Van Gogh «Tähine öö» (0)

Van Gogh «Tähine öö» hollandi keeles "De sterrennacht"
Vincent Williem van Gogh elas 30. märts 1853 – 29. juuli 1890
Hollandi maalikunstnik , postimpressionist See õlimaal linasel lõuendil on reproduktsioon Vincent van Gogh’i maalist "Tä hine öö", originaal valmis 1889.a.
Pilt on laaditud alla 26.11.2015 Kunstnikust
Van Gogh on traagilise saatusega Hollandi kunstnik, kes oma 10 aastase kunstnikukarjääri kestel tegi umbes 900 õlimaali ning üle 1100 akvarelli ja joonistuse, kuid vaimuhaigus võttis ta üle võimust ja ta lasi end maha põllul, kus ta tihti maalis, olles vaid 37 aastane. Maal valmis ajavahemikus 16. – 18. juuni 1889.
"Tähine öö" on üks kuulsamaid  kuvandeid. Maalil kujutab Vincent van Gogh vaadet, mis avanes tema puhkekodu aknast öösel, samas on see maalitud mälu järgi, nagu see nägi välja päeval. Pildil paistab Saint-Rémy-de-Provence'i nimeline külake, kus Van Gogh aastakese oli ravil Saint-Paul-de-Mausole nimelises haiglas. Sellest ajast pärineb temalt palju töid, mis Saint-Rémy küla ja haiglaümbrust kujutasid. Tähine taevas on mõõtmetelt 73,7 cm kõrgusesse ja 92,1 cm laiusesse. Vaimsete probleemide käes vaevelnud kunstnik tegi 37-aastasena enesetapu ning ta sai alles pärast surma kuulsaks. Alates 1941.aastast asub see maal New Yorgi moodsa kunsti muuseumis.
Maalist ning Vincent van Goghi elust ja surmast on inspireeritud Don McLeani laul "Vincent".
ARVATAKSE
Kunstiteadlastele on maali kummalised spiraalid alates selle valmimisest huvi pakkunud ning neid on püütud selgitada, edastab Daily Mail. Psühhiaatrite sõnul väljendas kunstnik sel viisil tema sees olnud segadust ja raevu. Nüüd pakkus USA kunstnik ja fotograaf Michael Benson välja oma tõlgenduse, mille kohaselt kujutas kunstnik Maast kaugel olevat spiraalgalaktikat. Bensoni sõnul on van Goghi kujutanud tegelikult galaktikat Messier 51a, mille avastas 19. sajandi keskel Iiri astronoom William Parsons. Tal oli siis oma aja kohta väga võimas teleskoop , mille peeglite diameeter oli 1,8 meetrit. Ta joonistas teleskoobi abil nähtu üles. Messier 51a galaktika asub Maast 23 miljoni valgusaasta kaugusel ning on oma läbimõõdult sama suur kui meie Linnutee galaktika ehk 60 000 valgusaastat. Messier 51a puhul on tegemist esimese galaktikaga, mis leiti ning see on spiraalse kujuga. Alles 1922. aastal tõestas astronoom Edwin Hubble, et meie Linnutee on üks paljude galaktikate seas. Vincent van Goghi tuntakse ta psühhedeelilistest maastikest ning enda portreedest.
Analüüs
Nüüd on juba raske analüüsi teha, sest loetu põhjal sain juba aru et pildil on kujutatud tähti või galaktikaid . Siiski kui vaatan maali tunduvad need tähed olevat, aga samas ei vaidleks ka vastu, et need võivad olla galaktikad . Mina arvan, et pilt on väga huvitavat maalitud, siin pole peale „tähtede“ millelegi muule väga rõhutud ja see teeb pildi vaatamise lihtsaks ja isegi nagu ka teised ütlevad tekitab see rahuliku tunde. Lisaks tähtedele on mul ka teine arvamus selle pildi kohta. Ta maalis selle 37 aastaselt ja suri ka 37 aastaselt. Ma usun, et ta juba aimas ette mida ta endaga teeb ja võib-olla ta tahtis maalida seda, mis talle elus kõige rohkem meeldis.
Kasutatud allikad
http://w3.ee/openarticle.php?id=2071368&lang=est
http://www.donjoli.com/?sisu=tootekataloog&lang=est&id=691&mid=165&kat=443&idr=AYQ1ObsI73BmtsDgJzyU2ZDGi78