Lex specialis eriseadus Lex specialis derogat legi generali Eriseadus tühistab üldise Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege certa Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma kindla (süütegu määrava) seaduseta Nullum crimen sine lege Ei ole süütegu ilma seaduseta
· Põhiseaduse § 23 lg 1 sätestab, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. · Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. · Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. · Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). · Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel
Nemo est supera lege Mitte keegi pole kõrgem seadusest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, seadus on kuningas kellel on õigus, sellel on jõud, mitte vastupidi Nulla regula sine exception ei ole reeglit ilma erandita Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole kuritegu ega karistust ilma seaduseta Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Obiter dictum muuhulgas öeldud; lõpuks; kõrvalmärkena; (ka P.S.) Omnia iura que habent cives Lubicenses Kõik õigused, mida omavad elanikud Lübeckis Oratores sunt, poetae nascuntur kõnemeheks saadakse, poeediks sünnitakse Pacta sunt servanda Lepinguid tuleb täita
Y (üpsilon) = ü; esineb ainult kreeka laensõnades, näit. pyramis, syllaba, systema, analysis U Ladina keele vokaal u hääldub teatud kombinatsioonides konsonandina, s. t. v-na, vt. konsonandi ja vokaali ühendid. Diftongid Ladina keeles on 4 diftongi: au, eu, ae, oe. Kaht esimest loetakse nii nagu kirjutatakse (au, eu). AE = ää, näit. aeger, aegrotus, diaeta, Graecus, puellae OE = öö, näit.lagoena, foedus, poena Klassikalisel ajal (1. saj. e. Kr.) hääldusid diftongid ae ja oe ai-na ja oi-na. Esimestel sajanditel p. Kr. hakkasid nad häälduma ä-na ja ö-na ning hiljem ka e-na. Kui ae ja oe puhul on e kohale märgitud kaks punkti (ë) või pikkusmärk (), siis ei moodusta ae ja oe diftongi, vaid kõik vokaalid tuleb eraldi välja hääldada, näit. aër (aer), poëta (poeta).
28. nemo plus iuris (ad alium) transferre potest quam ipse habet- mitte keegi ei saa rohkem õigusi (teisele isikule) üle kanda, kui tal endal on 29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm
3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan 27) Hereditas est successio in universum ius quod defunctus habuit Pärimine on kõigi surnule kuulunud õiguste ülekandumine Tekst 17 (23) 23) Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio. (Paul.) Avalik teadaanne , mis kaotab karistuse asja varguse eest, kui see, kes varastab tagastab omanikule asja neljakorde summa (Iulius Paulus) Tekst 20 (13, 24) 13) Mora accipiendi Vastuvõtmise viivitus Mora solvendi Võlgniku viivitus 24) Interdicta retinendae possessionis Interdiktid, millega kaitstakse olemasolevat valdust Tekst 21 (5, 12)
juuresolekul 49 manus, us f. - käsi; võim 50 matrimonium, ii n. - abielu 51 mos, moris m. - komme, tava, harjumus 52 natura, ae f. - loodus, loomus 53 novus, a, um - uus, noor, värske 54 obligatio, onis f. - obligatsioon, kohustus, sidumine 55 parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) - väike, noor 56 pater, tris m. - isa 57 per + acc. - läbi, kaudu 58 peregrinus, a, um - võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv 59 persona, ae f. - isik 60 poena, ae f. - karistus, trahv 61 populus, i m. - rahvas 62 possessio, onis f. - valdus 63 potestas, atis f. - jõud, võim 64 praedium, ii n. - maatükk, krunt 65 praetor, oris m. - preetor (kohtumagistraat) 66 privatus, a, um - era-, isiklik, privaatne 67 publicus, a, um - avalik, riiklik 68 regula, ae f. - juhis, norm, reegel 69 res, rei f. - asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik 70 responsum, i n. - vastus; arvamus 71 reus, i m
PS § 23 lõige 1; Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid sellle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus.
