Tsivilisatsioon ja usundid (0)

I
1.ühe religiooni iseloomustus.
* Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist .
Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine.
Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks.
Usu väljend maastikukujunduses on feng shui.
Leinavärviks taoismis on valge.
2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus.
* Lääne tsivilisatsioon – Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk , kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas.
* Ladina-Ameerika tsivilisatsioon – segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, mis pidurdab majanduse arengut. Kõige segunenum rahvastik on Kariibimere saarte rahvastik.
3. Maailma rahvaarv praegu.
Üle 6 miljardi inimese.
4. Mis on demograafiline plahvatus ? Sellega kaasnevad probleemid.
Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti.
Kaasnevad näljahädad, kuritegevuse suurenemine, elukoha probleemid.
5. Kuidas arvutatakse loomulikku iivet?
6. Viis tiheda asustusega ala.
Jaapan, India, Holland , Lääne-Euroopa, New- Yorgi ümbrus.
7. Viis looduslikku tegurit, mis mõjutavad asustust.
Loodusõnnetused, maapind , maavara, kliima, vee olemasolu.
8. Loomuliku iibe kõrge näitaja? Kus esineb?
5‰, Indias.
9. Genotsiidi mõiste ja näide.
Genotsiid on tahtlik tegevus, millega soovitakse hävitada täielikult või osaliselt mingi etniline, rassiline või religioosne üksus.
1915. Türgis genotsiid armeenlaste vastu. Veresauna ajal sai surma kuni miljon armeenlast, paljud mõrvati, enamik küüditati Süüria kõrbesse koonduslaagritesse, kus enamused viletsuses surid.
10. Milles seisneb demograafilise siirde olemus?
Rahvastiku protsessid järgnevad üksteisele kuni sündimus ja suremus on asendunud madalaga.
11. Mis on linn?
Asula, millel on linna õigused. Erinevates piirkondades on Linna mõiste erinev. Näiteks Jaapanis ei ole alla 30000 inimesega mingi linn.
12. Linnastumise plussid ja miinused
Plussid
* varustatus;
* kaubandus parem;
* rohkem töövõimalusi;
* võimalused hariduseks suuremad;
* arstiabi kergemini kättesaadav;
* kõrgemad palgad.
Miinused
* saastatus;
* vähem põllumaad;
* liiklusummikud;
* prügi;
* tööpuudus;
* joogivee probleem;
* kuritegevus on suurem;
* müra.
13. 10 maailma suuremat linna.
Moskva , New York , Tokyo , Buenos Aires, Mumbai , Sõul, London, Mexico , Osaka , Washington.
14. Rahvusvaheliste rännete I etapp. (8 suunda, kust? kuhu? miks?)
* Hispaania , Portugal -> Ladina-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine .
* Inglismaa, Prantsusmaa -> Põhja-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine.
* Aafrika -> Ameerika. Orjakaubandus.
* Inglismaa -> Austraalia . Vangid, sunnitöölised saadeti Austraaliasse.
* Inglismaa -> Uus- Meremaa , Lõuna-Aafrika Vabariik. Kolooniate haldamine.
* India -> naabermaad, Kariibimere saared. Odav tööjõud.
* Hiina -> naabermaad, USA. Ülerahvastus, odav tööjõud.
* Venemaa -> Siber. Vaba maa, sunnitööle saatmised.
15. Maailmausundid .
Kristlus, Islam , Budism .
16. Mis on tsivilisatsioon?
Inimühiskond koos oma kultuuriga . Mõned neist on kadunud Näiteks Vana- Egiptus või Indiaani tsiv. Uued on tekkinud nt Ladina-Ameerika. Mõned on väga vanad nagu Hiina tsiv ja noored nagu Ladina- Ameerika.
17. Inimarengu indeksi 3 tegurit.
Haridustase, eluiga, SKT 1 inimese kohta.
18. Pagulus . 1 näide.
Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine poliitilistel, usulistel, rassilistel või looduslikel põhjustel.
1,5 mln etiooplast, sudaanlast ja somaallast on lahkunud oma kodust põua, nälja või kodusõja tõttu.
II
1. Millal ja miks algas demograafiline plahvatus?
Demograafiline plahvatus algas 19. sajandil arstiabi kättesaadavuse ning 19. sajandi teisel poolel elatustaseme tõusmise tõttu.
2. Viis hõreda asustusega ala.
Mongoolia , Kesk-Austraalia, Siberi-Venemaa, Sahara kõrb, Põhja- Kanada .
3. Viis inimtegurit, mis mõjutavad asustustihedust.
Teede võrk, poliitiline olukord, linnastumise aste, riigi heaolu tase, tööstuse olemasolu.
4. Loomuliku iibe madal näitaja. Kus?
Alla 0‰. Eestis, Lätis, Saksamaal, Venemaal.
5. Demograafilise plahvatuse probleemid.
Näljahädad, kuritegevuse kasvamine, elukohtade vähesus.
