Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kodanikeühiskond Referaat 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arvan, et parema sidususe ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks poliitilises kogukonnas peaksid inimsed kodaniku- ja kodanikeühiskonna rolli mõistma. Eesti kodanikeühiskond on üpris noor nagu ka vabariik ise. Sellepärast on nii rollid kui nende mõistmine alles arengujärgus. Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon võesti vastu 2002 aastal. Selles töös keskendub autor kodanikeühiskonna rolli mõistmisele. Esimeses peatükis annab autor ülevaate kodanikeühiskonnast kui assotsiatsioonilisest tegevusest, teises peatükis kodanikeühiskonnast kui avalikkussfäärist, kolmandas peatükis kodanikeühiskonnast kui moraalsest
Klass: KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Teema: KODANIKEÜHISKOND Klass: IX Õpilane peab teadma Oskab kasutada tegutsemisvõimalusi kodanikeühiskonnas, teab ja oskama: kodanikeühiskonnas vajalikke käitumis- ja suhtluspõhimõtteid, Põhimõisted Kodanikeühiskond, osalusdemokraatia, kodanikuosalus, mittetulundusühing; inimõigused Õppematerjalid Õpik, töövihik, sõnastik, Eesti Vabariigi põhiseadus , esitlus 3 Kasulikud viited: E-riik, Kodanikuportaal, Täna otsustan mina, Eesti Ametiühingute Keskliit 1. ülesanne: selgita skeemi abil kodanikuühiskonna toimimist, märgi skeemile mõistete omavahelised suhted ( ).
kõikides Ida-Euroopa riikides). Üheks põhjuseks raha tegemine, erastamine. Samal ajal oodati, et kodanike aktiivsusega saab mõjutada riiki ja turgu --> et süsteemi legitiimsus kasvaks. Kolmas tendents oli Lääne-Euroopas (aga ka Ameerikas), kus otsiti uusi kanaleid demokraatia liikumiseks. Saksamaal rohelised - poliitika ei peaks toimuma ainult vanades institutsioonides nagu parlament jne --> tahtsid viia poliitika uutele alustele, rahvale lähemale. Küsimus kas kodanikeühiskond on poliitiline või mitte? Meie poliitilised nõudmised peituvad igapäevategevustes. Ernest Gellner poliitikafilosoof, 1994. avaldas ,,Conditions of Liberty" --> ,,Kodanikuühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogum, mis on piisavalt tugev vastu panemiseks riigile, takistab riigi survestamast atomiseerimast, ühiskonda." Edward Shils tsiviliseeritud ühiskond. Inimesed arvestavad üksteisega, siiras tahe midagi teha üldiseks hüvanguks.
Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond, ka kodanikeühiskond. 1) Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. Kodanikuühiskond tasakaalustab ärisektori ja avaliku võimu mõju ühiskonnas seetõttu on mõnikord sünonüümina kasutusel väljend kolmas sektor. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, poliitilisi parteisid, kohalikke omavalitsusi, usuühendusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jne. seega mitte ainult ühiskonna seda osa, mis seaduse mõttes on mittetulunduslik, ehk nn. kolmandat sektorit. Sellisel juhul on silmas peetud nende tasakaalustavat mõju ühiskonna teistele võimukeskustele. 2) Termini teine tähendus on ühiskond, kus inimese põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Sellise ühiskonna üks osa on riigist ja ...
2. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine 3. Sotsiaalne kontroll: vertikaal ja horisontaal Psühholoogilised (isiku tasandil): 1. Isoleerituse vältimine, side teistega 2. Kaasosalisuse tunne ühiskonnas 3. Manipuleerimisvõimalus 4. Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta (Rousseau) Avaliku arvamuse poliitiline roll n Avalikkusfäär kui uute tähenduste ja seoste looja siit tekkivad kujutlused võimalikest valikutest n Avalikkus (kodanikeühiskond) kui riigivõimu testimise/refleksiooni keskkond n Avaliku arvamuse kaudne mõju otsustajate käitumisele isegi toodetud avaliku arvamuse ja autoritarismi puhul n Avaliku arvamuse ja valimiste seos: otsene ja refleksiivne Avalikkus n Avaliku arvamuse subjekt n Eristatakse kolme avalikkuse tüüpi: n ühe-teema avalikkus kõige tavapärasem avalikkuse tüüp. Tekib ja kaob
Sidney Verba; poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte; uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 9. Mis on avalikkussfäär? -See sfäär, milles toimib meedia ja milles toimivad inimesed kodanikena; avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, milles on tagatud kõigil võrdne ligipääs. 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär? -Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa; need kattuvad omavahel. 11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas? -Demokraatliku otsustamise tagamine, sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine, isoleerituse vältimine. 12. Mida nimetatakse vaikuse spiraaliks? -Tendentsi, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda välja näidata. 13. Mida nimetatakse väravavahtluseks?
