidelt õhkub kõle meeleolu. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis. Skulptuur hakkas kohta tagasi võitma taas eradi kunstiharuna. Populaarseks muutus monumentaalskulptuur. Usutegelasi kujutati vägagi tõelistena. Kunstnikke huvitas looduslähedus ja kujud olid toretsevad ja rõõmsameelsed. Püüti kujutada vaimset ja hingelist tervikut. Renessansiajastul paigutati kujusid ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata
Ants Laikmaa oli ka innukas vanavara koguja ja Eesti Rahva Muuseumi mõtte üks algatajaid. Aastatel 1910-13 sooritas Laikmaa oma välisreisi, peatudes pikemalt Itaalias, kus veetis 1911. aasta Capri saarel ja kuhu naasis veelkord 1912 peale oma Tuneesia matka. Pagendus- ja reisiaastail hakkas ta viljelema maastikumaali. Postimpressionismi mõjul muutus ta laad ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Portreedest on karakteritihedaimad "Mia Donna" ,"Itaalia poisike" ja "Araablane". 1913-32 aastatel tegutses A. Laikmaa Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Sellal lõi ta oma esimesed Eesti maastikud, kus ta tõi ta esile Läänemaa ja saarte looduse omapära. Samuti jätkas ta portreede maalimist. A. Laikmaa oli looduse ja metsa rüpes kasvanud ja 1920ndatel aastatel asus vanameister Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu ehitama. 1932. Aastal sulges Laikmaa
pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. ,,Itaalia poisike" Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. Eesti kunst pärast teist maailmasõda Eesti okupeeriti 1944
Ma arvan, et see ehitis on võib-olla mõis, kus tüdruk elab, sest tüdruku riietuse põhjal on ta jõukast perest. Puude alt, aga paistab päikeseline niit. Mulle jätab maali koloriit sooja ning malbe mulje. Maali meeleolu on muinasjutuline ja poeetiline. Tüdruk jätab oma vastuoluliste lapseliku oleku ja edeva pilguga natuke 4 müstilise mulje. Teos on väga detailne ja nõuab pikemat vaatlemist, sest igal pilgul leiab mingi uue detaili. Portreedest jätsid mulle sügava mulje kunstniku „Ema portree“ ja „Isa portree“. Portreed on maalitud õlivärvidega 1863. aastal. Mõlemal teosel domineerivad tumedamad, pruunikad toonid. Koloriit on tagasihoidlik, aga rohkete varjunditega. Köleri looming oli enamasti stiililt akadeemiline, aga oma vanemate portreed maalis ta realistlikult. Need teosed on lihtsad, kuid ehedad ning ilmekad. Üldiselt jätavad portreed sünge ilme. Maalidelt on tunda Köleri siirust oma vanemate kujutamisel
Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna. Tema ja ta
kujutamist peeti madalaks ja proosaliseks. Jacques Louis David (1748-1825) prantslane, kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik. Reageeris oma tähtsamate teostega Prantsusmaa poliitilisele arengule. Nt "Horatiuste vanne" ühiskondliku tähtsusega. Väljendas revolutsioonilist vaimulaadi, sest meenutas kodanikukohustuste ülimuslikkust. "Sabiinitarid" Jean Auguste Dominique Ingres (1780-1867) ise pidas oluliseks oma suuri kompositsioone, aga tänapäeval huvitutakse tema portreedest, aktimaalidest, joonistustest. Tõetruudus on neis ühinenud väljapeetud ja üldistava joonekäsitlusega. Historitsistlik arhitektuur 19.saj Sel ajal toimus urbaniseerumine, tehnnika areng. Eeskujuks mineviku arhitektuurid. Historitsismiks nimetatakse mõne vanaaegse stiili (mis on pärast antiikaega) jälgendamist. Klassitsism jäljendas ainult antiiki. Historitsismil on palju vormistiile eesliitega neo- (nt neogootika, neorenessanss, neobarokk jne). Levib peamiselt alates 1820.aastatest.
hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga. Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. Kristjan Raua loomingu ülevaade Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes.
