Majandus geograafia referaat Hispaaniast (2)

Hispaania Kuningriik (ESP)
Reino de España ( hispaania keeles)
1. Üldiseloomustus
Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin.
Pindala: 505 957  km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega
Naaberriigid : Prantsusmaa, Andorra , Portugal , Ühendatud Kuningriik ( Gibraltar ) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad)
Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km.
Riigikord : parlamentaarne monarhia
Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.)
Pealinn: Madrid
Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit
Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.)
Riigikeel : hispaania keel
Rahaühik: euro
Rahvuslik koosseis: 91,3% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid.
Usk: 79,3% katoliiklased, 19% ateistid
http://www.eki.ee/knab/maadiso.ht m
http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html
http://media.maps.com/magellan/Images/SPAIN-W1.gif
2. Lipp ja vapp
Hispaania lipp
Hispaania vapp
http://www.crwflags.com/fotw/flags/es.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_vapp
3. Looduslikud tingimused
Pinnamood
Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed (3404 m) ja Sierra Nevada (3482 m). Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõed. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on Kanaari saared
Kliima
Hispaania Kuningriik asub lõunas lähistroopilises kliimavõõtmes. Seal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Põhja-Hispaania asub soojas parasvöötmes, kus on pikk ja soe suvi, ning lühike ja külm talv. Laiub põhjast parasniisketel aladel.
Keskmine õhutemperatuur Hispaania põhja- ja keskosas:
Jaanuaris +8...+10 °C
Augustis +18...+24 °C
Keskmine õhutemperatuur Hispaania lõunaosas:
Jaanuaris +10..+12 °C
Augustis +24...+26 °C

Loodusvarad

Hispaaniast võib leida loodusvarasid nagu kivisüsi, pruunsüsi, rauamaak , vask, plii, tsink, uraan , volfram, elavhõbe, kips jt.
http://www.vm.ee/est/kat_211/1288.html
4. Arengutase
Sündimus 9,87‰
Suremus 9,9‰
Imikusuremus 4,26‰
Keskmine eluiga (N/M) 83,45/76,6
Lapsi naise kohta 1,3
Kirjaoskus 97,9%
Telefone 100 el kohta 106
Hõive põllumajanduses 5,3%
Hispaania Kuningriik kuulub inforiikide hulka.
5. Rahvastik

Hispaanias elab 44,7 miljonit inimest (2006. a.) Neist on umbes 22,6 miljonit naised ning 22,1 miljonit mehed. Rahvaaru järgi on Hispaania maailmas 32. kohal. Seega on Hispaania keskmise rahvaaruvuga riik.

Hispaania rahvaarvu muutus
*Graafikul antud rahvaarv on ilma Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnade elaniketa.
Rahvaarvu kasuvutempo ajavahemikus 1910 -2025:
1910-1920 - 6,91%
1920-1930 - 10,61%
1930-1940 - 9,82%
1940-1950 - 8,11%
1950-1960 - 10,46%
1960-1970 - 9,45%
1970-1981 - 11,60%
1981-1995 - 5,31%
1995-2005 - 1,48%
2005-2008 - 0,37%
2008-2015 - -0,02%
2015-2025 - -2,22%
Alates 1981 aastast on Hispaania kasvutemo aeglustunud. Alates 2008 aastast on Hispaania kasvutempo negatiivne, ning prognoositavalt muutub kasvutempo 2025 aastaks veel negatiivsemaks (-2,22%)

Hispaania keskmine ravastiku tihedus on 88,6 in/km² (2006. a.)
Hispaania naaberriikide rahvastiku tihedus:
Prantsusmaa 110 in/km²
Portugal 112 in/km²
Andorroa 147,8 in/km²
Võrreldes naaberriikidega on Hispaania keskmine ravhastiku tihedus väiksem.
Tihedamini asustatud piirkonnad on:
Madrid 758 in/km²
Barcelona 592 in/km²
Vizcaya 527 in/km²
Hõredamini asustatud piirkonnad on:
Soria 9 in/km²
Teruel 10 in/km²
Cuenca 12 in/km²
Madridi , Barcelona ja Vizcaya tihe asustus on suuresti seotud nende paiknemisega tasasematel piirkondadel . Barcelona tihedat asustust on mõjutanud mere lähedus (on sadama linn), samuti on mere lähedus ( Atlandi ookean) mõjutanud Vizcaya tihedatu asustust. Soria hõre asustus on tingitud tema asukohast mitte tasases piirkonnas.
http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/spportal.html
http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/spain/es_appen.html#table3
http://www.geohive.com/cntry/spain.aspx
6. Rahvastiku soolis -vanuseline koosseis

