I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10.
..].) Küsimus asja omandi kohta asja ümbertöötamise järel tekkis alles Serviuse institutsionaalse õigusteooriaga ning sellest peale on asja kuuluvuse üle selle ümbetöötamise järel vaieldud. Sabiniaanide ja prokuliaanide erinevaid arvamusi kirjeldab Rooma jurist Gaius (G. 2.79): […] Quidam materiam et substantiam spectandam esse putant, id est, ut cuius materia sit, illius et res, quae facta sit, uideatur esse, idque maxime placuit Sabino et Cassio; alii uero eius rem esse putant, qui fecerit, idque maxime diuersae scholae auctoribus uisum est […]. ([...] Mõned on arvamusel, et peaks vaatama, kellele kuulub asja materjal või aine; see tähendab, et kellele kuulub materjal, selle omaks peetakse ka ümbertöötatud asja ning seda arvavad eriti Sabinus ja Cassius. Teised aga leiavad, et asi kuulub sellele, kes selle ümber töötas – nii näevad seda peamiselt teise koolkonna esindajad […].)
Voc Marce Tullie Cicero Julius, a, um (m, f, n) Lex, legis, f (seadus) Lex Julia (Juliuse seadus) (Caesar, Augustus) ASESÕNAD (PRONOMINA) · Isikulised asesõnad (Pronomina personalia) · Enesekohased asesõnad (Pronomen reflexivum) · Näitavad asesõnad (Pronomina demnstrativa) viitavad millelegi/kellelegi Hic, haec, hoc see, see siin Is, ea, id see, tema Idem, eadem, idem (is, ea, id + dem) seesama Ille, illa, illud too, see seal 1. Adjektiivselt kasutame neid omadussõna funktsioonis Lex, legis f. haec lex (see seadus; praegune seadus) Illa lex (toonane/tookordne seadus) Tempus, poris n (aeg, ajastu) hoc tempus (käesolev aeg / praegune aeg) Hoc tempore (praegusel ajal) Illud tempus (toonane aeg) Ea lex (see seadus) Eadem lex (seesama seadus) 2. Substantiivselt - saame kasutada kui iseseisvat lause alust
omanikul ja on sellena omandiõiguse tunnuseks. Omanik võib nii valdus- kui ka kasutusõiguse anda ka teisele isikule, kuid ta jääb ikkagi omanikuks, kellel on teatud tingimustel õigus oma asja teise valdusest välja nõuda. Kui aga ära on antud käsutusõigus, tähendab see ühtlasi omandiõiguse üleandmist.27 Ulpianus libro septuagensimo sexto ad edictum: Differentia inter dominium et possessionem haec est, quod dominium nihilo minus eius manet, qui dominus esse non vult, possessio autem recedit, ut quisque constituit nolle possidere. (D. 41, 2, 17, 1) (Ulpianus edikti kommentaari seitsmekümne kuuendas raamatus: Erinevus omandi ja valduse vahel on see, et omanik ei kaota oma omandit lihtsalt sellepärast, et ta ei taha omanik olla, asja valdus aga kaotatakse niipea, kui valdaja otsustab, et ta ei taha enam vallata.)28 Ulpianus libro 69 ad edictum pr
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid