suurendada nende tulu saamis võimalusi 5. Leia iga tüübi kohta üks Eesti huvirühm ning analüüsi selle mõjukust lähtuvalt loengus käsitletud faktoritest: Assotsiatsiooniline Loodud 2003. aastal koondades asutusi, ettevõtteid, huvirühm organisatsioone. Üritavad luua lahendusi küsimustele, kuidas keskkonna säästlikumalt toota/tarbida ja leida lahendusi keskkonna Näide: Eesti probleemidele. Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon
majanduslik eesmärk on vähendada tehingukulusi d. 5. Leia iga tüübi kohta üks Eesti huvirühm ning analüüsi selle mõjukust lähtuvalt loengus käsitletud faktoritest: Hindrek Lootus "Poliitika ja valitsemise alused" Koduülesanded 1 Lk 3 Assotsiatsiooniline Riigi tarbijakaitseametil, kohaliku omavalitsuse tarbijakaitseüksustel kui huvirühm vabatahtlikel tarbijakaitseorganisatsioonidel on üks eesmärk: kaitsta Eesti tarbijate seaduslikke õigusi, tõsta tarbijate teadlikkust pakutavate
sõltumatult (kultuurilised) Apelleerimine. Püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada, neid kaasa Teiste kõrvaldamine. Otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas, kuid püüab nende struktuuri muuta ja neid kõrvale suruda (leninism- Liikumine läheb teistest mööda. Otsetee võimu mõjutamiseks V Loeng Huvi- ja surverühmad. Erakonnad Põhimõisted Sotsiaalne liikumine: laiahaardeline, mitte vä-ga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond: eriõiguste ja -kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja Huvirühm n Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks (Truman
Pole kindlat organisatsiooni. Uued ja vanad sotsiaalsed liikumised: Erinevus: Vanasti oli rangem struktuur,laiem ulatus, olid hierarhilised organisatsioonid. Nt. ametiühingud, rahvuslik liikumine, kirik. Uued sotsiaalsed liikumised:sihtgrupp eeskätt noored ja kõrgelt haritumad . Nt; roheliste, naiste, punkarite jt liikumised. Huvirühmad Aktiivne v pasiivne rühm Passivne käsitlus-huvirühm, kellel on ühtsed huvid nt pensionärid. Aktiivses käsitluses- rühm, mis on tekkinud mingite huvide kaitseks Huvirühmade liigid: 2. Kogukondlikud rühmad- hõim, suguvõsa, kastisüteem , etnilised rühmad. Organiseerumatud. Rühma liikmed väljendavad oma hoiakuid valimiste, protestiaktsioonide, vägivalla kaudu. 3. Institutsioonilised rühmad: sõjavägi, riigiametnikud, kirikud, ülikoolid,
ootustele. Vastasel juhul ei toimi ühiskond ühtse tervikuna. PEATÜKK 11 Huvirühmi võib olla mitmesuguseid, kuid antud peatükis on autor käsitlenud ainult neid, mis huvituvad poliitikast. Nende eesmärk on mõjutada poliitikat ilma võimule tulemata, siis kui poliitika puudutab nende konkreetset rühmahuvi. Huvirühmade asemel kasutatakse ka terminit surverühm, mis tegelikkuses ei ole täpne sünonüüm. Huvirühm võib muutuda surverühmaks, kui antud huvirühm koondub ja esitab täpselt oma nõudmised vastava seaduse või otsuse vastu. Huvirühmi võib liigitada peamiselt kaheksal erineval viisil: anoomiline, mitteassotsiatsiooniline, edendamisrühm, kategooriakaitse, ametiühingud, ettevõtjate ühendused, poliitika kogukond ja institutsionaalne rühm. Anoomilised rühmad on tekkinud vastureaktsioonina ning neil puudub struktuur. Mitteassotsiatsioonilistel rühmadel puudub samuti struktuur, kuid nad on stabiilsemad
rahulolematus muutub programmiks Kohandumise e adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub), hoog raugeb HUVI- JA SURVERÜHMAD Sotsiaalne liikumine laiahaardeline, mitte väga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel Huvirühm ükskõik milline rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond eriõiguste ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja, väikese liikmeskonnaga Huvirühm igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks
kui ei too inimesele otsest majanduslikku või puhtpraktilist kasu. Kordamisküsimused: Eetika laienemise kontseptsioon. Inimese vastutus ulatub kaugemale tema enda isikust, jõudes üha hõlmavamate tasanditeni. Üksikisik perekond sotsiaalne rühm, hõim, sugulased rass, rahvus, usulahk kõik inimesed kõik loomad kõik elusolendid ökosüsteemid ja Maa. Konfliktiohjamine, huvirühmad Mõisted: Konflikt - on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Huvirühm - potentsiaalne konflikti osapool. Inimesed, keda konflikt otseselt puudutab. Huvirühmad on kõik, keda vastav konflikt või probleem otseselt puudutab. Kaasamine - huvirühmade / erinevate osapoolte osalemine erineva taseme otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Hea ja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade li...