nelja ümmarguse torniga, millest ainult üks ümmargune torn on tänaseks alles. Torni kaarjal uksel on säilinud nikerdatud initsiaalid Sir Thomas Forbes ja William Forbes. Lossi suures saalils ilutseb kamina kohal Forbesi perekonna vapp, veel leiab sealt muusikute galerii, salajased trepid, mis on ühenduses kõrge torniga suures saalis, kuninganna magamistoa teenijate ruumid ja muidugi mitmed suurepäraselt kaunistatud laed. Lossis on kogumik Forbesi pere portreedest ning alles on ka enamik nende mööblist. Aastast 2006 kuulub nii loss, kui ka üle 200 aakri läheduses olevat maad organisatsioonile " National Trust for Scotland". Loss on avatud turistidele suvekuudel, kuid suuri gruppe ilma giidita vastu ei võeta. Duarti Loss Aastal 1350 abiellus Lachlan MacLean John Islay tütre Maryga ning sai kaasavaraks Duarti Lossi. Aastal 1647 rünnati lossi Argylli valitsuse vägede poolt, kuid MacLeani
(egon- schiele.net) Ta janunes sõltumatu kunstilise eneseteostuse järele ja asutas koos teiste akadeemiliste õpingutega rahulolematute õpilastega ,,Neukunstgruppe" ehk uue kunstiühingu ning arendas välja joonistamisstiili, mis pidi korraga mõjuma nii hapralt kui ka pingestatult. (Art Directory) Egon Schiele figuurid on harva kujutatud otsevaates või täispikkuses, vaid väänlevate ja deformeeritutena. Tema looming koosneb peamiselt portreedest, palju on autoportreesid ja aktimaale. Viimased on väga erootilise alatooni ja elementidega. 1912. aastal Schiele koguni vangistati lühikeseks ajaks, kuna ta oli maalinud liiga noort akti. Loomingu radikaalsusest annab tunnistust ka autoportree, kus kunstnik on end kujutanud masturbeerimas. (ArtInfo) Schiele töid iseloomustataksegi sageli sõnadega groteskne, erootiline, pornograafiline, häiriv, seksile ja surmale orienteeritud. Siiski maalis ta lisaks paljudele aktidele ka maastikke ja
ühiskondlikust tegevusest, samal ajal kui Kristjan oli üks aktiivsemaid. Paul Raud jäi ajastu rahvaromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul Raua rõhutatult suur signatuur Woldemar von Uexkülli portreel näitab enesepositsioneerimise vajadust kunstnikuna. Ema Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeritud romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. (Vaata ka LISA 1) Haridustee 9-aastaselt hakkasid poisid käima Koeravere külakoolis. Aasta hiljem aga tulid poisid kolmeks aastaks Viru-Jaagupisse köster Kochi õpilasteks.
· Giorgione(u1478-1510)- tema kuulsaim töö on lamav Veenus. Tema oli see, kelle pildil mängib olulist rolli loodus. Äike ehk la tempesta. Tuntuim töö Kontsert vabas looduses. Kujutatakse alasti naisi ja riietatud mehi. · Tizian(u1490-1576)- Elas väga kaua ja maalis kuni surmani. Oli eluajal hästi tuntud ja nõutud ja maalis absoluutselt kõikidel teemadel. Punane toon? Nt Taevane ja Maine armastus, maksuraha, Maarja taevaminek, Floora, portreedest Mees kindaga, Karl V paljud pildid, Maarja templisse minek. · Tuntuimad kõrgrenessansi meistrid olid veel Correggio, Tintoretto, Veronese, del Sarto jt 01.11.2012 · Madalmaad:Tollel ajal moodustasid Madalmaad ühtse poliitilise terviku, algul Prantsusmaa hiljem aga Hispaania Habsburgide võimu alla. Kultuuris olid enimmõjustatud Prantsusmaast. Madalmaad olid ka majanduslikult hästi arenenud, varakult hakkas levima kapitalism. Linnlik asustus oli väga tihe
Basiilikas peeti kohut, tehti tehinguid, korraldati poliitilisi koosolekuid. · Monumentidega austati sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke ninde kujude paigutamisega linna väljakutele. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. · Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. · Riigile teeneid osutanud inimesi austat mitte ainult monumentide püstitamisega vaid ka neist portreede valmistamisega. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. · Keisirite portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Kehalist ebatäiuslikkust ei varjatud. · Võrreldes kreeka portreedega olid rooma omad palju tõelisemad ja individuaalsemad. Väljendati nii, kehalis, hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju.
ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. profiilis. Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna
Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Nähtavasti arvati, et just sarnane portree kindlsutab esivanema hinge kohaloleku. Arvatavsti kasutati sarnasuse saavutamiseks mõnikord vahast surimakse. Realistlik portreekunst jätkus ka hiljem, kui esivanemate kultus oli taandunud . Riigile teeneid osutanud inimesi austati portree malmistamisega ja monumentide püstitamisega. Keisrite ajal muutus valitsejate portree oluliseks riigiliku võimu kindlsutamise vahendiks. Portreedest valmistati koopiaid ja neid toimetati üle riigi. Kesiri portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Enamasti olid ka keisrite portreed väga loomutruud. Kehalist ebatäiuslikust ei püütud varjata. Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. Oluline oli ka kreeka ja hellenistliku kunsti mõju
9 4. Leonardo maalid 4.1. Mona Lisa Mona Lisa ehk La Gioconda on Leonardo da Vinci maal, mis valmis aastatel 1503 1507. Praegu asub see Pariisis Louvre'is. Väidetavalt on see maailma kõige kuulsam maal. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. 21. augustil 1911 varastas maali Louvre'i töötaja Vincenzo Perugia. Kaks aastat hiljem leiti maal Itaaliast Firenzest. 1956. aastal sai maali alumine pool tugevasti kannatada happe peale viskamise tõttu.
loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma
hälli heinamaale" (1912-1919) rahvusromantismiga.11 Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. 12 Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse.13 Kristjan Raua loomingu ülevaade Kristjan Raud on eelkõige eesti rahvusromantsmi suurim nimi, ühtaegu juugendliku sümbolismi huvitavamaid esindajaid, kelle latentne sümbolism on tuntav juba varasemates realistlikes joonistustes.14
Amandus Adamsoni oli Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu ja Eesti Kunstnike Liidu liige. Suur osa Amandus Adamsoni loomingust on hoiul Eesti Kunstimuuseumis. Tema loomingu paremikku kuuluvad: · "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), · "Äreval ootel" (1899), · Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), · "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), · "laeva viimane ohe" (1899), · "Noorus kaob" (1919). · Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), · Monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), · Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), · F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) · L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). · Temalt telliti palju Vabadussõja monumente: Vabadussõja skulptuur Suure-Jaanis Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn
Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Nüüd kopeeritakse ja jäljendatakse innukalt hiina tusimaali. Fujiwaraaegse maali värvikuse ja õrnalt kurvlevate joonte asemele tuleb vaba pintslitöö ja monokroomsus. Teemaks on inimene looduse foonil, maastik või linnud- lilled. Meeleolu on rahulik- meditatiivne. Silmapaistvad meistrid olid Mitsunaga (12. saj), kelle ,,To no Dainagoni ajalugu" kujutab kuulsate kirjanike ja õpetlaste elu, Nobuzane (12. saj), kelle portreedest on tuntuim ,,Kobo Daishi lapsena", ning Fujiwara no Takanobu (1142- 1205), kes portreteeris kuulsaid väejuhte. Ajastu teisel poollel muutus yamato-e pikkamööda Tosa koolkonnaks, põhiliselt jätkas see varasemaid traditsioone. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi-e (ühevärviline tusimaal), selle esimesi viljelejaid oli pühakuportreede maalija mincho (1351- 1427). Hiinast pärit Soga Shubun rajas ühevärvilise maastikumaali koolkonna.