• Rahvastikust moodustavad 14,4% lapsed (alla 15 aastased), 67,6 % rahvastikust on tööealised (15-65 aastased) ning 17,9% on vanemaealisi inimesi (üle 65 aastased).
  
• Võrreldes Hispaania 2000 aasta ja 2025 aasta prognoositavat rahvastikupüramiide, on näha, et rahvastik vananeb.
  
• Naiste keskmine eluiga on 83,45 aastat, meestel on keskmiseks elueaks 76,6 aastat. See on kõrge keskmine eluiga.
  
• 2008 aasta seisuga on Hispaanias sündimus 9,87‰, st et iga 1000 inimese kohta sünnib 9,87 last, suremus 9.9‰ ning väikelaste suremus 4.26‰.
  
• Hispaania sündimus oli 2005 aastal 10.2‰, 2008 aastaks on sünidmus vähenenud 9.9‰. Prognoositavalt väheneb 2015 aastaks sündimus 8‰-ni ning 2025 aastaks 7‰-ni. See tähendab, et Hispaania sündimus väheneb.
  
• 4 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe
  

2005- 1,06346 poisid/tüdrukud (poisid 2,994,124/tüdrukud 2,815,456)
2006- 1,063573 poisid/tüdrukud (poisid 3,000,686/tüdrukud 2,821,325)
2007- 1,063327 poisid/tüdrukud (poisid 3,005,818/tüdrukud 2,826,805)
2008- 1,063198 poisid/tüdrukud (poisid 3,011,815/tüdrukud 2,832,788)

• Hispaanias on demograafilise ülemineku etapidest kaasaegse ravhastiku tüüpi tingimused.
  

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html
http://www.census.gov/ipc/www/idb/
7. Linnastumine
Suurem osa Hispaania elanikest elab linnades. Suuremad linnad Hispaanias on Madrid, Valencia , Barcelona, Seville ja Malaga. Kõigi suuremate linnade teket on mõjutanud veekogu olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises.
8. Energiamajandus
1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol.
Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides)
2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi. Kõige rohkem imporditakse toornaftat, mille osakaal energiamajanduses pole siiski kuigi suur.
Hispaanias eksporditakse energiavarudest vaid kivisütt ja turvasr, ning petrooliumi, mille osakaal energiamajanduses on väike.
Energiat ise ei impordita ega ekspordita Hispaanias.
Energiavarude import tuhandetes tonnides
Energiavarude eksport tuhandetes tonnides

Hispaanias toodetakse peamiselt energiat tuumaelektrijaamades. Sealt tulev energia on kõige suurema osatähtsusega Hispaania energiamajanduses. Suurel määral tehakse energiat ka hüdroelektrijaamades, bioenergiajaamades ja geotermaalelektrijaamades. Vähesel määral leidub Hispaanias soojuselektrijaamu, kus tehakse energiat kivisöest, millest saadav energia on väikese osakaaluga energiamajanduses.
http://www.iea.org/Textbase/country/m_country.asp?COUNTRY_CODE=ES
9. Põllumajandus
Lõuna-Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes, kus vegetatsiooni periood kestab peaagu terve aasta, mis võimaldab aastaläbise põllumajandus saaduste kasvatamise. Sealsetes viljakates muldades kasvatatakse viinamarju, oliive ja tsitrulisi, mille eksport on suur.
Põhja-Hispaanias, kus vegetatsiooni periood on umbes 6 kuud, pole põllumajandus aastaringselt eriti võimalik. Sealsetel aladel on viljakad püsivad mullad. Kasvatatakse viinamarju, köögivilju jne.
Hispaania põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele. Loomakasvatus ei ole seal levinud.
9