Rooma kunst (4)

Rooma arhitektuurisüsteem.
Pärimuse järgi rajas Rooma linna 753.a.ekr. Romus. 6.saj. lõpul ekr. kehtestati Roomas vabariik. Aegade jooksul kujunes Rooma linna ümber suur
rüü??, mis asus oma territooriumi suurendama naabrite arvel.

Rooma arhitektuur

Võeti kasutusele lubjamört. See võimaldas kasutada konstruktsioone: kaari, võlve ja templeid.
1.Kaart kasutati seintes olevate avade sildamiseks. Kaare lihtsaim vorm on pooringi kujuline kivirida.
2.Võlvi võib ette kujutada kui üksteisetaha ehitatud kaarte rida – tulemuseks silindervõlv, millega saab katta 4nurkset ruumi.
3.Kuppel ehitati ümmarguse ruumi katmiseks. Tähtsamateks ehitusmaterjalideks olid betoon ja tellis .
18.Ehitusmälestised Roomas. Monumentaalne skulptuur
Keiservõimu kehtestamisega toimus ehituskunstis suuri muudatusi. Esimene keiser Augustus väitis, et ta on tellistest linna asendanud marmorist linnaga. Vabariigi – aegsele foorumile oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise. Ehitati kivist sildu üle jõgede. Roomlased hindasid väga kõrgelt puhast vett. Puhta vee saamiseks ehitati akvedukte . Akvedukt – lahtine või kaetud veejuhe , kitsamas tähenduses sillataoline kaaristu , mis kannab üht või mitut veekanalit. Tähtsad hooned olid saunad ja amfiteater
Uhkeim neist oli Trianuse foorum. Väljaku tagaküljel asus suur hooneraamatukoguna kasutatud basilica ulpia . Basilica – ehitustüüp, mida roomlased rakendasid mitmesuguste avalike ehitiste juures. Basilicates peeti kohut , tehti äritehinguid ja korraldati poliitilisi koosolekuid. Basilica oli risküliku- kujulise põhiplaaniga. Trianuse foorumiga oli seotud tema auks püstitatud sammas. Monumendikunst muutus keistite ajal veeldi tähtsamaks. Paljude keisrite seisvad või ratsakujud püstitati esinduslikeisse paikadesse.

Marcus Aureliuse ratsamonument 161. – 80. pKr.
Foorumid ja monumendid olid kõigis Rooma linnades. Rooma linna hoonetest on mõned üksikud säilinud; peamiselt need, mis muudeti keskajal ristiusu kirikuteks. Erandina on säilinud Fortuna virilise tempel(2. saj. lõpp eKr.) ja Maison Carre tempel (1. saj. eKr.). Nendel on näha kreeka ja etruski ehituskunsti mõjusid – hoone paikneb kõrgel alusel, millele viib trepp ainult ühelt kitsamalt küljelt. Sambad on seina liigendamiseks ja kaunistuseks. Vana-Rooma ehitistest on kõige paremini säilinud ümara põhiplaaniga Pathenon. See on täiuslikemaid kuppelehitisi maailmas, kõigi jumalata tempel. Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on ühesugune – 43 m. Kupli raskus toetub peamiselt 8-le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid e. nišid. Betoonist võlvid teevad kergemaks 4-nurksed süvendid – kassetid – kassettlagi. Ruumi üleval laes on ainuke loodusliku valguse allikas. Vanasti oli kupli sisepind kullatud . Tänapäeval näeme seinete ja marmori varjundite mängu. Praegu on Panthenon kohandatud kirikuks.
Circus Maximuses korraldati kaarikute võiduajamisi. See oli vaatemängude paik. Vabariigi ajal oli Rooma linn ümbritsetud müüridega. Keiser Aurelicanuse ajal alustati võimsate müüride ehitamist. Need olid 6 m kõrged ja 3,5 m paksud tellis- ja betoonmüürid, 4-nurksete tornidega, kogupikkusega ligi 19 km.
18. Rooma skulptuur ja maalikunst .
Rooma skulptuur on tugevalt mõjutatud kreeka skulptuurist. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Roomlased kujutasid esivanemaid realistlikult. Hiljem tehti portreeskulptuure keisritest, inimestest, kes osutasid riigile olilisi teeneid. Keisrite ajal muutus valitsejate portree oluliseks. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi. Keisri portree ees sooritati tseremooniaid ja ohvardamisi. Neist keeldumine võrdus riigi reetmisega. Portreed olid isikupärasemad. Väga hästi on väljendatud hingeline ja vaimne omapära. Kreeka kunsti mõjul levist rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad . Seda eelistasid I keiser Augustus ja tema õukond.

Rooma skulptuur Augustus 1. saj. algul pKr. Idealiseeriv laad sobis rõhutama Augustuse peaaegu jumalikku rolli.

Caesar

Traianus

Patriits . Surnult võeti kipsist või vahast mask .

Roomlane esivanematega. See marmorist kuju on elusuurune.

Roomlanna u. 90. pKr. Soengud käisid ära.

Acilia sarkofaagi figuurid 250. a. pKr.

Maalikunst

Peamiseks maalikunsti varanduseks oli Pompeij .
Aatrium – on Rooma elamu keskel asuv pearuum . Valguse sisse- ja suitsu väljapääsuks oli laes suur 4- nurkne ava. Roomlastel oli omane silmapette loomine. Näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid justkui söödes purunenud maha. Osa ruume võis olla pööratud ka maja taga asuva suletud sammasõu nn peristüüli poole. Seal oli mugavaid puhkeruume, skulptuure, ilutaimi ja purskkaevi. Majades oli olemas ka lihtne kanalisatsioon . Seinad kaeti maalidega. Kõige kuulsamad villad Herculaneum ja Startiae.
Pompeji seinamaalidel oli enamasti iseloomulik suur illusionism – looduse jäljendamise meisterlikkus . Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale(n: marmor). Roomlased olid kreeklaste kaudu tundma õppinud perspektiivi ja rakendasid seda oma töödes. N: maalisid seintele uksi , aknaid ja sealt paistvaid kauneid maastikke ja teisi ruume. Põrandatel ja seintel olid mosaiigid – värvilistest kivikestest ja klaasitükikestest kokku seatud pildid. Pompeji seinamaalide puhul eristatakse mitut stiili. Seinamaalid on saanud Pompeji majade kunagistel elanike (omanike) järgi oma nimed.

Müsteerimitevilla – Dionysose kultusega seatud rituaalid.

Fauni maja – tantsiv Fauni pronksfiguur.

Vettiuste maja – spordisündmused
Roomas levis ka tahvelmaal. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Need on säilinud ainult Rooma riigi koosseisu kuulunud Egiptuses. Pandi hauda kaasa.