Šotimaa kuulsad lossid ja kindlused (0)

Referaat
Šotimaa kuulsad lossid ja
kindlused
Edinburghi Loss
Šotimaa pealinna Edinburghi künka otsas on kaitserajatised asunud juba eelajaloolistel aegadel. Tänapäevase väljanägemise sai kindlus 14. sajandil, kui kuningas David II käsul alustati suure kindluse ehitamist, mida täiendasid juurdeehitistega ka kõik järgnevad kuningad. 16. sajandiks oli kindlusest saanud pigem kuningliku perekonna eluase kui militaarehitis, kuid alates 17. sajandist hakkas see jälle täitma oma algset kaitsefunktsiooni. 18. sajandil ehitati lossi ette paraadväljak, kus tänapäeval toimub kuulus Tattoo festival . Samal ajal hakkas kindluse tähtsus kaitserajatisena jälle langema ning seal asusid sõdurite barakid ja vangla .
Tänapäeval on Edinburghi loss Suurbritannia tähtsuselt ja populaarsuselt teine turismiatraktsioon, mida külastab üle miljoni inimese aastas. Seal hoitakse Šoti riigi kõige tähtsamaid esemeid – kroonijuveele ning see on Šoti 52. sõjaväebrigaadi peakorter. Samuti asub kindluses mitu militaarmuuseumi ja Šoti Sõjamemoriaal.
Lossi haldab ja turundab riigi poolt asutatud organisatsioon Historic Scotland , mille halduses on veel Stirlingi ja Urquharti lossid, Fort George, Skara Brae, Dumbartoni loss, Linlithgow’i palee jt.
Fyvie Loss
Fyvie loss on üks Šotimaa hiilgavamatest kuninglikest kindlustest. Fyvie loss pärineb 13. sajandist, kui ta oli kuninglik kindlus. Kuningad William I ja Aleksander II valitsesid selles lossis ja kuningad Edward I ja Robert I olid mõlemad selle lossi pidevad külastajad.
Alates  1390 aastast, kuulus see loss viiele perele. Vana traditsioon väidab, et need pered - Preston, Meldrum,  Seton , Gordon ja Leith – ehitasid kõik ühe Fyvie lossi viiest tornist.
Lossi sisemus on rikkalikult kaunistatud. Seinu kaunistavad  17. sajandist pärit maalid, millest enamik on tehtud  kunstnikute nagu Batoni, Raeburn , Romney, Gainsborough, Opie ja Höppneri poolt . Originaal paneelid  ja kipsist  laed  on säilinud 17. sajandist. Selle lossi kivist trepikodasi peetakse Šotimaa kaunimateks. Loss kuulub aastast 1984 organisatsioonile “National  Trust for Scotland“  
Crookstoni Loss
Crookstoni loss asub edela Glasgows. Crookstoni lossi ümbritseb kaitsev ringkraav, mis ulatub 12. sajandisse, kui Sir Robert de Croc, ehitas selle koha peale puidust lossi. On leitud tõendeid, et selle koha peal on veel varemgi olnud kindlus.  Crookstoni maad ostis Sir Alan Stewart aastal 1330, ning pärandas selle Sir John Stewartile, kellest sai esimene Lord Darnley, aastal 1361. Lord Darnley Stewarts asendas varasemalt puidust lossi kivilossiks ümber aastal 1400. Aastal 1489 hakkas krahv Stewart Lennox vastu kuningas James neljandale ning kuningas lasi kahuritel hävitada lossi läänepoolse osa ning nõudis kiiret allaandmist. Aastal 1544 vallutasid lossi krahv Arran ja kardinal Beaton, kui lossi pärija krahv Lennox oli kaitsmas Glasgow lossi. Loss läbis mitmeid omanikke, kuni aastal 1757 müüdi see Grahami hertsogi poolt perekond Maxwellidele. Pärast mitmeaastast hülgamist, taastati loss Maxwellide poolt aastal 1847, kuninganna Victoria visiidi tõttu Glasgowsse. Aastal 1931 sai Crookstonist esimene loss, mille omandas organisatsioon “ National Trust for Scotland“. Täna on Crookstoni loss on pärjatud iidseks monumendiks ja A-kategooria mälestushooneks. Selle korrashoiu eest vastutab org. “Historic Scotland“. Crookstoni loss asetseb loomulikul künkal, mille põhjaosas asub järsk kärestik .Loss on nelinurkne , ehitatud "X-plaani" kuju järgi, mille igas nurgas asus torn lossi kaitseks. Vaid kirdetorn on säilinud oma endises kõrguses. Kaks läänetorni hävitati juba 15. sajandil. Sissepääs lossi asub põhja suunas, mis külgneb kirdetorniga ja mida kaitsesid kaks 2 meetrist ust. Aastal 2006 avastati lossi keldrist salajased kambrid, mis olid arvatavasti mõeldud vangide kinnipidamiseks.
Rothesay Loss
Rothesay loss on peamiselt hävinud ning ta asub lääne Šotimaal.Teda on kirjeldatud ühe silmapaistvama lossina sellel maal, tema pika ajaloo pärast, mis ulatub tagasi 13. sajandi algusesse ning tema ebatavalise ümmarguse plaani tõttu. Lossil on tohutud seinad, mis on tugevdatud nelja torniga ning on ümbritsetud laia vallikraaviga. Ehitatud Stewart pere poolt, elas loss üle viikingite rünnakud, et saada kuninglikuks residentsiks. Kuigi loss langes varemetesse pärast 17. sajandit, remontis markii Bute selle põhjalikult enne valitsuse hoole alla sattumist 20. sajandil. Rothesay loss on ehitatud kas Alan Stewarti või tema poja Walter Stewarti poolt. Alanile anti see maa kuningas William I poolt aastal 1200. Kõigepealt ehitati puidust loss, kuid ta sai kivist katte aastal 1230. Loss alistati viiking Gillespec MacDougalli poolt.  Viikingid võitlesid kolm päeva, lõhkudes kirvestega idamüüri . Aastal 1263, alistati Rothesay uuesti, seekord viiking Haakon IV poolt enne Largsi lahingut. Kuigi Largsi lahing oli ebakindel, kaotasid viikingid oma mõju lääne Šotimaal. Varasemalt koosnes loss ainult 3meetri paksuse ja umbes 43meetri pikkuse seinaga , mis ehitati väiksele künkale ning mille ümber kaevati kraav lossi kaitseks ning mis oli ka ühendatud merega. Peavärav oli lihtne puidust uks ning mis jäi ainsaks sisse- ja väljapääsuks pärast 13. sajandit. Lossi neli torni ehitati 13. sajandil, millest ainult loodetorn on jäänud selliseks , nagu ta tolajal ehitati.
Craigievari Loss
Craigievar loss on roosakas kindlus, mis asub Alfordi linnast kuus miili lõunas. Lossi peenelt vormitud tornid, antiiksed skulptuurid ja kõrged sambad, aitavad luua klassikalise muinasjutulise õhkkonna. See loss on suurepärane näide Šoti originaalsest kuninglikust arhitektuurist. See suur seitsme korruseline loss valmis aastal 1626 Aberdeeni kaupmehe William Forbesi poolt, kelle vend oli Aberdeeni piiskop. Forbes ostis selle ehitusjärgus oleva lossi vaesunud Mortimeri perelt aastal 1610. Forbesi pere elas selles lossis ligi kolm pool sajandit, 1963 aastani, mil loss kingiti organisatsioonile “National Trust for Scotland“. Sarnaselt läheduses asuvale Muchallsi lossile on ka Craigievari loss disainitud L-põhjalisena. Craigievar on tuntud oma erakordselt meisterdatud laekaunistuste poolest. Craigevari, Muchallsi ja Glamisi losse peetakse ilusamate lagedega lossideks Šotimaal.Forbesi pere sai väga hästi läbi perekond Burnettidega, kes rajasid nii Crathesi lossi ja Muchallsi lossi. Lossil oli algselt rohkem kaitsvaid elemente, sealhulgas müüriga ümbritsetud hoov , nelja ümmarguse torniga, millest ainult üks ümmargune torn on tänaseks alles. Torni kaarjal uksel on säilinud nikerdatud initsiaalid Sir Thomas Forbes ja William Forbes. Lossi suures saalils ilutseb kamina kohal Forbesi perekonna vapp , veel leiab sealt muusikute galerii, salajased trepid, mis on ühenduses kõrge torniga suures saalis, kuninganna magamistoa teenijate ruumid ja muidugi mitmed suurepäraselt kaunistatud laed. Lossis on kogumik Forbesi pere portreedest ning alles on ka enamik nende mööblist. Aastast 2006 kuulub nii loss, kui ka üle 200 aakri läheduses olevat maad organisatsioonile “ National Trust for Scotland“. Loss on avatud turistidele suvekuudel, kuid suuri gruppe ilma giidita vastu ei võeta.
