Ühiskonna kontrolltöö demokraatia! (1)

Valimised Eestis
Riigikogu valimised-iga 4 aasta järel,101liiget,valida 18 ,kandideerida 21
Kohalikud valimised(volikogu)-iga 4 aasta järel, valitakse volikogu liikmed üle eesti,valida väh. 18 ja siin alaliselt elavad välisriikidekodanikud, kandideerida 18 Eesti kodanikud ja siin alaliselt elavad teiste Euroopa liidu riikide kodanikud.
Euroopa parlamendi valimised-iga 5 aasta järel juunikuus, valitakse 6 eesti saadikut,Valida ja kandideerida 18 aastased.
Valimiste etapid
1)valimiste väljakuulutamine-kuulutab president .
2)kandidaatide registreerimine- erakonnad ,üksikkandidaadid.
3) Valimiskampaania
4)eelhääletus-toimub nii jaoskondades kui ka internet
5)valimispäev-tavaliselt pühapäev,jaoskonnad avatud 9-20.
6)Tulemuste kokkulugemine
7)Tulemuste ametlik väljakuulutamine-1-2 nädalat pärast valimisi.
Rahva hääletused toimuvad harva, kuna kui rahvas ütleb EI, siis toimuvad erakorralised riigikogu valimised.
Vabad valimiste tunnused-kandidaate ühele kohale mitu,kodanikul on õigusteha valik iseseisvalt ja hoida oma valikut saladuses,kõigil võrdne võimalus oma vaateid propageerida,
Eesti valimissüsteemi eripärad-kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti, valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle, parlament pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas.
Inimesed ei käi valimas, kuna 1)puudub huvi 2)Ei teata, mis nende häältest saab 3)erakonnad ei täida lubadusi 4)ei osata valida erakondade vahel.
Valimised peavad olema regulaarsed, kuna siis 1)pääsevad mõjule uued huvi ja seisukohad 2)võimalus arvestada erinevaid ühiskonnakäsitusi. 3)sunnib rahvaesindajaid kodanike huve silmas pidama .
Mandaat -volitus kedagi esindada, valimisringkondadele eraldatud saadikukohad
Valimisringkond -piirkond, kus jagatakse saadikukohte e. mandaate.
Autoritaarne riik- valitsemisvorm , mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Totalitaarne riik-valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes;režiim,mida iseloomustab diktatuur.
Võimude lahusus -ehk valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus.
Parlamentaalne korraldus-saadikud valib rahvas otsestel valimistel.Parteid, kes saavad parlamendis rohkem kohti moodustavad valitsuse.Valitsus peab aru andma oma tegevusest parlamendis ja ettepanekutele parlamendis nõusoleku saama.
Presidentaalne -Rahvas valib otse nii parlamendi kui ka presidendi. President moodustab valitsuse peale presidendi valimisi.President juhib valitsuse igapäevast tööd ning on sisuliselt peaminister ,esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, on relvajõudude
ülemjuhataja.Parlamendi pärusmaaks jääb seadusandlus .
Föderaalriik-Riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus.
Unitaarriik -Riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika.
õiguskantsler-kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist.
Riigikontroll-kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist.
Kaitsepolitsei -jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
esindusdemokraatia-demokraatiavorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel
Otsene demokraatia-demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel.
Majoritaarne-Enamusvalimissüsteem-Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas enim hääli.
Proportsionaalne süsteem-iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.