Ühiskond. Demokraatia (0)

Demokraatlik valitsemine

• Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust.
  
• Riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises, nim.
  

Otseseks demokraatiaks.

• Riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad-saadikud, nim. Esindus demonkraatiaks.
  
• Monarhia – päritava võimuga riik, ainuisikuline võim.
  

Absoluutne ehk piiramatu monarhia on riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale.(Saudi Araabia )
Konstitutsiooniline ehk piiratud monarhia – nendes riikides jagab monarh võimu rahva poolt valitava parlamendiga ning tegutseb PS raames.

• Vabariik – päritava võimu asemel, valitav võim.
  
• Autoritaarses riigis on võim ühe isiku või kildkonna käes.
  
• Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmiuse tööriistaks.
  
• Riike, mis on lahti öelnud eelnevad mittedemokraatlikust reziimist, ent kus kõik demokraatia komponendid veel ei toimi, on Siirderiik .
  
• Siirdeperiood – periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele.
  

Eesti kui parlamentaarne demokraatia

• Võim mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud – võimude lahusus ja tasakaalustus.
  
• Demokraatlik valitsmine:
  

Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte.
Võim on avalik ja kontrollitav.
Võim seisab rahvale võimalikult lähedal.

• Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel.
  
• Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi.
  
• Föderaalriik – riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus(USA, Venemaa)
  
• Unitaarriik – riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoones keskvalitsuse poliitika(Prant. Suurbr.)
  
• Võimu kontrollimine:
  

Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides.
Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek.
Vältida riigivõimu kuritarvitamist.

• Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist.
  

• Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara ümberkäimist.
  
• Kaitsepolitsei jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
  
• Konstitutsioon , valitsemise struktuur ehk korraldus.
  
• Õigusaktidest kõige tähtsamad on seadused, mida võtab vastu parlament .
  
• Määrus on õigusakt, mille valitsus vi volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude regulleerimiseks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustloovaks aktiks , üldaktiks.
  

Kuidas rahvas osaleb valitsemises

• Esindusdemokraatiad – rahvas osaleb valitsemises oma esindajate – saadikute kaudu.
  
• Otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus, ehk referendum .
  
• Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest:
  
• Kandidaate on ühele saadikukohale mitu
  
• Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida.
  
• Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses.
  
• Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult.
  

Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18-aastaseks.
Kandideerimisõiguse saamisel täiendavaks tingimuseks kodakondsus.
Valimissüsteem ehk need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad.

• Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
  
• Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem.
  

Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.