Arsteini redel: Näitab, mis tasandil on kodanikeühiskonna areng. Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised (kirik, ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued sotsliikumised(naisõiguslased, punkarid, rohelised, ACTA) Tegutsemis- ja kohandumisjärk. Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad. Huvirühm- rühm, ühiste huvidega, kes esitab nõudmisi, pikaajalisem kui surverühm, eesmärk huvid. Hoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele, ei sõltu valitsusest või erakonnast ( memme rahvatants, üliõpilasliidud) *Anomaalseid- juhuslikud *Institutsionaalses-püsivad ja mainekad (kirikust ülikoolini) *Assotsiatsioonilised- ühendused rahvatantsurühmad, käsitööringid *Mitteassotsiatsioonilised-
1 Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda? 1)Autonoomia tegutseb teistest kodanikeühiskonna osadest eraldi 2)Apelleerimine püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada,neid kaasa haarata 3)Teiste kõrvaldamine otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas,püüdes neid kõrvaldada 4)liikumine läheb teistest mööda (4) Parteid ja huvirühmad 1 Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm on ükskõik missugune rühm kui ta on piisavalt terviklik,et esitada teistele nõudmisi. Surverühm on rühm,mis keskendub otsustajate mõjutamisele.Ei taha ise võimule! Mõlemad püüavad mõjutada poliitilist võimu. 1 Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond
- Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iselomustavad: - Protsessimine - Bürokraatlikud pöördumised 84. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian): - Ärilis-institutsioonilised - Kategooriakaitse - Edendamisgrupid 85. Loengus tutvustatud huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad: - Täielik mittesõltuvus - Vahelduv toetus - Eelissuhted - Huvirühm loob erakonna - Erakonna domineerimine 86. Mida annab ideoloogia erakonnale? - Eesmärgilised stiimulid - Aluse programmi ning valimisplatvormi koostamisele 87. Kaasajal levinuimateks erakonnatüpideks on: - Laiahaardeerakonnad - Kartellierakonnad 88. Milliseid erakonnasüsteeme järgmistest klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? - Kaheparteisüsteem - Üheparteisüsteem - Mitmeparteisüsteem 89. Laiahaardeparteiks nimetatakse:
Lähtuks sellest, et looduse ja teiste isendite kaitset võetakse iseenesest mõistetavana nagu inimõigusigi aktsepteeritakse näiteks. Antud juhul ei tekiks vajadust looduskaitset kuidagi moodi põhjendada, seda peetakse loomulikuks. Pigem kaasneksid ökotsentristliku looduskaitse puhul oluliseks inimeste kaasamine looduskaitselistesse tegevustesse. 4. Konfliktiohjamine, huvirühmad Mõisted: Konflikt on huvide, vajaduste või väärtushinnangute kokkupõrge. Huvirühm potensiaalne konflikti osapool. Inimesed, keda konflikt otseselt puudutab. Huvirühmad on kõik, keda vastav konflikt või probleem otseselt puudutab. Kaasamine huvirühmade / erinevate osapoolte osalemine erineva taseme otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Heaja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus
6. Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad? a. Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi b. Konsulteerimise raamid on väga jäigad c. Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega d. Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus 7. Milline järgmistest väidetest on korrektne? a. Sotsiaalsetel liikumistel on surverühmadega sarnane struktuur b. Sotsiaalne liikumine ning huvirühm seisavad sarnaste asjade eest c. Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm d. Sotsiaalsed liikumised on poliitikas reeglina märksa mõjukamad kui surverühmad 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: a. tegutsemise järk, b. kohandumise järk, c. strukturaalsuse järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? a. oma struktuurilt b. oma eesmärkidelt c. oma suhetelt erakondadega d