9) Kasutades eessõnu in, ex, de, ad, pro, cum tõlkida ladina keelde. koos rahvaga cum populu toimikust ex acto 14) Tõlkida väljendid. Määrata kindlaks allajoonitud sõnade kääne ja arv. Nimetada lähtevormid. matrimonium cum manu abielu (koos) mehe võimuga manu manus, f., substantiivi deklinatsiooni IV käändkond actiones poenales kahjutasude / hüvitiste hagid actiones actio, actionis f., substantiivi deklinatsiooni III käändkond poenales poena, poenae f., substantiivi deklinatsiooni I käändkond 25) Määrata verbi isikulõpp ja ajavorm. Nimetada põhivormid. Tõlkida. Venit ven-, (praes. ind. act. sg. 3); venio, veni, ventum, ventire, IV pöördkond ta tuleb/saabub Pertinet pertin-, (praes. ind. act. sg. 3); pertineo, pertinui, -, pertinere, II pöördkond- ta ulatub/puutub 26) Moodustada praesens ind.pass. sulgudes näidatud vorm. Tõlkida Punire (sg. 1) punior, mind karistatakse Vetare (pl
In iudicio kohtus, kohtuniku ees (Rooma tsiviilprotsessi 2. Staadium, milles toimus (eraisikust) kohtuniku ees kohtuasja tegelik arutamine ja otsuse langetamine) 17. Iudicis nominatio kohtuniku määramine/nimetamine Litis denuntiatio kohtuprotsessile kutsumine või nõudmine (kostja) Litis contestatio kohtusse tunnistajaks kutsumine. Hagieseme kindlaks määramine, protsessi aluse põhjendamine, hagi või vaidluse tunnistamine 19. Stipulatio poena trahvi/karistuse määramine, trahvi kokkuleppimine Aquae et ignis interdicto vee ja tule keelamine 20. Possessio iuris õiguse valdamine Possessio rei asja valdamine 21. Ius Quiritium kviriitlik õigus (ius Romanum) Ius gentium rahvaste õigus Ius vitae et necis õigus elu ja surma üle · Tekst 2, laused: 1, 3, 6-20 1. Res mancipi mantsipeeritavad asjad, asjad mida Roomas võõrandati ainult piduliku tehingu mancipatio teel
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab
ON lenocinii postulari placuit On otsutatud, et mees, kes ei jäta KUPELDAJA oma naist, kelle ta on tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana vastutusele D. 48.5.2.2 D. 48.5.9 Lenocinii quidem crimen lege iulia de Qui domum suam, ut stuprum adulteriumve cum adulteris praescriptum est, cum sit in eum aleina matre familias vel cum masculo fieret, sciens maritum poena statua, qui de adulterio uxoris praebuerit vel quaestum ex adulterio uxoris suae suae quid ceperit, item in eum, qui in fecerit: cuiuscumque sit condicionis, quasi adulter adulterio deprehensam retinuerit. punitur. Lex Iulia’s on sätestatud kupeldamine kui Igaüks, kes teadlikult annab kasutada oma maja kuritegu, mis on suunatud sellise mehe vastu, selleks, et võimaldada seal toime panna kõlvatust
Ms m. s. mris, pl. mrum komme, tava, harjumus, seadus Culpa f. s. culpae, pl. culprum (süü)tegu, hooletus, kõlvatus Animal n. s. animlis, pl. animlium (elus)olend, loom Obligti f. s. obligtinis, pl. obligtinum obligatsioon, kohustus, sidumine Cvis m. f. s. cvis, pl. cvium kodanik, kaaskodanik, alam Testimnium n. s. testimni, pl. testimnirum tunnistus, tõendus H 5 lk 82 Poena f. dat. s. poenae, pl. poens karistus, trahv Sententia f. gen. s. sententiae, pl. sententirum arvamus, seisukoht, (kohtu)otsus Causa f. acc. s. causam, pl. causs põhjus, (kohtu)asi, protsess Pecnia f. nom. s. pecnia, pl. pecniae raha Ntra f. gen. s. ntrae, pl. ntrrum loodus, laad, loomus, olemus Via f. abl. s. vi, pl. vis tee, tänav Epistula f. acc. s
cura, ae f. hool, mure; hoolitsus, hooldus; haldus; järelevalve familia, ae f. pere, perekond, kodakondsed (kaasa arvatud orjad) hypotheca, ae f. pant, hüpoteek infamia, ae f autus, häbi(stus) iniuria, ae f. ülekohus, õiguserikkumine, ebaseaduslikkus iurisprudentia, ae f. õigusteadus mora, ae f. viivitus natura, ae f loodus, loomus persona, ae f. isik poena, ae f. karistus, trahv rapina, ae f. röövimine regula, ae f. juhis, norm, reegel sententia, ae f. arvamus, seisukoht; (kohtu)otsus; lause tabula, ae f. tahvel; nimestik tutela, ae f. eestkoste; hooldamine fides, ei f. usk; lubadus res, rei f. asi, ese; asjaolu, olukord; kohtuasi; omand, valdus; riik superficies, ei f. ehitis, hoone, kinnisvara manus, us f. käsi; võim