Sellest lähtuvalt soovib Reformierakond pakkuda igaühele võrdset võimalust vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust ning nende eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Indiviidide kodanikualgatused näitavad seda, kui suletud või avatud üks ühiskond on. Kodanikeühiskonnal on loomulikult palju esinemisviise, kus on oluline koht ka erahuvil, kuid selle ühe vormi kodanikeühiskonna üldnimeks muutmine viib kõrvale kodanikualgatuse mõttest. Kodanikeühiskond on avatud ühiskond, kus indiviid suudab tänu võimalusele lülituda võrgustikku märgatavalt suurendada oma võimalusi. Kodanikeühiskond on eelkõige avalik hüve, seda liiki hüve, mis on põhimõtteliselt kõigile juurdepääsetav, jagamatu ja erastamatu.
- Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte - Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 41. Mis on avalikkussfäär? - See sfäär, milles toimib meedia - See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena - Avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi võrdne ligipääs. 42. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär - Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa - Need kattuvad omavahel 43. Avaliku arvamuse funktsionid demokraatlikus ühiskonnas: - Demokraatliku otsustamise tagamine - Sotsiaalse sidususe ja legitiimuse tagamine - Isoleerituse vältimine 44. Vaikuse spiraliks nimetatakse: - Tendentsi, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemusse kuuluvana ning ei soovi seda välja näidata 45. Väravavahtluseks nimetatakse:
tegude abil. Eesmärgid: · sõnumi vastuvõtu tagamine · soodsate eelsoodumuste tugevdamine · hoiakute muutmine Vahendid: · köitvate sümbolite kasutamine · jäme lihtsustamine · kordamine 1 Esita ühiskonna sektorjaotuse mõiste, erinevad jaotused ja nende loogika. Ühiskonna sektorijaotus: 1)esimene sekotor ehk avalik sekotor 2)teine sektor ehk erasektor 3)kolmas sektor ehk mittetulundussektor 1 Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond on Lääne arenenud ühiskond,kus inimesed oskavad ja tahavad ühiskonnaelus osaleda.Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud,massiteabevahendid,majanduslikud toimijad ja poliitilised erakonnad. Põhikäsitlused: 1)postmarksis majanduslikud huvid erasfääris ja riik ja ühiskond on omavahel seotud(Hegelist lähtuv diskursus)
riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna Elitism: eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis. Võimukandjad kapitaliseerivad oma seisundit, kui saab Foucault: valitsemine kui tõhus ja tootlik elanikkonna haldamine riigi tugevdamiseks. Feminism: meeste riik Kodanikeühiskond ja riik Kodanikeühiskond on summa institutsioone, mille liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste kogumiga majandusliku ja kultuurilise tootmise, majapidamiselu ja vabatahtlike ühendustega ja kes sel viisil säilitavad ja arendavad oma identiteeti, rakendades riigiinstitutsioonide suhtes mitmesugu- seid mõju- või kontrollivahendeid (Keane 1988: 14) Ilma turvalise ja iseseisva autonoomseid avalikkus- sfääre sisaldava kodanikeühiskonnata pole sellised
tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses: Võrdlev: iga riigi poliitilisel kultuuril on eripära; Väärtushinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne). 32. Iseloomusta avaliku arvamuse rolli demokraatlikus riigis. Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad 5 33. Selgita, mis on kodanikeühiskond ja millised on selle rollid demokraatias. Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja –ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus
Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik Kosmopoliitne rahvus Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism üksikisiku vabadusele positiivses mõttes Solidaarsuspõhimõtte ühendamine postiivse vabaduse ideega