6. Rahvastiku vananemisega kaasnevad probleemid.
Maksude suurenemine, tööjõu vähenemine, ravimikulud suurenevad.
7. Demograafilise siirde etappide iseloomustus. (Sünd, surm, iive, eluiga, kus)
* Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine – sündimus ja suremus on suur, iive negatiivne, rahvaarvu kasv on väike ja püsiv, keskmine eluiga 40-45 aastat. Esineb üksikutes Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondadel elavatel hõimudel.
* Demograafiline plahvatus – sündimus suur, suremus langeb kiirelt arstiabi tõttu, iive ja rahvaarv tõusevad. Esineb Nigeeria , Bangladesh, Egiptus.
* Üleminekuetapp – sündimus väheneb, suremus väheneb aeglaselt, iive on positiivne, rahvaarv tõuseb aeglaselt. Mehhiko , Brasiilia, Türgi.
* Rahvastiku vananemine – sündimus langeb, suremus püsib, iive on madal. USA, Prantsusmaa.
* Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine – sündimus langeb, suremus tõuseb veidi, iive on negatiivne, rahvaarv kahaneb. Mitmed Põhja riigid nt Eesti.
8. Rännete II etapi iseloomustus. (3 suunda, kust? kuhu? miks?)
* Türgi, Põhja-Aafrika, Venemaa, Kariibimere saared, India, Pakistan -> Euroopa. Hea elatustase.
* Ladina-Ameerika, Mehhiko, Kuuba , Euroopa, Jaapan, Hiina, New York -> USA. Töökohad.
*Venemaalt Saksamaale- Paljude esivanemad elavad Saksamaal.
9. Migratsiooni põhjused.
Tagakiusamine, sõda, perekondlikud põhjused.
10. Religiooni tähtsus tänapäeval.
* Naised ei saa õppida.
* Peetakse jõule.
* Paastumine .
* Kloostrid.
* Ususõjad.
* Vabad päevad (pühad).
11. Laste arv peres maailma erinevates piirkondades.
Põhja riikides vähem (1-2 last peres), Lõuna riikides rohkem (10-12 last peres).
III
1. Millal ja miks hakkas rahvaarv kasvama?
Viimaste 1000.a ja seda eriti viimasel saj. elutingimuste paranemine, tervishoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskm. eluea pikenemise.
2. Keskmine eluiga maailma erinevates riikides
Eesti: M keskmine eluiga 65,9, N keskmine 76,5
Sierra Leone : M 33, N 36
Niger : M 45, N 46
Norra: M 75,8, N 81,7
Island : M 77,5 N 81,8
3. Hiina pereplaneerimine , tulemused.
Maksti nendele peredele kus oli peres alla kahe lapse ja maksud pandi peale neile peredele kelle peres oli palju lapsi. Soovitatavalt pidi olema laps peres poiss, et pidurdada hiinlaste juurdekasvu . Kui oli tüdruk siis tehti tihti aborti . Selle tagajärjel ei jätku enam poistele hiinas tüdrukuid ja nad hakkavad hiinast välja rändama. Loosung oli: üks pere, üks laps. Rohkem kui ühe lapse võis teha vaid riigi loal. Tulemuseks oli hiina rahvaarvu suurenemise pidurdamine. Ja nad said sellega hakkama.
4. Hõivestruktuur.
* Primaarne majandus – hankiv .
* Sekundaarne majandus – tööstus.
* Tertsiaalne majandus – teenindav .
* IT-majandus.
5. Haridustase, kirjaoskus eri piirkondades.
Kirjaoskus on põhjariikides väga kõrge: Eestis 99%, Rootsi 99%, Norra 99%. Lõunariikides on seeest kirjaoskus väga madal: Mali: 19%, Niger: 14,4 %, Sierra Leone: 29,6%.
Haridustase on samuti põhjariikides kõrge: 12 aastat hariduse omandamist keskmiselt.
Lõunariikides on see madal: keskmiselt 0.2 aastat inimese elu kohta.
6. Linnastumise aste maailma eri piirkondades.
Kuveidis ja Naurus on linnainimesi 100% rahvast. Belgias, San marinos, islandil kataril jne on see üle 90%. Sellepärast, et osades riikides lihtsalt ei ole maad kus elada ja tuleb elada linnas, või on see maa kasutu. Või on see maa nii arenenud, et elatakse linnas. Eestis on linnastumise aste 70%.
Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% .
7. Linnastumise etappide iseloomustus.
* 19. sajand. Kiire linnastumine , uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke.
* 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke.
* 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus . Põhja riikides hakkasid tekkima megalopolised e hiidlinnad. Suurimad Tokaido , Boshwash, Chipitts, San-San.
8. Ajude äravool – mõiste seletus, näide.
Ajude äravool on hästi koolitatud inimeste väljaränne , et saada veel paremat haridust ja töökohti.
Enne II maailmasõda põgenes palju teadlaseid (ka juute ) USA’sse, kes lõikas sest kasu.