Acc contractus innominatos (nimetuid lepinguid) Abl contractibus innominatis (nimetute lepingutega) Voc contractus innominati (nimetud lepingud) 3.Singularis Crimen, minis n. (III dekl) (kuritegu) Gravis, e (III adj) (raske) Nom crimen grave (raske kuritegu) Gen criminis gravis (raske kuriteo) Dat crimini gravi (raskele kuriteole) Acc crimen grave (rasket kuritegu) Abl crimine gravi (raske kuriteoga) Voc crimen grave (raske kuritegu) 4.Pluralis Poena, ae f. (I dekl) (karistus) Levis, e (III adj) (kerge) Nom poena leves (kerged karistused) Gen poenarum levium (kergete karistuste) Dat poenis levibus (kergetele karistustele) Acc poenas leves (kergeid karistusi) Abl poenis levibus (kergete karistustega) Voc poenae leves (kerged karistused) III adj. 1-lõpulised · Sapiens, entis (meeleliselt tark) (nom, gen lõpp) (m, f, n kõik ühte moodi) (adi/adj) Gen sapientis tüvi sapient
ratsionalistliku seadusandja idee, ka mitmed moraali üldpõhimõtted 2. Positiivsed õiguspõhimõtted kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne. 3. Otsustamispõhimõtted standardid õiguses ja halduses, millel on üldise põhimõttele iseloomulikud jooned Siia kuuluvad:proportsionaalsuse põhimõte, nulla poena sine lege jne 4. Süsteemivälised põhimõtted Moraalsed põhimõtted õigusliku arutelu puhul Õigusnormide kehtivuseks vajalik: 1) Vormiline kehtivus õigusnorm peabkuuluma normihierarhiasse, mille tipus on põhiseadus 2) Kehtivus kui efektiivsus normi ka sisuliselt kasutatakse ja rakendatakse 3) Õigusnormi tunnustamine lisaks rakendamisele aktsepteeritakse jatunnustatakse normi ka üldsuse poolt
Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping Negotiorum gestio – volituseta võõraste asjade ajamine Condictiones – erilised obligatsiooniõiguslikud hagid Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt
Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises
Roma locuta causa finita – Rooma on rääkinud, kaasus on lõpetatud. 20. Alea iacta est – Täring on visatud 21. Quod est inconveniens aut contra rationem, non permissum est in lege – See, mis on sobimatu või mõistuse vastu, seaduses ei ole lubatud. 22. Obligationes civiles sunt, quae aut legibus constitutae aut iure civili comprobatae sunt – Tsiviilseadused on need, mis on kas seadustega määratud või tunnustatud tsiviilõiguse poolt. 23. Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio – Avaliku varguse karistus on neljakordne ja varastatud asja tagastamine 24. Poena non irrogatur, nisi quae quaque lege vel quo alio iure specialiter huic delicto imposita est – Karistust ei määrata, kui seda ei ole kuriteole mingi seadusega või spetsiaalselt eraldi õigusega peale pandud. 16 LK 87, harjutus 29 condemnatus sum – comprobatae sunt
Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 lg 1 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise asjal. §23 lg 2 kohaselt ei tohi kellelegi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õiguserikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. Nulla poena sine lege põhimõte välistab kõigepealt süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel (nullum crimen, nulla poena sine lege scripta). Nimetatud põhimõtte esemeline kaitseala hõlmab eeskätt karistusõiguse eriosa norme, kuid selle kõrval kahtlemata ka karistusõiguse üldosas sisalduvaid norme, mille alusel määratakse kindlaks teo karistatavus
Riigi ja õiguse sekulariseerimine (Macchiavelli “Vürst”). Utoopiad (Thomas More, Campanella, Fr. Bacon jt) Seoses geograafiliste avastustega sünnib rahvusvaheline õigus. Kas indiaanlased on inimesed? Las Casas. Aafrika orjakaubanduse teke. Reformatsioon Kuningavõimu tugevnemine Keiser Karl V Constitutio Criminalis Carolina 1532. Püha Rooma Riigi kuulsaim seadus. Karistus peab hirmutama Nulla poena sine lege Õppinud juristid hakkasid koostama praktilisi rahvakeelseid juhiseid praktikutele. Alamkohtunikud juhindusid reeglina tavaõigusest ja ei olnud õppinud. Ka Eesti alal: maahärra + kohalikud õiguseleidjad Humanism Inimene ja siinpoolsus Taasavastati antiik, õpiti jälle kreeka keelt. Ühtäkki oli selgeks saanud CICi ajaloolisus. Mida on sel tekstil öelda? Algas teaduslik allikakriitika, otsiti CICi algteksti.
