Johann Köler - elulugu, looming, teoste kirjeldus (0)

…KOOL JOHANN KÖLER Referaat Autor: …, 10. klass … 2018 JOHANN KÖLERI ELULUGU


Johann Köler sündis 1826. aastal 8. märtsil Viljandimaal Vastemõisa vallas. Ta oli  Kööbra Tõnise talu saunike Kai ja Peet Köhleri seitsmes laps. Üheksa-aastaselt saadeti  ta elama venna Tõnise juurde Viljandisse. Köler asus õppima Viljandi elementaarkooli  ja hiljem kreiskooli.  Pärast kolme aastat kreiskoolis polnud Köleril rahalistel põhjustel võimalik edasi  õpppima minna ja ta läks tööle Vastemõisa valitseja Faberi juurde. Tulevane kunstnik  abistas Faberit arvepidamises ja kirjavahetuses. Mõisavalitseja märkas, et Köleril on  joonistamisannet, kui nägi tema paberilehele joonistatud taime. Peremees lasi tal pärast  seda joonistada mitmeid viinaköögi masinaid. Hiljem päris Faber, kelleks Köler saada  tahab, kuid Köler ei teadnud ise ka vastust sellele. Mõisahärra pakkus talle maaleriks,  maalikunstnikuks saamist, aga Johann arvas, et maalrid on kole määrdunud.  Mõisavalitseja rääkis, et tõelised kunstnikud ei ole määrdunud nagu maalrid ning  niimoodi õnnestus tal veenda Kölerit oma kunstnikust venna õpipoisiks minema. Sel  ametikohal töötas  ta seitse aastat.  Köleril tekkis suurem kirg kunsti vastu ja ta otsustas minna Peterburi õppima. 1846.  aastal saabus ta Peterburi, 75 kopikat taskus.  Ta läks elama venna Tõnise juurde ning  tööle Gölitzi sildimaalimistöökotta. Natuke aega hiljem asus Johann õppima Peterburi  Kunstiakadeemia õhtuklassidesse. Köler lõpetas kunstiakadeemia 1855. aastal  ajaloomaali alal mütoloogiaainelise teosega „Herakles toob Kerberose põrguväravast“.  Selle teose eest sai ta ka väikese kuldmedali. Köler sõitis oma raha eest välismaale. Ta täiendas end Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias jm. Algul sõitis ta eksimuse tõttu Brüsselisse ja sealt edasi Pariisi, käis vahepeal  Saksamaal ja Hollandis. Tema teos „Kristus ristil“ valmis jälle Pariisis, kust ta pärast  maali lõpetamist tahtis kiiruga lahkuda. Põhjuseks oli see, et lärmakas Pariis ei võlunud  teda, sest ta armastas loodust rohkem. Itaalias tegi ta esimesi katsetusi maastikužanris ja omandas akvarellitehnika. Roomas olles liitus Köler saksa kunstnike ja õpetlaste  seltsiga „Colonna“. Roomast saatis ta Peterburi maali „Kristus ristil“, mille eest ta  nimetati Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. Ta viibis välismaal kokku viis  aastat, millest enim oli ta Roomas. 1862. aastal naasis Johann Köler Peterburi, kus ta pälvis Kunstide Edendamise Seltsi  koolis õpetajakoha. Samal aastal kutsuti kunstnik vene tsaari Aleksander II tütre Maria  Aleksandrovna joonistusõpetajaks. Johann Köler tõusis Peterburi kõrgema seltskonna  2


üheks tunnustatumaks portreemaalijaks. Ta maalis palju mõjukaid inimesi, sealhulgas   riigikantsler Aleksandr Gortšakovi portree eest sai ta ka professori tiitli. Vaatamata kogu au ja kuulsusele ei kaotanud kunstik siiski sidet kodumaaga. 1864.  aastal külastas ta taas Eestit.  Turul nähtud maarahvas jättis Kölerile rusuva mulje. Tema jaoks oli üldine vaatepilt väga kurb. Köler sekkus ka aktiivselt rahvuslikku liikumisse  Eestis selle ühe ideekandja ja juhina. Johann Köler suri oma ateljees Peterburis 22. aprillil 1899. aastal. Ta molbertil seisis  „Akadeemik Jakov Groti portree“, mis on signeeritud kunstniku surmapäeval. Ta maeti  soovikohaselt kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 3