Duarti Loss
Aastal 1350 abiellus Lachlan MacLean John Islay tütre Maryga ning sai kaasavaraks Duarti Lossi. Aastal 1647 rünnati lossi Argylli valitsuse vägede poolt, kuid MacLeani kuninglikud väed alistasid nad kergelt ning ajasid nad oma valdusdelt minema. 1653 aasta septembris üritasid Cromwelli väed randuda kuua laevaga lossi juurde, kuid tugev torm hävitas 3 laeva ning lossi ründamiseks ei olnud enam piisavalt mehi.1678 aastal õnnestus Archibald Campbellil edukalt tungida MacLeani valdustele. Söör John MacLeanil õnnestus põgeneda Cairnbulgi lossi, kus ta palus kaitset krahv Seaforthilt. Aastal 1691, Duarti loss piirati ümber Söör John MacLeani poolt, kes soovis oma lossi tagasi. Kui Campbellid nägid, et enam pole võimalust võita, hävitasid nad lossis Torloiski kivist maja ja vedasid lossi peaaegu tervenisti mööblist tühjaks. Kivid mis jäid alles Torloiski maja varemetest, kasutas John MacLeani poeg , Donald MacLean, et ehitada lossi lähedale oma perele maja. Aastal 1751, loss hüljati. Archibald Campbelli järeltulija, Argylli esimene hertsog , müüs lossi aastal 1801 MacQuarrie perekonnale , kes hilem müüs lossi jällegi John MacLeani järeltulijale, Donalt MacLeanile, kes restaureeris lossi põhjalikult. Lossi kasutati aastal 1999 filmis Entrapment, milles mängisid Sean Connery ja Catherine Zeta -Jones. Duarti loss valiti just sellepärast, et Sean Connery on ise üks MacLeanide järeltulijatest.
Dunvegani Loss
Dunvegani loss asub poolteist miili Dunvegani linnast põhja pool, Skye saarel, mis asub Šotimaa läänerannikul. Lossi omanikeks on perekond MacLeod. Dunvegani loss on vanim tänapäevani asustaud loss Šotimaal ning see on olnud MacLeode kasutuses juba peaaegu 800 aastat. Loss valmistati selleks, et hoida inimesi eemal, kuid oli üks esimesi losse, kes avas juba 1933. aastal oma uksed külastajatele. Alates sellest, peetakse seda lossi Šotimaa üheks peamiseks turisti objektiks. Aastatega on seda lossi külastanud Kuninganna Elizabeth II, Jaapani Keiser Akihito, Söör Walter Scott ja doktor Johnson . Tänapäeval saavad külastajad nautida lossis tuure, imetleda lossi ümbritsevat mägismaad ning käia paadireisidel uurimas hüljeste kolonne. Dunvegan on koduks tavalistele hüljesele, hallhüljestele, mustselg kajakatele, hallvarestele, hõbekajakatele ning meriskitele. Külastajad saavad oma aega veeta matkates mägistel teedel, käia kalal, tutvuda kohaliku köögiga ning käia poodides . Lossis on mitu perekonna reliikviaid. Dunvegani esimene lipp , Dunvegani karikas ning Söör Rory Morsi urn.
Kasutatud allikad

http://www.edinburghcastle.gov.uk/

http://www.fyviecastle.com/

http://en.wikipedia.org/wiki/Fyvie_Castle

http://en.wikipedia.org/wiki/Crookston_Castle

http://www.undiscoveredscotland.co.uk/glasgow/crookstoncastle/index.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Rothesay_Castle

http://www.undiscoveredscotland.co.uk/bute/rothesaycastle/index.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Craigievar_Castle

http://www.scotland-inverness.co.uk/Chatelaine/CRAIGIEVAR.HTM

http://www.duartcastle.com/

http://www.dunvegancastle.com/content/default.asp