Tänapäeval mõistame õiguse allikana pigem kirjapandut- seadused, määrused. 4. Millistel tingimustel on üldaktidel tagasiulatuv jõud? Põhiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval või tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jõudu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval või dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jõud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune põhimõte – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma täpse kirjapandud seaduseta). 5. Milline on õigusaktide hierarhia? Õigusaktide hierarhia on järgmine: põhiseadus, Euroopa Liidu õigus, välisleping, seadused ja seadlused, Vabariigi Valitsuse määrused ning ministri määrused. Siin tahaks meenutada Madis Ernitsa raamatut „Põhiõigused, demokraatia, õigusriik”, kus leheküljel 41 kirjutatakse, et Riigikohus on oma lahenditega
meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karistus'; 5. C TS i, e, y, ae, oe ees: cellula ,rakk', cycnus ,luik'; 6. C K a, o, u, konsonandi ees ja sõna lõpus: caput ,pea', corpus ,keha', oculus ,silm', lac ,piim'; 7. NGU NGV (kui järgneb vokaal): lingua ,keel', unguentum ,salv', sanguis ,veri'; 8. QU KV: aqua ,vesi', equus ,hobune', aquila ,kotkas'; 9. SUE, SUA SVE, SVA: suavis ,meeldiv'; Rõhk: 1. Rõhk ei ole kunagi viimasel silbil 2. Kahesilbilistes sõnades on rõhk alati esimesel silbil 3
kohaldame täielikku vangistust, kuna see on inimesele kasulik. Ei saa põhjendada, et inimesele kahju tekitamine on vajalik. Tagasilöögid eripreventsioonile tulid 70.ndatel, nüüdseks on maha rahunenud. Nüüd arvestatakse mingil määral ka isikut ja milline karistus peaks olema, et see avaldaks talle võimalikult vähe negatiivset mõju. Karistusõiguse garantiifunktsioon – nullum crimen nulla poena sine lege pole kuritegu ega karistust ilma seaduseta (PS § 23 lg 1, Kars § 2 lg 1). See põhimõte on omandanud garantiifunktsiooni tähenduse, demokraatliku karistusõiguse nurgakivi. Seadus peab siduma kuriteo ja karistuse. Riigil ei ole õigust inimest karistada, ilma et see tegu oleks toimepanemise ajal seaduses vastavalt kirjeldatud ja näeks ette ka karistuse. Seadus peab olema täpne, üheselt mõistetav, keelab seaduse tagasiulatuva jõu ja analoogia. 1.5
eri-ja üldpreventsiooni prognoos ning positiivse üldpreventsiooni kontseptsioon. Järgnevalt sõnastab töö autor seadusandja poolt mõeldud käesoleva õigusakti õigusliku ideoloogia, kasutades eelpool mainitud allikaid. KarS'i eesmärk on kombineeritud kõnealuse seaduse üldosas olevates karistuse kohaldamise ja selle eesmärgipärasuse aluspõhimõtetes, millest esmalt toob autor välja süüteo formaalse määrtatluse, kus toetutakse põhimõttele nullum crimen, nulla poena sine lege, mis kajastub KarS'i § 2 lõikes 1. § 2 lõige 2 annab isiku karistamise aluse, milles lähtuatakse süüteo kolmeastmelisest mõistest. Eelnõust välja toodut on protokollis kommenteeritud järgmiselt, et isikule saab mõista süüdimõistva otsuse alles siis, kui tema tegu vastab kuriteokoosseisule on õigusvastane ning süüline, siis järgneb süüalusele karistus. Asjaoludest võib järeldada, et
fīlum filo hilo fil fil fir filu bŭcca bocca boca boca bouche bucă bucca lūna luna luna luna luna lună luna c) Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied). d) Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > /ε/ (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem. e) Mõned konsonantühendid on lihtsustunud: /ns/ > /s/ (mensa > mesa); /nf/ > /f/; assimilatsioonid: /rs/ > /ss/ (persica > pessica). f) Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias). 28. VL morfoloogilised eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv,
V ei Käänamisreeglid tabeli jaoks: 1) Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond. 2) Leida sõna tüvi a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel. 3) Liita tüvele käändelõpud. Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune? I-II deklinatsiooni adjektiivid: -us (-er) (m), a (f), um (n) bonus, a, um: bona; bonum Ars, artis f. ars bona Ius, iuris n. ius bonum Liber (m), era (f), erum (n) vaba Civis , is (m) civis liber III deklinatsiooni adjektiivid: -is (m ja f), -e (n) Civilis (m;f), e (n) civile
vüs. ratih), Kirsche (vüs. kirsa, vld. ceresia), Frucht (fructus);
· Linn, ehitus: Mauer (murus), Spiegel (speculum, vüs. spiagal), Küche (coquina, vüs.