1800. Vahest kõige haaravam keskperioodi portree on konvendi liikme Gerard´i ja tema perekonna grupiportree; kõik sellel maalil on lihtne, poosita, kuid sügavalt tundeküllane. Davidi geniaalseim portree on Madame Morel de Tangury portree kahe tütrega. Teos on maalitud halastamatu realismiga. Maal on loodud Belgias, kuhu David kui konvendi endine liige oli sunnitud asuma 1816. aastal. See on vaid väike osa Davidi portreedest. Davidi looming on avaldanud otsustavat mõju peaaegu kogu Euroopa kunsti arengule XIX saj esimesel poolel. Tema stiili levitasid arvukad õpilased kelle seas oli hulk välismaalisi. Juba kohe pärast tema Itaaliast tagasitulekut 1780. aastal koondus ta ateljeesse arvukalt noori maalijaid. Aastate vältel küll ühed lahkusid, kuid nende asemel tulid teised. Nii olid Davidi õpilasteks olid erinevatel aegadel enamik XIX
ning mehised tema portreed. Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431-1506) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Teravajoonelised, karmid ja nagu altpoolt nähtud on Mantegna inimesed. Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud külgvaates- nn. Profiilis.Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli (1447-1510). See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on
Paul Raua portreed järgivad parimat akademistlikku traditsiooni, kujutatavaid on stiliseeritud ja idealiseeritud. Nende puhul on raske rääkida psühholoogilisusest, pigem on kujutatud teatud tüüpe (talupoeg, seltskonnadaam, haritlane). Vahetumalt mõjuvad intiimsed ja etüüdlikud kujutised; erand on paruness Natalie von Uexkülli paraadportree, mis on lõpetatud ja läbimõeldud kompositsiooni ning viimistletud detailidega. Ema portreedest rahvuslikus riietuses on tunda lähedust ja empaatiatunnet, ehkki mitmel puhul on tegemist vaid etüüdidega. Emaduse idealiseeriv romantiline pale on maalitud ka mitmesse hilisemasse töösse. KRISTJAN RAUD (1865–1943) – 1892-97 Peterburi KA vabakuulaja – kujutas maalilistes söejoonistustes proosalist kuid sünget külaelu. 1895 saab vabakunstniku nimetuse 1897 õiguse õpetada joonistamist 1897-98 Düsseldorfi KA
Kõige hilisem on pühendatud Constantinusele. Fortuna Virilise tempel. VanaRooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Panteon. Colosseumi kõrval oli Roomas teinegi suur vaatemängude paik Circus Maximus. § 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja neid toimetati laiali üle riigi. Realistlik portree oli oluline, kuid siiski ainult üks osa Rooma skulptuurikunstist. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on 79.a pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida alates 18.saj on välja kaevatud. Maalide temaatika on mitmekesine. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst
- Pariisi, jätkas eraakadeemiates - Läks Peterburi tagasi, lõpetas erakunstikooli - Tallinna kunstitööstuskoolis õpetaja - 1921 Tartusse, kujuneb üheks peamiseks Pallase maaliõppejõuks (esindab realistlikumat suunda) 2. Õppejõud A. Vabbe (impressionistlik suund) - Noor- Eesti märk ,,Tuulekandja" - N. Triik - Võib näha fovismi mõjutusi, teeb portreemaali- temast kõige tuntum portretist kuni 1930ndate alguseni - Varasematest portreedest loomingulisi isikuid kujutavad portreed - Mõned rahvusromantilised tööd, kasutab üliintensiivseid värve nt. ,,Lennuk" (Kalevipoja laev, millega üritas teha suurt põhjaretke). - Fovism- Ants Laikmaa portree (lilla näoga), Erna Villmeri portree 1913, õli, taust veidrat värvi, näitlejanna ise normaalsetes toonides. - J. Liivi portree- realistlik pliiatsijoonistus - B. Linde portree- realistlik õlimaal
Suurim ja tuntuim renessanssi ajal oli Peetri kirik roomas.Ehitati üle 100 a,töid juhatas 10 arhidekti,tähtsamad BRAMANTE 1444- 1514(tegi esialgsed kavandid)ja MICHELANGELO 1475-1564 (meistiteos onkiriku 132m.h kuppel) Maal ja skulptuur hakkavad arenema iseseisvalt,lahus arhidektuurist.Seinamaali kõrval areneb tahvelmaal,kus maali aluseks olid puutahvlid või lõuendid.Miaalkunsti ilmub jälle portreezanr,mis on täiesti ilmalik.Vararenessanssi portreedest on suurem osa maalitud külgvaates.Alguse saab kunstiteoste signeerimine,kunstnik muutub oluliseks. Maalis lähtuti nüüd loodusest,õpiti varjutamist,ruumikujutust(optilist perspektiivi),loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edastamist.BRUNELLECHI-näitas kuidas perspektiivi saab taapinal skemaatiliselt edastada.(meie pildigalriis LINEAARPERSPEKTIIV L.B.Alberti järgi 1435/36) Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu,seal kujutatud hooned või maastikud edasi antud teravate
Panteon oli kõigi planeedijumalate tempel. Roomas peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Eriti ülikute (patriitside) hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreebüste hoiti kodus aukohal. Esivanemaid kujutati realistlikult. Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja toimetati laiali üle riigi. Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. Samas on öeldud, et kui Rooma vallutas Kreeka, alistas kreeka kultuur Rooma. Maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on Pompeji ja Herculeanum. Pompeji's on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale
annaabi.ee 