JOHANN KÖLERI LOOMING Johann Köler on arvanud kunsti kohta: „Kunsti ei või rakendada teoreetikute üksteisest lahkuminevate sihtide teenistusse, sest ta jääks pinnata, kunst ei luba ennast kütkestada, ta on piiramatu ega ole alistatav ei heale ega kurjale. Maalikunstil on oma raam, s. t. ta on piiratud momendiga ega või olla ideede, ajaloo seletajaks. Maalikunstis on väärtuslik kuidas, mitte aga mis!“ (A. Waga, Johann Köler. Tartu 1931, lk. 34.) Johann Köleri looming on romantilis-klassitsistlik. Tema looming on väga mitmekesine ning   jaotub   mitmeteks   eri   žanriteks.   Kunstniku   loomingusse   kuuluvad   portreed, mütoloogilise ja religioosse sisuga maalid, maastiku- ja olustikumaalid. Omaette rühma saab moodustada isegi tema Itaalia- teemalistest maalidest.  Üks Köleri kuulsamaid teoseid on fresko „Tulge minu juurde“. Teos valmis 1879. aastal ja   asub   Tallina   Kaarli   kiriku   altari   apsiidivõlvil.   Maal   on   teostatud   puhaste vesivärvidega. Suuremõõtmelise töö tegi Köler tasuta. Kristuse modelliks oli Villem Tamm. Villem Tamme kohtas kunstnik Hiiumaal ning ta maalis talupoega korduvalt. Teoses   domineerivad   sinine   ja   punane,   tekib   sooja   ja   külma   värvi   kontrast.   Maali keskmes   on   väljasirutatud,   kutsuvate   kätega   Kristust   kujutav   poolfiguur.   Taust   on minimalistlik, hele, kujutab pilvi. Ma arvan, et kunstnik on loonud lihtsasti mõistetava teose, sest teos annab väga hästi edasi mõtet, mida kunstnik väljendada tahtis. Kristuse kujutamine avatud kätega ja maali üleval paiknev tekst „Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud, mina tahan teile hingamist saata.“ väljedavad mõlemad, kuidas Kristus aitab inimestel hingerahu leida. „Truu valvur“ (1878.a.) on üks kunstniku tuntumaid ja armastatumaid teoseid. Erksa loodustajuga  õlimaalil  on kujutatud  niidul  kase  all  istuvat  tütarlast  ja teda  valvavat hiigelsuurt   koera.   Koera   on   kujutatud     realistlikutest   mõõtmetest   palju   suuremana, rõhutades   looma   ja   valvamist.   Puud   katavad   kogu   teose   ülemise   osa,   okste   vahelt paistab ainult mingi hoone. Ma arvan, et see ehitis on võib-olla mõis, kus tüdruk elab, sest tüdruku riietuse põhjal on ta jõukast perest. Puude alt, aga paistab päikeseline niit. Mulle jätab maali koloriit sooja ning malbe mulje. Maali meeleolu on muinasjutuline ja poeetiline.   Tüdruk   jätab   oma   vastuoluliste   lapseliku   oleku   ja   edeva   pilguga   natuke 4


müstilise mulje. Teos on väga detailne ja nõuab pikemat vaatlemist, sest igal pilgul leiab mingi uue detaili. Portreedest   jätsid   mulle   sügava   mulje   kunstniku   „Ema   portree“   ja   „Isa   portree“. Portreed   on   maalitud   õlivärvidega   1863.   aastal.   Mõlemal   teosel   domineerivad tumedamad,   pruunikad   toonid.   Koloriit   on   tagasihoidlik,   aga   rohkete   varjunditega. Köleri looming oli enamasti stiililt akadeemiline, aga oma vanemate portreed maalis ta realistlikult. Need teosed on lihtsad, kuid ehedad ning ilmekad. Üldiselt jätavad portreed sünge   ilme.   Maalidelt   on   tunda   Köleri   siirust   oma   vanemate   kujutamisel.   Teostel vaatavad kunstniku vanemad alla. Üks põhjendus vanemate allasuunatud pilgu kohta on see,   et   Köleri   isa   pimedus   (nägemisvõimetus)   silma   ei   paistaks.   Köler   kujutas oskuslikult   ja   tõepäraselt   oma   vanemaid,   kahte   südamikku,   hingestatud   taluinimest- kunstniku enda päritolu. Maastikumaalidest jäi mulle silma „Ai Jurii mõis Krimmi lõunakaldal“. Õlimaal valmis 1875. aastal. Maalil on kujutatud Krimmi ürgset mägimaastikku. Teose esiplaanil on varju   jääva   kalda   rahnul   paiknev   kulliline.   Valguse   langemine   teose   keskel   olevale mäele toob välja seal paiknevaid hooneid. Maali taustal on pilvedesse ulatuvad mäed. Köler on väga oskuslikult kujutanud varjude langemist. Võimsat ruumilisust on edasi antud   õhuperspektiiviga.   Varjude   ja   valguse   langemine   tekitavad   sooja   ja   külma kontrasti. Mul on tunne, et kompositsioon on üles ehitatud horisontaalsetele telgedele. Maal on äärmiselt detailne ja peene koloriidiga ning jätab süngelt romantillise ilme. Algselt ei teadnud ma kunstnikust mitte midagi, aga nüüd olles tema elust ja loomingust rohkem lugenud, jättis ta mulle päris sügava mulje. Viljandimaal talupoja perekonnas sündinud Köler nägi palju vaeva ja käis välismaal õppimas, et oma oskusi täiendada ning tõusis lõpuks kõrgele tasemele. Kogu tuntusega ei unustanud ta siiski kodumaad ja tundis muret Eesti talurahva olukorra pärast. Eriti meeldis mulle Köleri maal „Truu valvur“, mis jättis tema teostest kõige rõõmsama ning muinasjutulisema mulje. Maal väljendas  hästi inimese ja looma suhet. Teoses oli palju huvipakkuvaid detaile. 5


KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Kisseljova, Ljubov. Härra professor Köleri biograafia. [2018, oktoober 23]  http://www.ra.ee/ajakiri/harra-professor-koleri-bibliograafia/ Kisseljova, Ljubov. Härra professor Köleri biograafia. [2018, oktoober 23].  http://www.ra.ee/ajakiri/harra-professor-koleri-biograafia/ Helme, Sirje. Kunst 48/1 1976. Johann Köler. [2018, oktoober 24].  https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/187509 Abiline, Sigrid. 1.8.4. Johann Köler. [2018, oktoober 26]. https://vara.e-
koolikott.ee/node/2587   6