c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d.) kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e.) uuteks ja vanadeks 12. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iseloomustavad 1protsessimine, 2bürokraatlikud pöördumised. 13. Surverühmade erinevad liigid on (Hagopian) 1ärilis-institutsioonilised, 2kategooriakaitse, 3edendamisgrupid. 14. Huvirühma ja erakonna suhtemudelite hulka kuuluvad1 täilik mittesõltuvus,2 vaheldub toetus, 3eelissuhted,4 huvirühm loob erakonna,5 erakonna domineerimine. 15. Mida annab ideoloogia erakonnale? 1-Eesmärgilised stiimulid ja2 aluse programmi ning 3valimisplatvormi koostamisele. 16. Kaasajal levinuimateks erakonnatüüpideks on: c.) laiahaardeerakonnad d.) kartellierakonnad 17. Milliseid erakonnasüsteeme klassikalistes käsitlustes vaadeldakse? -Kaheparteisüsteemee, üheparteisüsteeme ja mitmeparteisüsteeme. 18. Laiahaardeparteiks nimetatakse erakonda, kus esiplaanil on võimalikult paljude
Fanaatikud: teevad liikumise teoks. Kohandumise e. adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub). Praktilised teoinimesed: vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest. 27. Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda? Sotsiaalne liikumine muudab, mõjutab ja kujundab ühiskonda. 28. Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi. Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega. Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat. 29. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Huvirühmade liigid: G. Almondi huvirühmade liigitus:
Partnerlusmudel: sisuline koostöö Vastandusmudel: konkurents 36. Mis on Arsteini redel? Arnsteini redel näitab, milliste etappide läbi kaasatakse inimesi poliitikas. 37. Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis. Sotsiaalne liikumine: Kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks Surverühmaks võib pidada iga rühma, mis nõuab avalikult võimult mingite oma seisukohtade arvestamist riiklike poliitikate kujundamisel. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud
Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid, vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku tsiviliseeritud seisundit. Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen. · Avalik sektor riigisektor · Majandusektor majandus · Kolmas sektor algselt 'hall tsoon' riigi ja majanduse vahel, mittetulunduslikud organisatsioonid Huvigrupp ehk huvirühm mõiste võttis kasutusele 1908 aastal ilmunud raamatus 'Valitsemise protsess' kasutusele Ameerika nüüdisaegse poliitikateaduse rajaja Arthur Bentley. Huvigrupi tunused: · Ühine huvi · Tegutsev organisatsioon · Püüd mõjutada poliitilist võimu · Ei ole riigivõimu asutused · Ei ole parteid 10 · Massile suletud
Valitsuse programmiks on võitja programm. Valijad tahavad olla võitjatega ja ei hääleta kandidaadi poolt, kelle puhul valituks osutumine on kaheldav. Eksamipilet nr 9 1. Selgita erinevusi erakonna, huvirühma ja sotsiaalse liikumise eesmärkide, tegevusviiside ja organisatsioonide vahel. Erakond tahab oma eesmärkide elluviimiseks tulla valimiste teel võimule. Programmis tegeleb pea kõigi ühiskonna küsimustega. Huvirühm ei taha võimu, küll mõjutada otsustajaid. Avaldab kas otsest survet otsustajatele või mõjutab avalikku arvamust. Keskenduvad neile huvi pakkuvatele küsimustele. Sotsiaalsed liikumised on ilma kindla organisatsioonita. Inimesed ka ühinevad ettevõtmistega või jäävad kõrvale. Tavalised on ka midagi vastustavad (näiteks karusloomakasvatust) või edendavad liikumised. 2. Mille poolest erinevad sotsiaalsed rühmad? Mis on sotsiaalne mobiilsus? Millal on
Keskkond Ärisüsteem Äriarhitektuur Põhjendus asub kirjeldab 1..* 1..* omab 1..* 1..* põhjendab määrab Huvirühm Ärimudel on suunatud 1..* 1..* määrab valib 1..* omab 1..* 1..* organiseeritud 1
annaabi.ee 