chuhhina);
· Valitsus, võim: Kaiser (caesar), Kette (catena, vüs. ketina).
· Haridus: Brief (brevis sc. libellum), Meister (magister), Schule (vld. scola, kr. FP@8Z), Tafel
(tabula)
· Kristlus: Bischop (episcopus), Kreuz (crux), Kloster (claustrum), Pein (poena); ja kreeka k.:
Mönch (monachus, :@<"P±), Engel (angelus, ((g8@H), Münster (monasterium), predigen
(praedicare), segnen (signare); etc.Kreeka sõnad ladina keele kaudu: sceleton (F6g8gJ`H).
energy (¦
Konkurentsi pakuvad meile ka valmisriiete poodidele õmblusteenust pakkuvad firmad, kuna meie tegeleme samuti valmisriiete parajaks õmblemisega. Kuna me pakume ka kodutekstiili toodete õmblemist, on meie konkurentideks erinevad kangapoed ning kodutekstiilile spetsialiseerunud ettevõtted. Antud tooteid pakuvad näiteks Eestis üks suurimaid kangaste jaemüügikette AS Abakhan Fabrics ning AS Teaspon, mis tegutseb nii kauplustena kui ka e-poena. Suuresti erinemegi oma konkurentidest isikupärasusega, moe-, stiili- ja materjali alase konsultatsiooni pakkumisega ning tugeva ametialase professionaalsusega. Võttes arvesse, et Tartu linnas pole ametlike õmblusateljeede vaheline konkurents tihe, leiame, et meie ettevõttel on väga head võimalused saavutada soovitud edu. Kindlasti tuleb arvestada konkutentide eelistega, milleks on ajaga väljakujunenud kindel
kinnipidamise eeldused (mis on sätestatud KarS §872 lg2) ning taotles Valmar Koemetsale karistusjärgse kinnipidamise määramist. Harju Maakohus ei määranud selle peale karistusjärgset kinnipidamist, vaid tunnistas asjassepuutuva sätte põhiseadusega vastuolus olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud. Karistusnormi määratletus tagab selle, et igaühel on võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. 13 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364
kui sotsiaalse kooselu kaitse.69 Karistusjärgne kinnipidamine, olles küll mittekaristuslik meede ent kujutades endast siiski õiguslikku reaktsiooni kuriteole ja sisaldudes seetõttu karistusseadustikus, peab seega vastama kõikidele õigusriikliku karistusõiguse põhimõtetele. Nendest tähtsamatena käsitleb autor Eesti karistusõiguses valitsevat süüpõhimõtet ja topeltkaristamise keeldu, aga ka üldisemaid õigusriiklikke põhimõtteid nagu humanism ja nullum crimen nulla poena sine lege, kuna just need on põhiliseks kriitikaks karistusjärgse kinnipidamise kohaldamisele. KarS-i § 56 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Ent tihti võib süül rajanev karistus osutuda lühemaks kui ohtlikkusel rajanev vajadus isikut mõjutada. Selleks aga peab väljuma autori arvates väga kitsalt piiritletud süükaristusõigusest ning arvestama peale toime pandud teo ka selle toime panijat. Seega ei saa eirata ja praktikas 70 ka ei väldita sanktsiooni
Kui on isikut soodustav mõju, siis ok, aga kui vastupidine, siis on vaja põhjendada. Probleem: üldakti salastatus (eelkõige sise- ja kaitseministeeriumit puudutavad määrused) 2. Õigusselgus e määratus § 13 lg 2. Mõõdupuuks on kujuteldav keskmiste võimetega isik. RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3. Usalduskaitse põhimõte: Nulla poena sine lege § 23 lg 1, lg 2 lause 1. Pole karistust ilma seaduseta. Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d
flum filo hilo fil fil fir filu bcca bocca boca boca bouche buc bucca lna luna luna luna luna lun luna c) Rõhuliste vokaalide pikenemine (hilisema diftongiseerumise alus) (nt. pr. pede > pied). d) Kaovad viimased ladina diftongid (monoftongiseerumine): /ae/ > // (caelu > celu), /oe/ > /e/ (poena > pena). Diftong /au/ (>/o/) kaob hiljem. e) Mõned konsonantühendid on lihtsustunud: /ns/ > /s/ (mensa > mesa); /nf/ > /f/; assimilatsioonid: /rs/ > /ss/ (persica > pessica). f) Mõnede lõpukonsonantide kadumine: /m/ ja /s/ (viimane ainult Kesk-Itaalias ja Daakias). Morfoloogia Kaks tendentsi: erandlikud vormid muutuvad - analoogia (ühtlustumistendents): igas tüüpkonnas väheneb erinevate vormide arv, väheneb tüüpkondade arv. - flektiivne e
