Ants Laikmaa (5)

RÕNGU KESKKOOL
Ants Laikmaa
referaat
Koostaja : Helen Patsula
Juhendaja : Anne Lepik
Rõngu 2007

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Ants Laikmaa 3
Tuntumad tööd 4
Loomingu sisu 5
Kokkuvõte 5
Kasutatud kirjandus 6

Sissejuhatus

Valisin kunstniku nimega Ants Laikmaa kuna olen kuulnud tema tuntud portreesid. Näiteks väga tuntud on Marie Underi portree. Kuid ma ei tea temast kui kunstnikust midagi ning see andis hea põhjuse just tema kohta täpsemalt uurida.

Ants Laikmaa

Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Vigala vallas. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa oli Hans Laipman ja ema Leenu Redlich. Isa oli haritud, töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris ta emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta eriti hästi läbi.
… 1891 . aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tal oli olemas ka rongisõidu raha, kuid ta tahtis Saksamaad paremini tundma õppida. Enne teele asumist tegi ta kodutalus väikese portree oma õe vennast. Õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias 1891- 1895 . Ta meeldis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele töökuse ja visaduse poolest. Ta pidi vahepeal õpinguid katkestama rahapuuduse tõttu, kuid tänu abivalmis daami 75 margase toetuse tõttu sai ta õpinguid jätkata 1896- 1897 . Laikmaa polnud seal ainuke eestlasest õpilane. Peale selle õppis seal ka 1888. aastal Paul Raud. 1899. aastal tuli ta tagasi Tallinna. Ta tahtis muuta Eesti kunsti populaarsemaks . Sellepärast kõlasid tema suust ka kriitilised avalduse Balti saksa kunstnike nimele . 1903 rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti kunstiõppeasutus Tallinnas. Seda pidas ta oma eluülesandeks. Ta rajas veel ühe asutuse selleks oli Kunstiselts 1905-1907 aasta revolutsiooni ajal viibis ta Soomes maapõues. Tegi peale selle reisi ka õppereise näiteks Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale. Sel ajal kui ta reisis tegi ta ka mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.). Laad muutus postimpressionismi mõjul ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks, koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus.
…Tegutses 1913 –1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Pearõhu pani Laikmaa joonistamisele. Seejuures eitas ta joonistamist kipspeade ning mudelite järgi ja pooldas elavat modelli . Joonistusvahendina eelistas ta sütt grafiidile ja suunas looma tonaalseid lahendusi. Ta ei eitanud erinevate joonistusvõtete kasutamist ja lineaarset kujutamisviisi, kuid sel juhul juhtis õpilase tähelepanu asjaolule, et kujutatavas tegelikkuses, looduses joon sama hästi kui puudub.
Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla - Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma “ Salme ”, “Kalde ema” jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal.
„Ants Laikmaa ja tema ateljeekool 1903-1932“

Tuntumad tööd

• Marie Underi portree ( 1904 ) Marie Underi portree:
  
• autoportree ( 1902 )
  
• "Lääne neiu " (1903)
  
• "Vigala taat " (1904)
  
• August Kitzbergi portree (1915)
  

„Autoportree“
Võib ilmselt liialdusteta öelda, et Ants Laikmaa – üks sajandialguse suurimaist kunstnikest – seadis endale eesmärgiks pühenduda täielikult eesti kunstile. Ühelt poolt tema tegevus õppejõuna ning esimese Eesti kunstikooli avamine , teisalt ka tegutsemine kriitiku ning aktiivse kunstielu organisaatorina, ent samas ka agarad eesti kunsti otsingud. Kuulsast Düsseldorfi akadeemiast lahkus ta pettunult omal soovil, hiljem aga hakkas kritiseerima akadeemilist ning baltisaksa kunsti, mis Laikmaa meelest oli lootusetult väheütlev.
Umbes 60-aastase kunstniku autoportree näitab meile, millise erakordse kirega Laikmaa kunsti suhtus. Tema nägu, eriti aga otsusekindel pilk väljendavad sisemist põlemist – soovi olla kunsti nimel kompromissitu. Säärane portree, mis ei karda olla jõuline ning loobub tavapärasest portreekunstile iseloomulikust leebusest ning värvi-varju mängule keskendumisest, on haruldane kogu siinses kunstiajaloos. Autoportreena pakub teos meile aga harvaesinevat võimalust näha seda, mida Laikmaa ise Laikmaast arvas . See on aus hinnang iseendale .

Loomingu sisu

Ants Laikmaa tähtsus on juba ammu muutunud pidevalt kasvavaks nähtuseks. Ühelt poolt tuleb ikka ja jälle meelde tema olulisus Eesti kultuuriväljal: Laikmaa organiseerimisvõime ning enesele kindlaksjäämise läbi eeskujuks olemine tervetele põlvkondadele. Ent teisalt tuleb alati meenutada, et Laikmaa autoriteet ei saanud tekkida tühja koha peale – see pidi põhinema tema loomingul. Kunstniku õpilasteks ei tulnud nt. Johannes Greenberg või Nikolai Kull juhuslikult ning neist ei kujunenud Eesti kunsti suurkujusid kogemata .
Laikmaad peetakse siiani õigustatult peamiselt pastellimaalijaks. Ühelt poolt nimetatud tööde rohkus võrreldes muudes tehnikates teostatud töödega, teisalt Laikmaa pastellmaalide iseväärtused. Tema loomingu kõrgajaks loetakse aega kuni 1920ndate keskpaigani ning seega esindab käesolev töö nii Laikmaa parimat loomeperioodi kui ka talle kõige iseloomulikumat maalimistehnikat. Ent see pole veel kõik. Tegemist on Läänemaa maastikuga , mis kannab endas korraga kahte Laikmaa biograafias väga olulist seika. Esiteks: kunstnik ise pärines just Läänemaalt. Seega kandub käesolevasse töösse autori isiklik mälu, muutes pildi eriliselt soojaks ja tähendusrikkaks. Teiseks: Laikmaa otsingud eesti rahvusliku kunsti järele, mis tipnesid just tema kodumaal valminud maastikuvaadetes.

Kokkuvõte

Tegemist on väga huvitava inimesega, kelle üsnagi üles alla minem elu on toonud talle tuntuse . Temal on kindel kunstniku joon, lemmik töö vahend oli pastell millega lõi ta oma kuulsamad maalid. Palju maalis Eestimaad . Kuid tema tuntumaks tööks jääb ikka Marie Underi portree.

Kasutatud kirjandus

5 EE 1990

http://www.museum.haapsalu.ee

http://www.haus.ee/?s=maaler&kid=112

http://www.sirp.ee/2002/14.06.02/Kunst/kunst1-1.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa

http://www.muuseum.ee/et/kuum/naitused?action=details&museum_id=135

http://allee.ee/allee.php?module=35&op=2&lang=et&pid=3603

6