teel. Demokraatlik poliitiline kultuur: Sallivus ja lugupidamine: eri vaadete aga ka laiemalt ühiskondlike erisuste suhtes Usaldus: nii kaaskodanike kui valitsusinstitutsioonide vastu Kokkuleplus: soov kokku leppida ja usk kompromisside tõhususse Vabariiklik individualism: suutlikkus tegutseda iseseisvalt ent osata arvestada ühiskonna huve Arutlev suhtumine valikutesse: Kõigi kodanike osaluse väärtustamine Kodanikeühiskond - > aktiivne, vabatahtlikkuse alusel ja mittetulunduslikel eesmärkidel inimrühmade huvide esindamiseks ja kaitsmiseks kujunev isetekkeline suhtevõrgustik, mis toetab õiguskorda ja hea valitsetuse tavasid ning on seeläbi demokraatliku elukorralduse keskseid tugisambaid, see on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, milles sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi
d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks 9. Mis on avalikkussfäär? a. See sfäär, milles toimivad ametnikud (paiguti nimetatakse ka avalikuks sektoriks) b. See sfäär, milles toimib meedia c. See sfäär, milles toimivad inimesed kodanikena d. Avalik ja mitteformaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi võrdne ligipääs 10. Kuidas suhestuvad omavahel kodanikeühiskond ja avalikkussfäär a. Avalikkussfäär on kodanikeühiskonna üks osa b. Kodanikeühiskond on üks avalikkussfääri osa c. Need kattuvad omavahel d. Need vastanduvad teineteisele 11. Mis on avaliku arvamuse funktsioonid demokraatlikus ühiskonnas? a. demokraatliku otsustamise tagamine b. Sotsiaalse sidususe ja legitiimsuse tagamine c. Isoleerituse vältimine d. Inimeste vaheliste vaidluste lahendamine 12. Mida nimetatakse vaikuse spiraaliks? a
Geert Hofsted: väärtusskaala kesksed analüüsid: lühi-ja pikaajaline orent. Individualism, kollektivism. Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus- ja vastutustunne, pluralism Kodaniku kultuur: G.Alamond/S. Verba- käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte. Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks. *Vaikuse spiraal- tendents, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemuses ning ei soovi seda välja näidata Väravavaht- meedia Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad Kodanikeühiskond- ühiskond, kus kodanike põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Rollid: poliitilised (avalik arutelu, võimu kontrollija); sostmajand. (ühismajanduse väli, teenuste osutaja, töötuse asendaja); hariv ja arendav (huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja) Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine
mittetulundussektor. Esimesse sektorisse kuuluvad riigiasutused, teise erattevõtted, mille eesmärgiks on kasumi saamine ning kolmandasse sektorisse kuuluvad mittetulundusühingud, sihtasutused jms. Vahel eristatakse ka 4 sektorit: Avalik, äri, kolmas ja eraelu (isiklik) sektor. Selle jaotuse puhul esimesed kolm vastavad eelmisele jaotusele, kuid lisandunud on eraelu kui üks ühiskonna sektoritest. 21. Mis on kodanikeühiskond? Tutvusta kodanikeühiskonna erinevaid põhikäsitlusi (4). Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda. Kodanikeühiskonna moodustavad eraisikud, massiteabevahendid, poliitilised erakonnad, majanduselu toimijad. Kodanikeühiskonna käsitlused: Postmarksism, Reziimi koolkond, Assotsiatsiooniline koolkond, Uusliberalism. 22
Eestluse säilimine kaasaegse Euroopa Liidu majandusliku ja poliitilise koosluse kontekstis ei ole samuti ei enesestmõistetav ega paratamatu. Eesti elanike visioon väikese rahvusriigi toimimise võimalustest uues Euroopas saab toetuda vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet" Eesti euroopastumine libisevate piiridega Euroopas
materjaalsete tingimustega Vrd. nt. moderniseerumise/postmoderniseerumise teooriad: tehnol. ja majandusliku muutusega kaasnevad muutused väärtustes, identiteetides, poliitikas, kommunikatsioonis, kultuuris. .trad. => ,,kaasaegne/modernne" (=> ,,postmodernne") ühiskond. * ka siin esitatakse, et majandusarengu seiskumine võib olla seotud kultuuriga . trad. mudelid segavad, ei taheta muuta elulaadi, vähe saavutusmotivatsiooni 18. Mis on "kodanikeühiskond"? kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" 19. Kaks vastandlikku arusaama sotsiaalsetest probleemidest 20. Erinevaid kultuuri definitsioone - kultuur 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure") * nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.