andmisel tuleb pidada silmas mingit enam või vähem konkreetset tegu32. Ei ole kahtlust selles, et § 298 koosseisu tõlgendamisel tuleb arvestada kõiki § 294 tunnuseid, sest vastasel juhul asetuks küsimärgi alla ka näiteks see, kas § 298 peab silmas altkäemaksu saajana ametiisikut või mitte, jms. Ülaltoodud seisukoha poolt räägib ka asjaolu, et vastasel juhul oleks kahjustatud põhimõttest nullum crimen nulla poena sine lege tulenev määratletustingimus – kuriteokoosseisu tunnused peavad olema kirjutatud seaduses (lex scripta) täpselt 31 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 17. juunil 1997.a. nr. 3-1-1-70-79 M.M. kriminaalasjas KrK § 15 lg 2 - § 165 lg 1 järgi. - RTIII, 01. august 1997, 23, 24 32 Sama seisukoht on ka ENSV KrK kommentaarides - § 165 komm 1a 23 määratletud (lex stricta)
- VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse 20
- VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad
vaikselt ongi olemas, kuid seda ei ole varem kunagi õigusega reguleeritud. 49. Seaduse analoogia tähendab kohaldada teatud juhu reguleerimisel norme, mis reguleerivad analoogilisi aluseid, juhtusid, korda, õigussuhteid või nähte. Õiguse analoogiat kohaldatakse seadusandluse üldiste põhimõtete kohaselt. Seaduse ja õiguse analoogiat ei saa kasutada siis, kui teatavat nähet pole üldse reguleeritud. Kriminaalõiguslik printsiip nulla poena sine lege. Seaduse analoogia näiteks võib tuua riigiorgani kohustuse lahendada mingi küsimus, kusjuures pole otseselt ettenähtud, kas see otsus või korraldus tuleb vormistada kirjalikult või mitte. Võttes arvesse seda, et: paljude vähemtähtsate korralduste puhul on kirjalik vormistamine ette nähtud valiku puhul tuleb eeelistada seda lahendust, mis riigi ja ühiskonna huvides kõige kasulikum kirjalik vormistamine välistab vaidlused
tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld (mh nullum crimen, nulla poena sine praevia lege poenali), õiguskindlus (õiguspärane ootus, usalduse kaitse) 3). isiku põhiõiguste kaitse: a). kohtute sõltumatus, igaühe õigus seadusjärgsele kohtualluvusele, erakorralise kohtu keeld, praktiline võimalus kohtusse pöörduda; b). õiguslik võrdsus (kedagi ei tohi diskrimineerida; c). süütuse presumptsioon, sama teo eest kahekordse karistamise keeld, õigus teada vabaduse võtmise põhjust ning end kaitsta jpm; d)
- VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a. Laiemas mõttes hõlmab ka ebasoodsa tagasimõju keelu b. Kitsamas mõttes on põhjendatud ootus seaduse kehtimisse VI Legaalsus ehk seaduslikkus § 3 lg 1 lause 1 1. Teostatakse põhiseaduse alusel põhiseaduse prioriteedi põhimõte. Kõik alamal seisvad
otstarbekuse kaalutlustest lähtumist toetav põhimõte. · Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte, mis tähendab, et kriminaalmenetlust viiakse läbi riigi nimel · Süütuse presumptsiooni printsiip · Kaitseõiguse tagamise printsiip · Inimväärikuse ja isikuvabaduse austamise põhimõte 10. Õigus riikliku karistusõiguse põhimõtted.(nullum crimen nulla poena sine lege, süüpõhimõtte, humaansuse põhimõtte) 73. Hõlmab endas järgmisi nõudeid: · Määratletuskohustus tegu ja karistus peavad seaduses olema täpselt määratletud, karistusseadus ei tohi sisaldada ebamääraseid teokoosseise. · Analoogiakeeld- seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleeritud juhtumilt teisele, reguleerimata juhtumile.
