suurendada nende tulu saamis võimalusi 5. Leia iga tüübi kohta üks Eesti huvirühm ning analüüsi selle mõjukust lähtuvalt loengus käsitletud faktoritest: Assotsiatsiooniline Loodud 2003. aastal koondades asutusi, ettevõtteid, huvirühm organisatsioone. Üritavad luua lahendusi küsimustele, kuidas keskkonna säästlikumalt toota/tarbida ja leida lahendusi keskkonna Näide: Eesti probleemidele. Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
majanduslik eesmärk on vähendada tehingukulusi d. 5. Leia iga tüübi kohta üks Eesti huvirühm ning analüüsi selle mõjukust lähtuvalt loengus käsitletud faktoritest: Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 3 Assotsiatsiooniline Riigi tarbijakaitseametil, kohaliku omavalitsuse tarbijakaitseüksustel kui huvirühm vabatahtlikel tarbijakaitseorganisatsioonidel on üks eesmärk: kaitsta Eesti tarbijate seaduslikke õigusi, tõsta tarbijate teadlikkust pakutavate
Liikumine läheb teistest mööda. Otsetee võimu mõjutamiseks V Loeng Huvi- ja surverühmad. Erakonnad Põhimõisted Sotsiaalne liikumine: laiahaardeline, mitte vä-ga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond: eriõiguste ja -kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja Huvirühm n Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks (Truman 1951:16) n Huvirühm on ühendus, mis ei sõltu valitsusest või erakondadest ning mis püüab mõjutada avalikku poliitikat (Wilson 1990: 8) n Huvirühm on tegutsev, valitsus- ja erakondadeväline
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas se...
ootustele. Vastasel juhul ei toimi ühiskond ühtse tervikuna. PEATÜKK 11 Huvirühmi võib olla mitmesuguseid, kuid antud peatükis on autor käsitlenud ainult neid, mis huvituvad poliitikast. Nende eesmärk on mõjutada poliitikat ilma võimule tulemata, siis kui poliitika puudutab nende konkreetset rühmahuvi. Huvirühmade asemel kasutatakse ka terminit surverühm, mis tegelikkuses ei ole täpne sünonüüm. Huvirühm võib muutuda surverühmaks, kui antud huvirühm koondub ja esitab täpselt oma nõudmised vastava seaduse või otsuse vastu. Huvirühmi võib liigitada peamiselt kaheksal erineval viisil: anoomiline, mitteassotsiatsiooniline, edendamisrühm, kategooriakaitse, ametiühingud, ettevõtjate ühendused, poliitika kogukond ja institutsionaalne rühm. Anoomilised rühmad on tekkinud vastureaktsioonina ning neil puudub struktuur. Mitteassotsiatsioonilistel rühmadel puudub samuti struktuur, kuid nad on stabiilsemad
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
Looduskaitsebioloogia: Mõisted: Looduskaitsebioloogia - teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused. Kordamisküsimused: Looduskaitse põhiprintsiibid. Ettevaatusprintsiip kui looduskasutuse või tajutava keskkonnamõjuga seotus otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning pole välistatud negatiivsed tagajärjed, siis peab olema pigem ettevaatlik ning lähtuma võimalusest, et negatiivne tagajärg realiseerub. Dünaamilisuse printsiip loodus ei ole tasakaalus. Ökoloogilises süsteemis saab absoluutses tasakaalus olla vaid surnud süsteem. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Evolutsioonilisuse printsiip liigirikkus on evolutsiooni tulem. Liikide rohkus tulevikus sõltub sellest, millised protsessid toimuvad looduses praegu. Pidev...
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Politics- sisend. poliitika võimuvõitlusena (nn päevapoliitika). Policy- väljund. poliitika tegevusalade elluviimine (rakenduspoliitika). Eastoni süsteem- Sisend (huvid ja vajadused) must kast (poliitika kujundamine) väljund (otsused, meetemed). Poliitika- kujundamine. Valitsemine- otsuste elluviimine Valitsemine (government) tsentraliseeritud, hierarhiline, keskmine riiklik kontroll ja juhtimine, rõhk sisendil ja väljundil. Valitsetus (governance) detsentraliseeritud, mitmetasandiline/horisontaalne, paindlik, eneseregulatsioon, rõhk pideval protsessil. Valitsemise rollid: ressursside jagamine- hüvede ja väärtuste jagamine; piirangute ja õiguste kehtestamine- regulatsioon ja seadusandlus; põhiväärtuste kaiste- eksistentsiaalsete dilemmade lahendamine, julgeolek, kord, sots kaitstus. Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustes...