Riigi tüübid- monarhia (absolutism, konstitutsiooniline), vabariik (parlamentaarne, predisentaalne). Ajaloolised vormid- orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik. Riigiehituse järgi: unitaarne, föderaalne, konföderatiivne b) riik ja kodanikuühiskond, nende vahekord; kodanikuühiskonna tunnused Kui riik on eriline organisatsioon ühiskonna juhtimiseks mis moodustub professionaalsetest riigiametnikest, siis kodanikeühiskond on riigi elanikkond, kes on ise organiseerumisvõimeline ja võimeline ennast ise korraldama (valitsema) sõltumata riigi tegevusest. Riik ja kodanikuühiskond võivad teineteist täiendada, kuid võivad ka teineteisele vastanduda. Sageli on nõrk kodanikuühiskond eelduseks autoritaarse režiimi tekkele. Kindlasti on selle tunnusteks kodanike ühinemisvabadus, huvirühmade diskussioon, ühistel huvidel põhinev
Riigikogu ühendused Riigikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi. Ühenduse esimees esitab Riigikogu juhatusele teatise, milles peavad olema märgitud ühenduse nimi, tegevuse eesmärgid ning sellesse kuuluvate Riigikogu liikmete või fraktsioonide nimed. Nt regionaalsed (idavirumaa, pärnumaa) tegevusalased(jahimeeste, muinsuskaitse) toetusrüumad( vähemusrahvuste, soome-ugri kaitseks,eesti tuumajaama toetusrühm) kodanikeühiskond ja demokraatia ( kohaliku algatuse ja eesti kodanikuühiskonna toetusrühm) muud( õigeusline, väikelaevade ja sadamate ühendus) jne Riigikogu ühendused Regionaalsed: Ida-Virumaa, Pärnumaa, Saarte, Järva- ja Viljandimaa, Kagu-Eesti jne Tegevusalased: Jahimeeste, Muinsuskaitse, Skautlik ühendus jne Toetusrühmad: Vähemusrahvuste, Soome-ugri, Petserimaa, Tiibeti, Valgevene demokraatliku arengu
vaid rahvusliku identiteedi ja Euroopa identiteedi tasakaalule. Euroopasse kui "läände tagasipöördumist" käsitles põhjalikult Tartu ja Uppsala Ülikooli teadlaste ühismonograafia "Return to Western World" (Lauristin, Vihalemm, Rosengren, Weibull 1997). Eesti riik nagu iga rahvusriiklik kooslus toimib mitmel tasandil - esiteks kui poliitiline süsteem, teiseks kui rahvuslik majandus ning kolmandaks kui kodanikeühiskond. Kõigi nende kolme üksteist toetava sfääri väljaarendamiseta rahvusriiklust välja ei kujune. "Eesti rahvusriikluse uuenemine ilma sügavaid emotsionaalseid tõrkeid ja sisemisi konflikte tekitamata pole võimalik ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet" (Ruutsoo 1998: 36.38).
