Referaat itaalia vararenessanss maalikunst (1)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Itaalia vararenessanssi maalikunst
Mark Saarts
11c
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos . Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat , kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest.
Maalikunst
Maalikunst oli 15.sajandil juhtiv kunstiliik . Maalikunsti tõi renessansiajastu palju uut. Nüüd lähtusid maalijad loodusest, nad õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende uute teadmiste omandamise aeg oli just vararenessanss . Tolleaegsetelt maalidelt hoovab vastu erilist helget ja pühalikku meeleolu. Tihtipeale on maalide tagaplaan hele ja lagedavõitu ning seal kujutatud hooned või maastikud antud väga teravate joontega; käsutatakse puhtaid värvitoone. Naiivse põhjalikkusega on ära toodud kõik kujutatava sündmuse üksikasjad, tihti on tegelased paigutatud ridamisi ning eraldatud taustast selgete piirjoontega. Perspektiivid olid keerulised, kehaasendid olid raskeloomulised, figuurid kattuvad, emotsioone edastati täpselt, maalidesse toodi sisse ruumilisus . Muutus maalide temaatika- antiikmütoloogia, floora , loodus, ajaloomaal jne. Maalikunsti temaatika oli enamasti usuline, kuid piiblitegelased muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks. Pühak ja ilmalik sulasid kokku. 15.sajandi teisel poolel segunesid ilmalike sündmuste kujutused ja kaasaegsete inimeste portreed. Seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega. Hakkasid levima ka õlivärvid. Vararenessansi maalikunst alles püüdles täiuslikkuse poole, aga imelikul kombel võib ta oma otsingute ja siirusega rohkem südamesse minna kui täiuslikkuse saavutanud kõrgrenessansi maalikunst.
Esimeseks vararenessansi maalijaks peetakse 28-aastaselt surnud Masaccio 't (1401-1429), kes Firenzes oma freskodega saavutas sellise inimlike tunnete väljenduse, millist varem veel polnud nähtud. Masaccio värvid on tumedad ja sügavad, inimesed tema freskodel tugevamad ja tüsedamad kui gootiaegsetel maalidel, nii et nende kehade kumerus tundub olevat lausa kombatav. Ta püüdis maalida elavaid inimesi. Ta kujutas Aadamat ja Eevat erinevatel tasapindadel, mis tekitab ruumilisuse tunde.
Edasi järgnes terve rida omanäolisi maalijaid. Leebe munk Fra Angelico (1387-1455) maalis harda usutundega, säravalt puhastes toonides freskosid, ohtralt kasutas ta seejuures kulda. Inimesed on tal veel gootilikult saledad , harukordselt hingelised on ta haprad enesessetõmbunud madonnad ja inglid. Peamiselt maalis ta pühakupilte ja oli sügavalt usklik . Fra Angelico loomingu tähtsaima osa moodustavad arvukad freskod . Paljudel tema maalidel on puhtkeskaegne motiiv , nimelt on paljudel töödel kujutatud figuuridel kuldsära peade kohal ja riietuses kuldne palistus. Kuid Angelico võtab omaks hulga looduslähedase suuna saavutisi ja jõuab mõnes suhtes neist osalt ettegi. Fra Angeliso kuulsaim töö Maarja kroonimine , mille iseärasused on juba täiel määral välja kujunenud. Praegu kaunistab see maal Louvre `i muuseumi seina. Kõik vägivaldne, järsk, dünaamiline ja inetu on Fra Angelicole võõras. Ta töis valitsevad õnnis rahu, pühalik, õrn ja ilutsev meeleolu. Ka ta tööde koloriit on äärmiselt õrn ja hele. Angelicot on õigusega nimetatud "pühapäevameeleolu" maalijaks. Isegi dramaatilistele stseenidele püüab ta anda rahulikku põhitooni; sellest annab kujuka näite kuulus ristiltvõtmise pilt San Marco kloostris Firenzes. Sellel pildil võib hästi tundma õppida ka Fra Angelico maastikukäsitlust. Kui ta figuuride ja draperiide (volditud eesriie ) stiilis on paiguti tunda lihtsust ja tavapärasust, siis maastikus on ta "moodsaim" kõigist tolle aja meistritest; ta hakkas esimesena õhuperspektiivi selgelt toonitama, ta oli ka esimene pilvede maalija .
Paolo Uccello (1397-1475) lõi värvikaid lahingupilte, kus ta mõnuga demonstreeris oma oskusi ratsude ja rüütlite keerukate pooside edasiandmises. Ta oli eklektiline ning lummav kunstnik, kes sündis Pratoveccios Casebtino alal Itaalias. Uccello alustas tööd kuskil 1425. aasta paiku, tehes Veneetsias Püha Markuse kirikus mosaiike, millest pole kahjuks midagi säilinud. 1430-ndate paiku naases Paolo Firenzesse (kus ta ka enne Veneetsiasse minekut elas), kus ta lõi Santa Maria del Fiores " Monument to Giovanni Acuto" (Monument Giovanni Acutole), mille ta valmistas, et samastada iidse kujuga.
Vaikselt suursugused on Piero della Francesca (1416-1492) kindla ja lihtsa joonega freskod ning mehised portreed. Piero oli oma eluajal kuulus kunstnik ja temalt tellis töid enamik Itaalia kunstimetseenidest, kaasa arvatud paavst . Suurem osa tema töödest telliti kodulinnas Sansepolcros. Halveneva nägemise tõttu loobus ta 1470. aastal maalimisest. Piero lihtsate vormide ja geomeetrilise kompositsiooni kasutamine mõjutas ka 20. sajandi kunstimaitset.
Kuidagi kõle meeleolu õhkub Andrea Mantegna (1431- 1506 ) maalidelt. Nendel on selge, läbipaistev, nagu liikumatult paigalpüsiv õhk, elutult mõjuvad puud ning paljaste kaljudega maastikutaustad. Mantegna inimesed on teravajoonelised ja karmid . Maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Iseloomulikuks oli oskuslik rakursi- ja ruumilisusekäsitlus ning plastline vorm. Mantegnal on oluline roll ka vaselõike väljaarendamises. Mantegna stiil mõjutas kogu Põhja-Itaalia maalikunsti kuni 1490ndateni, mil suuremat tähtsust hakkas omandama Giovanni Bellini eeskuju.
Omamoodi täiuslikkuseni viis vararenessansi maalikunsti Sandro Botticelli ( 1447 -1510). Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast. ”Veenuse sünd” on maalitud legendist, mille järgi armastusjumalanna olevat sündinud merevahust. Maalil on kujutatud merekarbil alasti seisvat jumalannat, kelle seesmine rahu, kehavormide harmoonia ja ilu on edasi antud erakordse loomulikkusega. Botticcelli töödes põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika. See mahedate madonnapiltidega kuulsaks saanud kunstnik muutus peagi Medicite soosikuks. Temalt telliti muu seas ka kaks antiikmütoloogia-ainelist tahvelmaali. Üks neist on "Primavera" ("Kevad") ning teine "Veenuse sünd", mis kujutab ilu- ja armastusjumalannat just merevahust sündinuna. Neis luulelise meeleoluga piltides on peenust ja graatsiat, sujuvat liikumist ning kauneid hingestatud nägusid. 
Paljudelt tolleaegsetelt portreedelt vaatavad meile otsekohese ja rahuliku pilguga vastu teotahtelised renessansiinimesed. Vararenessansi portreedest on aga muide suur osa maalitud profiilis.
Kasutatud materjal:
http://et.wikipedia.org/wiki/Renessanss
http://www.scribd.com/doc/13890764/Vararenessanss-Itaalias
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/