Apuleius versus Pudentilla (0)

Apuleius  versus 
Pudentilla
Pudentilla  kaitsjad : Merle Sirje Tael 
ja  Enel Tubin
Kaasusega seotud isikud ja sündmuste 
kronoloogia
Isikud:
Pudentilla (P)- Apuleiuse naine
Apuleius (A) - Pudentilla mees
Flavia (F) - Pudentilla minina
Lucius Aemilius (LA) - patriits
Cara  (C)- Pudentilla  orjatar
Eros (E) - 13-aastane  noormees
Pudentilla meesori (M)
Sündmuste kronoloogia:
1) F räägib A-le, et P-l on olnud seksulaasuhted LA-ga
2) A käseb P-l LA-ga kasu saamise eesmärgil uuesti  kohtuda  (häbistava info kogumine)
3) A, F ja C lähevad villasse nädalaks puhkama, et P-l oleks võimalus LA-ga kohtuda
4) A ja F vahel tekib lähedasem suhe, C on tunnistaja
5) Koju naastes avastab A magamistoast P koos 13-aastase E-ga
6) A üritab E-d tappa, aga E-l õnnestub põgeneda, kuid 2 päeva hiljem saadakse ta kätte
7) A hoiab E-d 5 päeva toidu ja veeta ning annab loa  orjadele  teha temaga ükskõik mida, et ta tunnistaks 
abielurikkumise üles
8) E ei tunnista abielurikkumist, öeldes, et ta pole võimeline sellist tegu sooritama ja pidas P-d lõtvade 
elukommetega  naiseks , kellelt seltsiteenust osta
9) A leiab P talle kuuluva M-ga magamistoast veini joomast - A vigastab  raskelt orja
10) Apuleius otsustab Pudentillalt abielurikkumises süüdistada
11) P, pärast A ustavate orjade väiteid, et P on käitunud väljakutsuvalt, pöördub kohtusse
PUDENTILLA ÕIGUSLIK SEISUND
- Pudentilla nimi pärineb imperaator Pudens’i nimest
- Pudens sündis 70 pKr
- Antud kaasuse tegevus leiab aset printsipaadi või dominaadi 
perioodil (27 eKr - 565 pKr)
- Pudentilla omab vara (nt orjatar Cara ja meesori)
→ varalahusus on tavaline sine manu abielu puhul
- Sine manu abielus jäi naine juriidiliselt seotuks oma perekonnaga, 
oli iseseisev isik ( persona  sui iuris) omaenda valitseva varaga
→ Pudentilla ei ole mehe võimu all
SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU
APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI
D. 48.5.26
Capite quinto  legis  iuliae ita cavetur, ut viro adulterum in uxore sua deprehensum, quem aut nolit aut non 
liceat occidere, retinere horas diurnas nocturnasque continuas non plus  quam viginti testandae  eius  rei 
causa sine fraude sua  iure  liceat. 
Julian ’i seaduse viiendas osas on kirjas järgmiselt: “Kui abikaasa on tabanud abielurikkuja oma naisega ja 
kas ei suuda või ei  õnnestu teda tappa, võib ta teda mitte kauem kui 20 järjestiku tundi ööpäevas kinni 
pidada, et omandada tõendeid kuriteo kohta ja kasutada  oma õigust ilma seda ohustamata.
D. 48.5.26.5
Quod adicitur “testandae eius rei  gratia ”, ad hoc pertinet, ut testes inducat testimono futuros accusatori 
deprehensum reum in adulterio.
Ja väljend “nende asjaolude kohta tunnistuste saamine” käib selle aska kohta, et see juhiks tulevasi 
tunnistajaid andma süüdistajale tunnistusi abielurikkumiselt tabatud süüaluse kohta.
PS 2.26.8 
APULEIUS
Eum, qui in adulterio deprehensam 
uxorem non statim dimiserit, reum 
ON 
lenocinii postulari placuit 
KUPELDAJA
On otsutatud, et mees, kes ei  jäta  
oma naist, kelle ta on tabanud 
abielurikkumiselt, saab võtta 
kupeldajana vastutusele
D. 48.5.2.2 
D. 48.5.9
Lenocinii quidem crimen  lege  iulia de 
Qui domum suam, ut stuprum adulteriumve cum 
adulteris praescriptum est, cum sit in eum 
aleina matre familias vel cum masculo fieret, sciens 
maritum poena statua, qui de adulterio uxoris  praebuerit vel quaestum ex adulterio uxoris  suae  
suae quid ceperit, item in eum, qui in 
fecerit: cuiuscumque sit condicionis, quasi adulter 
adulterio deprehensam retinuerit.
punitur.
Lex Iulia’s on sätestatud kupeldamine kui 
Igaüks, kes teadlikult annab kasutada oma maja 
kuritegu , mis on suunatud sellise mehe vastu,  selleks, et võimaldada seal toime panna kõlvatust 
