Nikolai Voldemar Triik (0)

Järva-Jaani Gümnaasium
Kunstiõpetus
Marten Vaas
Nikolai Voldemar Triik
Referaat
Järva-Jaani 2013
Sisukord

• Elu
  
• Looming
  
• Tööd
  
• Näiteid töödest
  
• Kasutatud kirjandus
  

Üldine
Nikolai Voldemar Triik sündis 7. august 1884 Tallinnas ja suri 56-aastaselt 12. august 1940 Tallinnas. Ta oli Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Ta õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis.
Nikolai Triiki autoportree
Elu
Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal. Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast. Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees.
1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian 'is ning aastal 1907–1908 École des Beaux - Arts 'is Gabriel Ferrier'i juures.
1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.
Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).
Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal.
Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana.
Nikolai Triik oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel.
Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige.
Aastal 1921 siirdus Tartusse , asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 1922–1926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924–1925).
Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik.
1928 naasis Tartusse "Pallasesse" – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana.
Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli.
1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri.
Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse -Lepikul.
Looming
Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine . Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale.
Aktiivne loomeperiood sai alguse 1905. aastal, mil noor kunstnik alustas poliitilise sisuga joonistuste ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile. Tema varasemale loomingule avaldas suunavat mõju sümbolism. See ilmneb eriti muistendiainelisi ja heroilisi võitlusstseene kujutavates kompositsioonides. 1907 ja 1908 aastate suvede Norrareisidel sai Triik mõjutusi põhjamaisest rahvusromantismist. Tuntuim selle perioodi töödest on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus asuv " Dekoratiivne Norra maastik " (1908).[3] 1909–1910 lõi Triik mitmeid tempera ja õlimaale, mis paeluvad nii ainestiku käsitluselt kui maalimisviisilt. Parimad näited on "Sõttaminek" ning "Lennuk".
Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. aastast. Sama õnnestunud on kolm aastat hiljem 1912 valminud Mihkel Martna portree. Aastatel 1926–1934 valmis veel hulk söe- ja sangviinijoonistusi tuntud ühiskonnategelastest: A. H. Tammsaare, Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt. Õlimaali tehnikas teostatud portreedest on tippteosteks Ants Laikmaa (1931) ja proua Lüüsi portreed (1917).
Järk-järgult muutus kunstniku kujutluslaad ekspressiivsemaks. Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes. Järgnevaid aastail joonistas ta hulga meisterlikult karakteriseeritud portreid. 1930ndatel suurenes maastikumaali osa.
Tööd
Portreed
Aleksander Tassa portree. 1905.
Oskar Lutsu portree. 1928.
Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905
Konrad Mäe portree. Õli. 1908
Ants Laikmaa portree. Õli. 1913
Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928
Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933
Juhan Liivi portree. Õli. 1934
Maalid
Lennuk. 1910.
Mererand. Õli. 1905
Lennuk. Tempera, kriit. 1910
Männid. 1931
Talvine Tartu Emajõega. 1935
Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909
Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909
G. Suits " Tuulemaa " illustratsioon. 1913
Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913
Katastroof. Süsi, paber. 1917
Tušijoonistused
Katastroof. Tušš, guašš, paber. 1917
Ulguv koer. Tušš, seepia , guašš, paber. 1921
Suurlinn. Tušš, seepia, pliiats , guašš, paber. 1913
Jaht . Tušš, seepia, tempera, lakk , papp. 1913
Alevi kõrts. Tušš, seepia, guašš, paber. 1913
Avarellid
Deemon . Akvarell , tempera, paber. 1911–1912
Deemon ja Tamara . Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911–1912
Trükised
Albumi "Noor-Eesti" III kaas. 1908.
Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905
Album "Noor-Eesti" III, kaas. Trükis. 1908
Ajakiri "Noor-Eesti", kaas. Trükis. 1910–1911
G. Suits "Tuulemaa" kaas. Trükis. 1913
Album "Noor-Eesti" V, kaas. Trükis. 1915
Album "Siuru" I, kaas. Trükis. 1917
M. Under "Eelõitseng", kaas. Trükis
Näiteid töödest
„Deemon“
Oskar Lutsu portree
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Triik
http://modernism.virtuaalmuuseum.ee/NIKOLAITRIIK/