Krahv. Kirjutas kõne 1486. a, millest sai humanistide kõige loetum tekst. ,,Inimese väärkusest". Niccolo Macciavelli (1469-1527) vastuolulisim isik Firenze ajaloos. Tuntud teesi ,,Eesmärk pühitseb abinõu" kaitsja. Sellele teesile tuginedes võib poliitikategelane õigustada mistahes kuritegusid eesmärgi nimel. Võimalus tegutseda ja väärkus läksid lahku. · Mujal maades alles hakati unistama: Thomas More (1478-1535) ,,Utoopia" õiglane kodanikeühiskond. Tommaso Campanella ,,Päikeselinn" looduslähedus. ! 1600. a märts põletati kristluse juubeli auks Roomas ketser Giordano Bruno (1548-1600). Unistus ühtsest Euroopast. Itaaliast levis humanism Alpidest põhja poole. 1348.a Euroopat tavas katkuepideemia, elanike arvu vähenemine ligi kolm korda. Majanduslik langus. Idas ähvardasid moslemite vallutussõjad. ,,...uue Euroopa rajajoonteks tuleb pidada nende kahe suure kompleksi tugevnemist: Põhi
partnerluse põhimõttel, tugev on erasektori, riigi ja kolmanda sektori koostöö majanduses, eriti teenuste pakkumisel. Toetajad Stsenaariumi käivitumise tõukejõuks võib olla Põhjamaade poliitilise kultuuri mõju jätkuv tugevnemine Eestis, aga ka ,,nähtamatu käe" või siis konservatiivse stsenaariumi ülevõimendamine. Teisalt on stsenaariumi eelduseks riigi ning majandusolude stabiilsus, piisav heaolu tase ning lai ja toimiv kodanikeühiskond. Kohanevad ka inimeste hoiakud: usaldamatus väheneb ja barjäärid madalduvad. Positiivne mõju Kaasamine ja partnerlus mõjub inimeste enesetundele tervendavalt, ka majanduslikke raskusi tajutakse kergematena olukorras, kus on olemas sotsiaalne toetus ja võimalus oma olukorda selgitada. Sotsiaalse kapitali kasv soodustab positiivselt mõjuva sotsiaalse keskkonna kaudu inimressursi efektiivsemat rakendamist ning inimkapitali kvaliteedi lisandumist. Ohud
realiseerimiseks - erinevad vabatahtlike tehtavad tööd / teenused (doonorlus, koristustööd jm). 5.3. Kodanikuühiskonna ja riigi suhted: · Riigivõimu ülesandeks on toetada valitsusvälist kodanikualgatust, sest see väljendab kõige otsesemalt kodanike tahet ning aitab säästa valitsemiskulusid. · Kodanike omaalgatuslikele ettevõtmistele on oluline erasektori toetus, mida riik saab soosida nt maksusoodustuste kaudu. · Kodanikeühiskond on ühiskonna mitmekesisuse hoidja, kuna selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. · Kodanikuühiskond täiendab parteide tegevust ja ei lase neil otsuste tegemiselt liialt domineerida. · Kodanikuühendused mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades seisukohti valitsuse poliitika kohta. · Kodanikuühiskond kasvatab selliseid demokraatiale vajalikke väärtuseid nagu sallivus,
Hiina, Kuuba, Põhja-Korea Klassikaline sotsiaaldemokraatia ® Riigi keskne osa ühiskonnaelus ® Kollektivism, korporatiivsus ® Keynesism, nõudluse juhtimine ® Segamajandus, üldine tööhõive ® Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik ® Traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus ® Madal keskkonnateadvus (tööstus) ® Internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ® Uus demokraatlik riik, pluralism ® Aktiivne kodanikeühiskond ja -tunne ® Demokraatlik perekond (lähisuhted) ® Uus segamajandus ® Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus ® Positiivne hoolekanne ® Sotsiaalse investeeringu riik ® Kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv) ® Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism ® Solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega ® Võrdsuse asemel alustamisvõimaluste sisuline võrdsus ning võrdelisus pärast
• Otsuste impersonaalsus või informeeritus • uus avalik haldus (New Public Management, NPM) 1980-90 a:d: Tahetakse avaliku sektori (riik, KOV) juhtimisel matkida turumehhanisme – palk sõltuvusse tulemuslikkusest, tegevuste delegeerimine äriühingutele, konkurentsi tekitamine jne. • Kodanikuühiskond Ernest Gellner (1925-1995) “Conditions of Liberty” (1994) “Kõige lihtsam, vahetult ja intuitiivselt ilmne definitsioon oleks, et kodanikeühiskond on selline valitsusväliste institutsioonide kogu, mis on piisavalt tugev pakkumaks vastukaalu riigile. Kuigi ta ei takista riiki täitmast oma ülesannet kodurahu säilitamisel ja erinevate huvide kokkusobitajana, saab ta siiski takistada riiki ülejäänud ühiskonna atomiseerimast ja selle üle domineerimast” • • Robert D. Putnam - ühiskonna ressurss, mis väljendub ühiskonnaliikmete vahelise usalduse ja sotsiaalsete võrgustike kaudu ning mis on vajalik
nimekirjast Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada 1 fraktsiooni, mille registreerib RK juhatus. FR valim oma hulgast ESIMEHE ja ASEESIMEHE. 12+ liiget on õigus 2 ASEESIMEEST 4 16. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne).
