Ants Laikmaa (1)

ANTS LAIKMAA
5. MAI 1866. A
ANTS LAIKMAA
Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Vigala vallas. Ta sündis
perre neljateistkümnenda lapsena. Isa oli Hans Laipman ja ema
Leenu Redlich. Isa oli haritud, töötas talupidajana ja oli ka
vallakirjutaja. Ema oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja
kunstimeele päris ta emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud
ta eriti hästi läbi.
1891. aastal asus ta Riiast teele Düsseldorfi. Tal oli olemas ka
rongisõidu raha, kuid ta tahtis Saksamaad paremini tundma
õppida. Enne teele asumist tegi ta kodutalus väikese portree oma
õe vennast. Õppis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias 1891-1895. Ta
meeldis Düsseldorfi Kunsti Akadeemias töötanud õppejõududele
töökuse ja visaduse poolest. Ta pidi vahepeal õpinguid katkestama
rahapuuduse tõttu, kuid tänu abivalmis daami 75 margase
toetuse tõttu sai ta õpinguid jätkata 1896- 1897. Laikmaa polnud
seal ainuke eestlasest õpilane. Peale selle õppis seal ka 1888.
aastal Paul Raud. 1899. aastal tuli ta tagasi Tallinna. Ta tahtis
muuta Eesti kunsti populaarsemaks.
Sellepärast kõlasid tema suust ka kriitilised
avaldused Balti saksa kunstnike nimele. 1903
rajas ta ateljeekooli, mis oli esimene eesti
kunstiõppeasutus Tallinnas. Seda pidas ta oma
eluülesandeks. Ta rajas veel ühe asutuse selleks
oli Kunstiselts 1905-1907 aasta revolutsiooni ajal
viibis ta Soomes maapaos. Tegi peale selle reisi ka
õppereise näiteks Belgiasse, Hollandisse ja
Prantsusmaale. Sel ajal kui ta reisis, tegi ta ka
mitmeid maastikumaale (nt. Vallinkoski 1908 a.).
Laad muutus postimpressionismi mõjul
ekspressiivsemaks, pinnakäsitlus stiliseerivaks,
koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus.
Tegutses 1913 ­1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja
pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud
Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse
omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne)
Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema"
jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida
krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast
maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli,
elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta
suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks
tähtsamaid kunstnike sel ajal.
LOOMINGU SISU
Ants Laikmaa tähtsus on juba ammu muutunud
pidevalt kasvavaks nähtuseks. Ühelt poolt tuleb
ikka ja jälle meelde tema olulisus Eesti
kultuuriväljal: Laikmaa organiseerimisvõime ning
enesele kindlaksjäämise läbi eeskujuks olemine
tervetele põlvkondadele. Ent teisalt tuleb alati
meenutada, et Laikmaa autoriteet ei saanud
tekkida tühja koha peale ­ see pidi põhinema
tema loomingul. Kunstniku õpilasteks ei tulnud nt.
Johannes Greenberg või Nikolai Kull juhuslikult
ning neist ei kujunenud Eesti kunsti suurkujusid
kogemata.
Laikmaad peetakse siiani õigustatult peamiselt pastellimaalijaks. Ühelt
poolt nimetatud tööde rohkus võrreldes muudes tehnikates teostatud
töödega, teisalt Laikmaa pastellmaalide iseväärtused. Tema loomingu
kõrgajaks loetakse aega kuni 1920ndate keskpaigani ning seega
esindab käesolev töö nii Laikmaa parimat loomeperioodi kui ka talle
kõige iseloomulikumat maalimistehnikat. Ent see pole veel kõik.
Tegemist on Läänemaa maastikuga, mis kannab endas korraga kahte
Laikmaa biograafias väga olulist seika. Esiteks: kunstnik ise pärines just
Läänemaalt. Seega kandub käesolevasse töösse autori isiklik mälu,
muutes pildi eriliselt soojaks ja tähendusrikkaks. Teiseks: Laikmaa
otsingud eesti rahvusliku kunsti järele, mis tipnesid just tema kodumaal
valminud maastikuvaadetes.
LAIKMAA MAJAMUUSEUM
1920ndatel aastatel asus vanameister
Haapsalu lähedale Taeblasse omale talu
ehitama. 1932 sulges Laikmaa ateljeekooli ja
kolis Taeblasse, kus tema ideaalide väljendusena
oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises
stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis see talu
ei saanudki -- Laikmaa suri 19. novembril 1942
ja maeti tema enda poolt rajatud 7 ha suurusesse
parki (hauasammas 1956, Juhan Raudsepp).
Park on väga liigirohke ja seal on säilinud
kunstniku poolt istutatud puid ja teda külastanud
Eesti kirjanikele pühendatud üheksa nimelist
tamme.
Marie Under. Pastell paberil. 1904
Capri. Pastell paberil. 1911
Lääne neiu. Pastell paberil. 1903
Vana talu Läänemaal. Pastell
paberil. 1920
Väike Alma. Pastell paberil. 1900