ka väärtegusid, millele kehtinud KrK ei ulatunud. 1 Samuti võetakse senise üldmõiste „kuritegu“ asemel kasutusele üldmõiste „süütegu“, milline hõlmab nii kuritegusid, kui ka väärtegusid. 2 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted PS § 23 lg 1 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena või seaduslikkuse printsiibina – peab tagama õigusriikliku karistusõiguse ja sellest on tuletatud neli olulist printsiipi: karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keelt, määratletusepõhimõte, tavaõiguse kohaldamise keelt, analoogia kohaldamise keeld. 1.3. Karistusõiguse allikad Seni kehtinud kriminaalõiguses olid kõik karistusõigusenormid kodifitseeritud KrK – sse. See
fundamentaalsete huvide kaitseks ja kõik muud meetmed osutuvad selle eesmärgi saavutamiseks ebapiisavaks. Vaid selliste tingimuste täitmisel saab kriminaalõigust pidada vajalikuks ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks. Vastasel juhul muutuks kriminaalõigus ebaefektiivseks ning viiks ülekriminaliseerimise, asjatu häbimärgistamise ja inimõiguste rikkumiseni. 3) Nulla poena sine culpa – süüpõhimõte; sellega kooskõlas olevaks saab pidada ühiskonnale tõsiselt kahjuliku käitumise kriminaliseerimist 4) Legaalsusprintsiip – Euroopa Liidu seadusandja peab arvestama õiguskindluse, kriminaal õiguse tagasiulatuva jõu keelu, kergema karistusseaduse tagasi ulatuva jõu põhimõtte ning kriminaal õiguse demokraatlikus seadusandlikus protsessis kehtestamise nõudega.
§ 32. (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. 7. Nulla poena sine lege. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia 8. Ne bis in idem. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. 9. Karistussätte tagasiulatuva kohaldamise keeld. § 22
Euroopas tehti seda kättemaksu süsteemi järgi, kus kriminaalseadus andis teatud karistusmäärad, mille seast kohtunik valis õige. 18.saj kasutati normaalkaristusena vabadusekaotust. Itaalia arst Lombroso- kuritegevus on inimesse suurel määral geneetiliselt programmeeritud. Kurjategijaks sündija võib juba välimuse järgi ära tunda- madal laup, suured kõrvad, väljaulatuvad põsenukid, kiskjalik hoiak jne. 19.saj aktsepteeriti kaht printsiipi, mille lõid valgustusfilosoofid: nulla poena sine lege- mingit karistust ilma seaduseta ja nullum crimen sine lege- mingit kuritegu ilma seaduseta. 25. Kriminaalprotsess. Enamikes Euroopa riikide kriminaalprotsessis leidus 19.saj alguses vananenud jooni. Kohus töötas üheaegselt nii kohtuniku kui süüdistajana. Protsess, mis algselt oli kanoonilis-õiguslik ja mille ülesanne seisnes ketserluse vastu võitlemises, avaldus Constitutio Criminalis Carolina seadusandluses. See
ristiusukiriku jumalateenistustel kuuldud sõnade väärtõlgendusega. nt. Sanctus – sant pater noster – paterdama Teine laenukiht pärineb 15.-16.sajandist. See puudutas igapäevast sõnavara, võimuga seonduvat sõnavara ning usu,-hariduse- ja kultuurisõnavara. Igapäevane sõnavara: amphora-ämber ceresa-kirss radix-redis võimuga seonduv sõnavara: caesar-keiser usu-, hariduse- ja kultuurisõnavara: schola-kool crux-rist poena-piin Otselaene esines vaid esimese laenukihi puhul, kuna jumalateenistusi loeti ladina keeles. Ülejäänud sõnad on üle võetud vahendajakeele kaudu, kuna ladina keelega pole olnud kokkupuuteid geograafilise ja ajalise vahemaa tõttu. 65.Selgitada põhjusi, miks oli just inglise keelel nii palju eeldusi võtta ladina keelelt üle rahvusvahelise suhtlus- ja teaduskeele funktsioon. Tuua näiteid. Inglise keel on ladina keele sõnu võtnud üle kõikidel perioodidel