kes hoiab alles oma naise pärast seda, kui too  või abielurikkumist teise materfamilias’ega või 
on osalenud abielurikkumises.
mehega või sellele, kes saab kasu abielurikkumiselt 
tema naisega, vastutab nagu abielurikkuja, 
olenemata sellest, milline võib olla tema staatus.
D. 5.25.
Marito quoque adulterum uxoris suae occidere permittitur, 
sed non quemlibet, ut patri: nam hac lege cavetur, ut liccat 
APULEIUS 
viro deprehensum domi suae (non etiam socceri) in adulterio 
uxoris occidere eum, qui  leno  fuerit quive artem ludicram 
ante fecerit in scaenam saltandi cantandive causa prodierit 
SOORITAS 
iudiciove publico damnatus nequw in integrum resitutes erit, 
quiver libertus eius mariti uxorisve, patris matris, filii filiae 
utrius eorum fuerit (nec  interest , proprius cuius eorum an 
MÕRVAKATSE cum alio communis fuerit) quive servus erit.
Abikaasal on õigus tappa mees, kes on tema naisega toime 
pannud  abielurikkumise, /.../; õigus on seaduse järgi tappa, 
kui abikaasa leiab abielurikkuja üllatuslikult oma majast, /.../, 
v.a juhul kui on varem olnud kupeldaja; /.../. 
VASTUVÄITED VÕIMALIKELE 
SÜÜDISTUSELE
APULEIUS EI 
D. 48.5.2.1
Marito iure mariti accusanti illa praescriptio obicitur, si 
SAA 
legem  prodidisse dicatur ob hoc, quod adgressus 
accusationem adulterii destitit.
PUDENTILLAT  /.../ “Kui ta on seadust rikkunud, selle seaduse 
tähenduses, ei saa ta edaspidi esitada süüdistust 
ABIELURIKKU abielurikkumises.”
D.48.5.2.2
MISES  
Lex Iulia’s on sätestatud kupeldamine kui kuritegu, mis 
on suunatud sellise mehe vastu, kes hoiab alles oma 
naise pärast seda, kui too on osalenud abielurikkumises.
SÜÜDISTADA
PS 2.26.8
On otsutatud, et mees, kes ei jäta oma naist, kelle ta on 
tabanud abielurikkumiselt, saab võtta kupeldajana 
vastutusele
PUDENTILLA 
EI OLE TOIME  D. 48.5. 37
PANNUD 
Si  minor  annis adulterium commiserit, lege iulia 
tenetur, quoniam  tale  crimen post pubertatem  incipit .
ABIELURIKKU
Kui alaealine on abielurikkumises süüdi, on ta Lex 
Iulia’st tulenevalt selle teo eest vastutav, sest sellise 
MIST VAID 
teo saab peale puberteeti toime panna.
D. 48.5.35.1
KÕLVATUSE
Adulterium in nupta admittitur: stuprum in vidua vel 
virgine vel puero committitur.
Abielurikkumine  pannakse toime abielunaisega; 
kõlvatus lese,  süütu  või poisiga.
LAHENDUS EESTI
PEREKONNASEADUSE KOHASELT
Perekonnaseaduse kohaselt...
→  Eesti seadused ei  defineeri  sellist asja nagu „abielurikkumine“
§ 15 lg 1 lause 1: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks 
lugupidamiseks ja  toetuseks
§ 64: Perekonnaseisuasutus, välja arvatud  notar , võib abielu lahutada  abikaasade  vastastikusel kokkuleppel 
abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui:
1) abikaasad  on /../ abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas /../ sõlminud kohaldatava õiguse 
kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või
2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust.
§ 65 lg 1 ja lg 2
(1) Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa  hagi  alusel teise abikaasa vastu.
(2) Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui 
perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu  lahutama .

Document Outline

• Slide 1
• Kaasusega seotud isikud ja sündmuste kronoloogia
• PUDENTILLA ÕIGUSLIK SEISUND
• SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU
• APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI
• APULEIUS ON KUPELDAJA
• Slide 7
• APULEIUS SOORITAS MÕRVAKATSE
• VASTUVÄITED VÕIMALIKELE SÜÜDISTUSELE
• APULEIUS EI SAA PUDENTILLAT ABIELURIKKUMISES SÜÜDISTADA
• PUDENTILLA EI OLE TOIME PANNUD ABIELURIKKUMIST VAID KÕLVATUSE
• LAHENDUS EESTI PEREKONNASEADUSE KOHASELT
• Perekonnaseaduse kohaselt...