Mesopotaamia (0)

Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga
tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate
Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu
alasid.
Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda
põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil
niisutamisest poleks kasu sest jõgede
tegevus on ettearvamatud.
ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse
põlluharimine.
4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised
keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti
kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis
piltkiri .
Sumeri linnriigid u 3000- 2340 a eKr-
3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu
tulemusena mitmed Sumeri linnriigid.
Neis olid kasutusel kiilkiri.
Akadi suurriik 2340-2160 a eKr-
2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon
olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese
suurrigi Meso . ajaloos. Semiidi keel hakaks
tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma.
Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr
XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas
Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas
suurriigi - Vana-Babüloonia. Hammurapi
koostas ka seadustekogu. püsima jäid 1.
aastatuhandeks eKr Assüüria ja Babüloonia
Asüüria impeerium 934-609 a eKr-
Pealinnad Assur ja Ninive . Poliitiline keskus
paiknes Meso. põhjaosas. Sealt ründasid
Assüüria kunaningad naabermaid ja hoidsid
oma võimu all Mesot, Süüriat ja Palestiinat.
Sõjakäikudega kaasnesid linnade hävimine.
Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr
Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babüloonia
Assüüriast lahku ning purustas ta liitlaste
abil, pealinn Ninive hävitati. Assüüria
valduste üle valitses Babüloonia kuningas
Nebukadnetsar II. ja ta korraldas suure-
joonelisi ehitustöid, muutes selle Lähis-Ida
suurimaks ja silmpaistvamaiks linnaks.
Sumeri linnriigid - iga linn moodustab oma-
ette sõltumatu riigi, tihti olid linnriigid sõja-
jalal, sp. olid linnad ümbritsetud müüridega,
igal linnriigid oli oma kaitsejumal .
Valitsemine - Võim kuulus kuningale -
kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja,
kõrgeim seadusekandja, kohtumõistja.
Kuninga võim oli jumalate kaitse all.
Preesterkond hakkas oma iseseisvust
kaotama.
Kiri - kiilkiri - kirjutati pehmele savitahvlile
vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilkuju-
line ots.
Haridus - hariduse andmine oli eeskätt
preesterkonna hoole all. Õpilased
pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist
Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses.
Teadus- Matemaatika - kasutati kuus-
kümmendsüsteemi. Oskasid arvutada
keerukaid ülessamdeid.
Astronoomia -oli lahutamatult seotud taeva-
kehade järgi ennustamise e. astroloogiaga.
Kuukalender.
Surmajärgsus-Inimene elab edasi oma lastes .
Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud
head. ees ootas rõõmutu oleskelu sünges
allilmas , kuhu pääses läbi väravate või
paadiga üle allmaailmajõe.
Jumalad- Anu-oli taevajumal ja jumalate isa
Enlil -oli Anu poeg, jumalate kunaningas,
käsutas tuult , tormi, vihma, pikset.
Ea- oli maa-aluste vete ja sügavuste vali-
tseja, Enlil vend või poeg
Ištar-oli taeva kuninganna, armastuse,
seksuaalsuse ja viljakuse kehastaja.
Marduk -oli Babüloni jumal. Oli tähtsusetu
enne Babüloni esilekerkimist.
Templid-kuna tempel tähendas jumala kohal-
olekut ja seega kaitses linna.
Babüloni rippaiad.
Tsikuraat -kaitsejumala astmiktempel