osalevad komisjonide moodustamisel. Fraktsiooni peavad kuuluma vähemalt 5 riigikogu liiget, kes on valitud samast nimekirjast. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada 1 fraktsiooni, mille registreerib RK juhatus. FR valib oma hulgast esimehe ja aseesimehe. 12+ liiget on õigus 2le aseesimehele. 12. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat) 2 RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk viia ellu Eesti VP eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal. Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 13
Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, number, artikli lehekülje numbrid. Näide: Kaljurand, R. (2010). Mõtteid möödunud valimistest Rootsis. Diplomaatia, 10, 10–12. Artikkel kogumikus Artikleid, mis on ilmunud artiklikogumikes, viidatakse järgmiselt: Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Toimetaja(te) perekonnanimi, eesnime initsiaal(id) (Toim.). Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, leheküljed. Näide: Lagerspetz, M. (2005). Kodanikeühiskond ja turvalisus. Raska, E., Raitviir, T. (Toim.). Eesti edu hind: eesti sotsiaalne julgeolek ja rahva turvalisus. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 179-186. Artikkel ajalehes Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ajalehe nimi, kuupäev. Näide: Reier, L. (2012). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus. Õpetajate Leht, 26. oktoober. Elektroonilised allikad Autori(te) perekonnanimi ja eesnime initsiaal(id). (Ilmumisaasta)
kogukond on indiviidi alus, mitte vastupidi. Poliitilises plaanis: trad. moraali toetamine, riigi võimu ja ressurside vähendamine (ideega, et inimesed is korraldavad oma eluks vajalikud teenused kooskonna baasil) - Kooskonna taastamine ja kaitse on üks asjadest, mida on loodetud saavutada nn. kodanikeühiskonna (Civil Society) abil. Teisi lootusi: demokraatia arendamine osalusdemokraatia suunas; heaoluriigi asendamine odavamate teenustega mõnes valdkonnas - kodanikeühiskond: on 2 tüüpi definitsioone: tähistamas 1) kogu ühiskonda või 2) nii, et taoline ühiskond sisaldab kodanikeühiskonna "kitsamas mõttes" (Gellner, lk. 193) RIIK K/Ü (1) ÄRI- K/Ü (2) SEKTOR - politoloogia traditsioonis pigem def 1. tüüpi. Alternatiiv demokraatia terminile: pluralism,
Lahknevuse dimensiooni arendasid välja Gabriel A.Almond (1956) ja Stein Rokkan (1967, 1970). Hea käsitus on Elmek Shattschneideril (1960). Suures ühiskonnas on terve hulk konflikte, mis erineval moel ühiskonda jagavad. Võimalikud dimensioonid: · Sotsiaalmajanduslik · Usuline · Kultuurilis-etniline · Linn-maa · Uus-vana · Välispoliitika · Reziimi toetus · Jne Tsiviilühiskond (kodanikeühiskond) mõiste on tõlge roomlaste societas civils'est. Kasutusel tõid valgustusaja filosoofid, vastandus loomulikule seisundile. Hõlmas algselt tervet ühiskonda ja märkis selle kõrgemat arengujärku tsiviliseeritud seisundit. Kõige üldisem tähendus: kodanike poliitilise aktiivsuse areen. · Avalik sektor riigisektor · Majandusektor majandus · Kolmas sektor algselt 'hall tsoon' riigi ja majanduse vahel, mittetulunduslikud organisatsioonid
29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust – kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia – ideaalne demokraatia toimimise vorm on selline, kus saame kõik avalikult käia oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus – domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world – lebensweld) ja süsteem. Esimeses saame vabalt otsustada, süsteemis on ette kirjutatud reeglid, kuidas asjad peavad toimuma
ei jagune ühiskonnas objektiivsetel põhjustel ei võrdselt ega õiglaselt. Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia ideaalne demokraatia toimimise vorm on selline, kus saame kõik avalikult käia oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world lebensweld) ja süsteem. Esimeses saame vabalt otsustada, süsteemis on ette kirjutatud reeglid, kuidas asjad peavad toimuma
