Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal

Riigi pindala: 323 782km², rahvaarv: 5 051 275, pealinn: Oslo, riigikord : konstitutsiooniline monarhia , rahaühik: kroon(NOK)

Geograafiline asend: manner -Euraasia, maailmajagu - Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani

Pinnaehitus : Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind (2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses.

Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti .

Veestik : Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe.

Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud , vask, rauamaak ja tsink . Kuna maa on mägine, siis põllumajandust on vähe.

Rahvastik: Keskmine tihedus on: 14,82 in/km², Norras ei ole miljonilinnu. Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt. Valdav keel on norra keel. Usund: Luterlus . Norras on väga kõrge elatustase. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78/1000 elaniku kohta.

Majandus: Norra on arenenud majandusega riik. Majandus põhineb enamasti teenindusel, nafta -ja maagaasi tootmisel. Norra on suhteliselt rikas maavarade poolest: nafta , hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad . Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Kasutusele on võetud kaasaegne tehnika. Põllukultuurid on: oder , nisu ja kartul . Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus , lambakasvatus ja veisekasvatus .

Veondus: Norra infrastruktuur on küll hästi arenenud, kuid looduslikud olud ei soodusta seda. Norra raudteevõrk on kõikehõmav, kuid väga kallis. Norras ei ole palju laevatatavaid jõgesid. Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid , reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast , et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus. Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordidevahelistese sadamalinnadesse. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen , Mo i Rana , Molde , Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos , sest tulenevalt riigipinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga

Turism : Norra on väga tuntud turismimaa eelkõige ilusa looduse ja talviste spordivõimaluste poolest. Seal on maailmas ühed ainulaadsemad fjordid ja puutumatu loodus. Riigi infrastruktuur on hästi arenenud ja ühendusteed on kiired ja mugavad tõmmates ligi peamiselt suurema sissetulekuga inimesi. Populaarsemad vaatamisväärsused: Flam raudteeliin- liinmille teele jäävad vaimustavalt kaunid mäed ja looduslikud puutumatud vaatamisväärsused , kosed ja joad. Nort Cape- Norra kõige põhjapoolseim tipp
KASUTATUD ALLIKAD:
http://www.norra.ee/
http://en.wikipedia.org/wiki/Norway
Euroopa parlamendi kaart
Õpilase Geograafia entsüklopeedia

http://www.southtravels.com/europe/norway/gifs/temperature.jpg

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