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
- Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iselomustavad: - Protsessimine - Bürokraatlikud pöördumised 84. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): - Ärilis-institutsioonilised - Kategooriakaitse - Edendamisgrupid 85. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: - Täielik mittesõltuvus - Vahelduv toetus - Eelissuhted - Huvirühm loob erakonna - Erakonna domineerimine 86. Mida annab ideoloogia erakonnale? - Eesmärgilised stiimulid - Aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 87. Kaasajal levinuimateks erakonnatüpideks on: - Laiahaardeerakonnad - Kartellierakonnad 88. Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? - Kaheparteisüsteem - Üheparteisüsteem - Mitmeparteisüsteem 89. Laiahaardeparteiks nimetatakse:
Kaasamine on rahva osalus otsuste tegemisel. Koondab inimesed ühise eesmärgi saavutamise nimel (loob vastutuse ning omanikutunde). Erinevate osapoolte/huvirühmade osalemine otsustusprotsessis tagab jätkusuutlikkuma elukeskkonna (tasakaalustatum süsteem - mõistlik ressursikasutus ja- jaotus ning sotsiaalne stabiilsus). Rohkem inimesi ja seega ka rohkem teadmisi ning mitmekülgsem vaade probleemile on otsuste langetamisse kaasatud - iga huvirühm tuleb protsessi oma teadmistega. Ka ühiskonna nõrgemad huvirühmad saavad võimaluse oma huve esindada ja kaitsta. 3) Millised on võimalused konflikti analüüsimiseks? Konfliktianalüüsi eesmärk on mõista, mis on konflikti põhiolemus, milliseid väärtusi ta puudutab, miks ei ole võimalik probleemi rahumeelselt lahendada ja (kui, siis) mis põhjustab konflikti eskaleerumist? Konfliktianalüüsi esimene etapp on igal juhul konflikti kirjeldus. Selle juures on
6. Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad? a. Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi b. Konsulteerimise raamid on väga jäigad c. Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega d. Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus 7. Milline järgmistest väidetest on korrektne? a. Sotsiaalsetel liikumistel on surverühmadega sarnane struktuur b. Sotsiaalne liikumine ning huvirühm seisavad sarnaste asjade eest c. Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm d. Sotsiaalsed liikumised on poliitikas reeglina märksa mõjukamad kui surverühmad 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: a. tegutsemise järk, b. kohandumise järk, c. strukturaalsuse järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? a. oma struktuurilt b. oma eesmärkidelt c. oma suhetelt erakondadega d
c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d.) kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e.) uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad 1protsessimine, 2bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian) 1ärilis-institutsioonilised, 2kategooriakaitse, 3edendamisgrupid. 14. Huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad1 täilik mittesõltuvus,2 vaheldub toetus, 3eelissuhted,4 huvirühm loob erakonna,5 erakonna domineerimine. 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? 1-Eesmärgilised stiimulid ja2 aluse programmi ning 3valimisplatvormi koostamisele. 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on: c.) laiahaardeerakonnad d.) kartellierakonnad 17. Milliseid erakonnasüsteeme klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? -Kaheparteisüsteemee, üheparteisüsteeme ja mitmeparteisüsteeme. 18. Laiahaardeparteiks nimetatakse erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude
liikmete isiklik heaolu teisane Surverühmade liigid: Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas omakasu, üldjuhul mitte väga palju liikmeid Kategooriakaitse rühmad: laiade elanikkonnarühmade huvikaitseühendused Edendamisrühmad: eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides 30. Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused? täielik mittesõltuvus vahelduv toetus eelissuhted huvirühm loob erakonna erakonna domineerimine 31. Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis. Sotsiaalne liikumine ühendab endas inimesi, kes soovivad teatud määral osaleda poliitlise ja ühiskondliku elu kujundamises. Ta mõjutab ühiskondlikke ja poliitilisi muutusi ise nende heaks tegutsedes. Huvirühmad püüavad mõjutada teisi, et arvestataks nende huvidega. Surverühmad
Partnerlusmudel: sisuline koostöö Vastandusmudel: konkurents 36. Mis on Arsteini redel? Arnsteini redel näitab, milliste etappide läbi kaasatakse inimesi poliitikas. 37. Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis. Sotsiaalne liikumine: Kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks Surverühmaks võib pidada iga rühma, mis nõuab avalikult võimult mingite oma seisukohtade arvestamist riiklike poliitikate kujundamisel. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud
Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid, vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku tsiviliseeritud seisundit. Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen. · Avalik sektor riigisektor · Majandusektor majandus · Kolmas sektor algselt 'hall tsoon' riigi ja majanduse vahel, mittetulunduslikud organisatsioonid Huvigrupp ehk huvirühm mõiste võttis kasutusele 1908 aastal ilmunud raamatus 'Valitsemise protsess' kasutusele Ameerika nüüdisaegse poliitikateaduse rajaja Arthur Bentley. Huvigrupi tunused: · Ühine huvi · Tegutsev organisatsioon · Püüd mõjutada poliitilist võimu · Ei ole riigivõimu asutused · Ei ole parteid 10 · Massile suletud
Valitsuse programmiks on võitja programm. Valijad tahavad olla võitjatega ja ei hääleta kandidaadi poolt, kelle puhul valituks osutumine on kaheldav. Eksamipilet nr 9 1. Selgita erinevusi erakonna, huvirühma ja sotsiaalse liikumise eesmärkide, tegevusviiside ja organisatsioonide vahel. Erakond tahab oma eesmärkide elluviimiseks tulla valimiste teel võimule. Programmis tegeleb pea kõigi ühiskonna küsimustega. Huvirühm ei taha võimu, küll mõjutada otsustajaid. Avaldab kas otsest survet otsustajatele või mõjutab avalikku arvamust. Keskenduvad neile huvi pakkuvatele küsimustele. Sotsiaalsed liikumised on ilma kindla organisatsioonita. Inimesed ka ühinevad ettevõtmistega või jäävad kõrvale. Tavalised on ka midagi vastustavad (näiteks karusloomakasvatust) või edendavad liikumised. 2. Mille poolest erinevad sotsiaalsed rühmad? Mis on sotsiaalne mobiilsus? Millal on
Keskkond Ärisüsteem Äriarhitektuur Põhjendus asub kirjeldab 1..* 1..* omab 1..* 1..* põhjendab määrab Huvirühm Ärimudel on suunatud 1..* 1..* määrab valib 1..* omab 1..* 1..* organiseeritud 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