29. Kuidas seostab Jürgen Habermas kodanikeühiskonda ja arutelu? Millist arutelu Habermas silmas peab? Jürgen Habermas "Kommunikatiivse tegutsemise teooria" (Theorie des kommunikativen Handelns) (ingl. k. 1984): kasutamiskõlbulikud teadmised tekkivad avatud, domineerimisest vaba kommunikatsiooni käigus. Kommunikatsioon toimub avalikkuses. Jürgen Habermas uuris avalikkust – kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia – ideaalne demokraatia toimimise vorm on selline, kus saame kõik avalikult käia oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus – domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world – lebensweld) ja süsteem. Esimeses saame vabalt otsustada, süsteemis on ette kirjutatud reeglid, kuidas asjad peavad toimuma
Uurimisstrateegiad ja suunad RTIs Politoloogia Valitsemine Rahvusvahelised suhted Kvalitatiiv & kvantitatiiv Kvalitatiiv & kvantitatiiv Peamiselt ainult kvalitatiiv Kvalitatiiv (nt): erakondade Kvalitatiiv (nt): eri Kvalitatiiv (nt): siseprotsesside uurimine, valdkonnapoliitikate rahvusvaheliste org. meedia-diskursused, kujunemine, toimumise uurimine, kodanikeühiskond ja organisatsioonide ja julgeolekupoliitika, kaasamine institutsioonide geopoliitika, Eesti siseprotsesside analüüs välispoliitika, jne Kvantitatiiv (nt): Kvantitatiiv (nt): demokraatia, poliitilise rahvusvahelised kultuuri, kodanikuhariduse andmebaasid (nt Eurostat), teemalised küsitlused organisatsiooni küsitlused,
Väljend ,,k. korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele. · Kolmas sektor - Ühiskonna see osa, mis ei kuulu avaliku võimu ega ka kasumit taotleva ärisektori alla. See sisaldab mittetulundusühendusi, mida Eestis oli 1. septembril 2007 registreeritud 25 853. Nendest moodustasid poole korteri-, garaazi- ja aiandusühistud. K.-s töötab umbes 4-5% tööjõust. Sõnu mittetulundussektor ja kodanikuühiskond (kodanikeühiskond) kasutatakse tihti samas tähenduses kui k.. Ingliskeelse termini third sector sõnasõnaline vaste. 8 Mittetulundusühenduste ja sihtasutuste registrisse on kantud 1. juuni 2010 seisuga 30 973 ühendust, millest 30 166 on MTÜ-d ja SA-d; Ca. poole (u. 14 tuhat) ühendustest moodustavad korteriühistud;
kohta. Teised kriitikud väidavad, et tegemist on nö ülejääkse kategooriaga PK on residual category seletab asju, mida teistes terminites ja teaduslikult seletada ei ole võimalik. Tervikuna - Umbrella concepts on sageli populaarsed just oma ebamäärasuse tõttu. PK jääb ikkagi oluliseks uurimisprogrammiks, mille raames arutatakse ka metodoloogilisi probleeme ja sotsiaalteaduse võimalusi. Oluline on ka see, et PK on oma olemuselt võrdlev mõiste. 6. loeng. Kodanikeühiskond, huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised Kodanikuühiskonna definitsioon Kodanikuühiskond kujutab endast inimeste kollektiivset tegevust, mille aluseks on ühised huvid ja väärtused. Selle kollektiivse tegevuse kandjateks on huvigrupid ja teised organisatsioonid ja vabatahtlikud ühendused. Ta erineb sellistest mõistetest nagu riik, perekond ja turg ühelt poolt vastandudes neile, kuid teiselt poolt olles nendega ka seotud ja täiendades neid.
Kvantitatiiv (näit.): rahvusvahelised andmebaasid (nt. Eurostat), Organisatsiooni küsitlused, jne.; Kvalitatiiv (näit.): eri valdkonnapoliitikate kujunemine, organisatsioonide ja institutsioonide siseprotsesside analüüs Nii kvalitatiiv, kui kvantitatiiv Kvantitatiiv (näit.): demokraatia, poliitilise kultuuri, kodanikuhariduse teemalised küsitlused; Kvalitatiiv (näit.): erakondade siseprotsesside uurimine, meedia-diskursused, kodanikeühiskond ja kaasamine Rahvusvahelised suhted Politoloogia Valitsemine Uurimisloogikad • Lisaks neile võib eristada ka uurimisloogikaid, mis seotud teooria koha ja rolliga uurimistöös • Induktsioon: alustame andmetest ja genereerime nende põhjal teooria (või empiirilise üldistuse) • Deduktsioon: alustame teooriast, võtame andmed ja vaatame, kas andmed kinnitavad või lükkavad teooria ümber. • Induktsioon – andmed teooria;