3) kadu sõnum jõuab pärale, kuid osa sellest kaob aistingu- või muude häirete mõjul; 4) moonutus sõnumit mõistetakse ja tõlgendatakse valesti. Tagasiside Shannon ja Weaver ei kasutanud sõna tagasiside, kuid hiljem on peetud seda mõistet vajalikuks. Tagasiside all mõistame infoallikani jõudnud adressaadi reaktsiooni sõnumile. Selle eesmärk on muuta suhtlus tõhusamaks. Regulatsiooni aluseks on vastuvõtjate reaktsioon. Lasswelli viie küsimuse mudel Harold Dwight Lasswelli loodud viie küsimuse mudeli järgi on suhtlus protsess, mis koosneb õigupoolest kahest põhisündmusest: info andmisest ja selle vastuvõtmisest. Suhtlus sünnib siis, kui kommunikaator (saatja) edastab retsipiendile (vastuvõtjale) sõnumi. Selleks on aga vaja transporditeed (kanalit) ja transpordivahendit (meediumi). Kanaliks on inimese meelded: silm on vaate-, kõrv kuulde-, keel maitse-, nina haiste- ja keha kompekanal.
järjestus, mida saab o Samas on saatja ja vastuvõtja mitmekesistes sidemetes: edasi anda ühelt inimeselt/seadmelt teisele. neid mõjutavad Sarnaneb energiaga: vorm või järjestus sisaldab infot siis, enesepilt, isiksuseomadused, rollisidemed ja sotsiaalsed kui tal on võime suhted. teha tööd korrastada ennast või mingit teist järjestust. Lasswelli 5 küsimuse mudel 3 Kõneakti teooria Ameerika poliitikateadlane ja Kõneteo teooria lähtub sellest, et: propaganda uurija. Väitis, et kõige (a) keelelise suhtluse põhiühik ei ole lause või märk (ka kindlam viis kirjeldada sõna on kommunikatsiooniakti (-tegu) on märk), vaid nende tarvitus konkreetses olukorras.
Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus? Allikas-teabe Sõnum Kanal Teabe Mõju ja edastaja edastaja tulemus Kontrollimine Sisu-kuidas Vahendab Määratlemine Tulemus -usutavus öeldakse mõtet ja
1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja
- Meedia positsiooni, kus tema ülesandeks on kontrollida ja selekteerida, milline info publikuni jõuab. 46. Raamistamiseks võib lugeda: - Kõneka pildi lisamist ajaleheartiklile - Laetud väljendite kasutamist poliitilistes kõnedes - C. Laetud väljendite kasutamist ajakirjanduslikes tekstides. 47. Mida kujuta endast propaganda? - Poliitilise komunikatsiooni võtet, mille põhivahendiks on lihtsustatud ning laetud sõnumi pidev kordamine. 48. Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel koondab endas: - Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga? 49. Inimrühma poolt jagatud väärtuste, hoiakute, teadmsite, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: - Poliitiliseks kultuuriks 50. Ideoloogia võib avalduda - Erakonna programmis - Keeles - Tänukõnes - Poliitilises kultuuris 51. Ideoloogiad institutsioonilises võtmes - Avalduvad erakonnaperekondades 52
kommunikatsiooniprotsessidega makrotasandil. paneb rõhu ühiskonna struktuurile, ülesehitusele ning vaatab meediat kui üht sotsiaalset süsteemi, üht struktuuri osa, mis opereerib spetsiifilise välise süsteemi (ühiskonna) sees sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste kogumis. funktsionalistliku lähenemise eeldus: ühiskonda hoiab koos konsensus, koostöö. Massimeedia stabiliseerib tervikut, aitab kaasa ühiskonna integratsioonile. Lasswelli massikommunikatsiooni kolm funktsiooni: 1. seirefunktsioon keskkonna järelevalve. Avalikkusesse jõudev kommunikatsioon pakub hoiatusi peatsete ähvarduste ja ohtude kohta kogukonna või selle liikmete väärtussüsteemidele. Massikommunikatsioon annab võimaluse keskkonda kontrollida väärtustes ilmnevate ebakõlade puhul tekivad tormilised reaktsioonid, sest ohustatud võib olla süsteemi stabiilsus. See võib märku anda teistsugusest väärtussüsteemist ja
kui arvaja ise Vaikuse spiraal need, kes arvaad, et on enamuses, esinevad julgemalt, need, kes arvavad, et on vähemuses, jäävad pigem vait Propaganda eesmärgid: Sõnumi vastuvõtu tagamine Soodsate eelsoodumuste tugevdamine Hoiakute muutmine Propaganda võtted: Köitvate sümbolite kasutamine Jäme ülelihtsustamine Kordamine Lasswelli kommunikatsioonimudel: KES ÜTLEB? (KOMMUNIKAATOR) -> MIDA? (SÕNUM) -> LÄBI MILLISE KANALI? (KANAL) -> KELLELE? (VASTUVÕTJA) -> MILLISE MÕJUGA? (MÕJU) Erinevad lähenemised avalikule arvamusele: Pluralistlik mudel: meedia kui valvekoer (uuriv ajakirjandus) Domineeriva ideoloogia mudel: kes maksab, tellib muusika (kinnimakstud uudised) Eliidi mudel: postipapa-ajakirjandus (harida, õpetada kultuursemaks)
Meedia positsiooni, kus tema ülesandeks on kontrollida ja selekteerida, milline info publikuni jõuab. 14. Mida võib lugeda raamistamiseks? -Kõneka pildi lisamist ajaleheartiklile, laetud väljendite kasutamist poliitilistes kõnedes ja laetud väljendite kasutamist ajakirjanduslikes tekstides. 15. Mida kujutab endast propaganda? -Poliitilise kommunikatsiooni võtet, mille põhivahenditeks on lihtsustatud ning laetud sõnumi pidev kordamine. 16. Milliseid komponente koondab endas Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel? -Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga? POLIITILISED IDEOLOOGIAD 1. Inimrühma poolt jagaatud väärtuste, hoiakute, teadmiste, uskumuste ja suhtumiste kogumit nimetatakse: b.) poliitiliseks kultuuriks 2. Ideoloogia võib avalduda erakonna programmis, keeles, tänukõnedes, poliitilises kultuuris. 3. Ideoloogiad istitutsioonilises võtmes avalduvad erakonnaperekondades. 4
c. c. Laetud väljendite kasutamist ajakirjanduslikes tekstides d. Opositsiooni meeleavalduste piiramist taraga 15. Mida kujutab endast propaganda? a. teatud tüüpi ajakirjandusväljaandeid b. Poliitilise kommunikatsiooni võtet, mille põhivahenditeks on lihtsustatud ning laetud sõnumi pidev kordamine c. Poliitilise kommunikatsiooni võtet, mille eesmärgiks on suunata inimeste tähelepanu ühiskondlike probleemide d. Ei ühtki eelmainitutest 16. Milliseid komponente koondab endas Lasswelli poliitilise kommunikatsiooni mudel? a. Kes saab mida, millal ja kuidas b. Kes ütleb mida kellele, ja kuidas? c. Kes ütleb mida, kellele, läbi millise kanali, millise mõjuga? d. Sisend, must kast, väljund, tagasiside eisvat fenomeni poliitilist kultuursust või kultuuritust e poliitilist kultuursust või kultuuritust isvat fenomeni väärtuskaardil? d ja Sidney Verba õõrandunud-kolklikuks uvana ning ei soovi seda välja näidata uerakondade avaldusi
annaabi.ee 