riigis teda süüdi ei mõistetud. Kaitse tuleneb karistusseadustikust. Rahvusvahelised tribunalid ei pruugi seda põhimõtet ka alati austada (heas mõttes). Kui rahvusvaheline kriminaalkohus on isiku üle õigust mõistnud, siis enam ei saa tema üle kohut mõista. Samas rahvusvahelisel kriminaalkohtul on õigus asi uuesti avada. Lisaks: · Nullum crimen sine lege peab olema kuriteo koosseis, kui sooritati kuritegu. · Nulla poena sine lege karistus ei tohi olla karmim sellest, mis tol hetkel, kui pandi toime kuritegu, kehtis, aga võib olla kergem. · Individuaalne kriminaalvastutus ei ole nii, et karistame kõiki, et siis enam ei rikutaks. Enesemääramise õigus 20 · Sisaldub nii ÜRO hartas kui ka mõlemas rahvusvahelises paktis. Selle sisu üle on suured vaidlused,
õigusvastase teo süüdimatuna. Isiku vaimse seisundi määrab sellekohase loaga psüh- hiaatriaasutus. Ravi lõpetab kohus raviasutuse ettepanekul. Kui isik on toime pannud kuriteo, mille eest teda võidakse karistada kuni viieaastase vangistusega, kusjuures ta ise on kuriteo läbi raskelt varaliselt või psüühiliselt kannatanud, võib kohus ta karistusest vabastada, kuna süüdlane on saanud loomuliku karistuse e poena naturalis`e, s.o ennast ise karistanud (§ 80). Seadus sätestab süütegude aegumise teatud aja möödumisel selle toimepanemisest, kui aegumine ei ole katkenud. Kedagi ei tohi süüteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni, on möödunud teatud aeg, mis on seaduses sätestatud (aegumistähtaeg). Karistusseadustik sätestab et väärtegu aegub kaheksateist kuu; teise astme kuritegu viie
leida ka küllalt äärmuslikke näiteid, nt 18.saj loomuõigusest. Leiti, et loomuõigus on tuletatav üldisest inimmõistusest. Pole vähimatki kahtlust, et ka kohtunik on inimene. Seega on ju temagi peas universaalne ja normikehtestamisvõimeline inimmõistus. Niisiis võis ta loomuõigusliku lahendi tuletada iseenese mõistusest. Ja tekkiski õiguskindluse seisukohalt kaunis kahtlase väärtusega praktika. Kohtunikud hakkasid mõistma erakorralisi karistusi, poena extraordinaria. ............................................................... 5. EV Riigikohtu töö õiguse tõlgendamisel ja lahendusnormide leidmisel ning kohtuotsuste põhjendamise ulatus. Argumenteerimise ja tõlgendamise seos õiguskorra arengu, õiguse süstematiseerimise ning õigusteaduse arenguga. Aarnio põhjal (Soome näide): Ülemkohtu otsus koosneb tavaliselt järgmistest osadest: 1) põhjendused, 2) alus
magister>meister>meister tabula>tavola(vulgaarlad)>tafel>tah 2. Alates varauusaegsest inglise vel keelest hakati crux>Kreuz>rist ladina keelest lisaks sõnatüvedele angelus>engel>ingel laenama ka episcopus>Bischof>piiskop ees- ja järelliiteid. Produktiivsemad: claustrum>kloister>klooster multi-, intra poena>Pein>piin jne. (intraorbital, intracellular), retro-, NB! marita (abielunaine)> leedu sub-, supra-; marti>mõrsja. Produktiivsemad järelliited: -icus> -ic: · III laenukiht: internatsionalismid anaemic, (19.-20. sajand) 17 2. Nimisõnaartikkel ladina keeles 3.3.3
annaabi.ee 
