Tee tootmine, valmistamine, ajalugu (0)

Tee
Tee on teepõõsa kuivatatud lehtedest ja pungadest valmistatud jook . Samuti valmistatakse teed ka muude taimede kuivatatud või värsketest osadest.
Tee tootmine
Tee valmistamiseks kasutatakse okste tipuosa ehk kasvusid, kus lehed ja pungad on noored ja õrnad. Tee kvaliteet oleneb sellest, kui noor on nopitud leht ja pung. Suurem osa maailma teest nopitakse ka tänapäeval käsitsi, parima sordi teed ei korjata masinatega mitte kunagi.
Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse - närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel - oleneb, millist teed toodetakse.
On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena:
must tee - kääritatud ja kuivatatud teelehtedest
roheline tee - kuuma auruga töödeldud ja kiiresti kuivatatud teelehtedest
ja teised, nagu näiteks oolong
Viimase 10 aasta jooksul on igal aastal toodetud maailmas üle kolme miljoni tonni kuivatatud teed, umbes 72% sellest on must tee, 23 % roheline ja ainult 4 % teised sordid.
Ajalugu
Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid.
Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim , mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega.
5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.
Esimesed teelehed jõudsid Euroopasse Türgi kaupmeeste vahendusel, kes ajasid äri Hiina– Mongoolia piiril . Türklased müüsid teed paljudel kaubateedel ja nii selle kuulsus levis. 780. aastaks oli teega kauplemine nii populaarne , et Hiina valitsus pani selle maksu alla. Samast aastast pärineb ka teepiibel “Klassikalisi lugusid teest”, mille autor Lu Yu kirjeldab kõike, mida tol ajal tee kohta teati, muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset.
Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti , mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tšai'.
Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest, huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas kohata ainult õukondlaste või aristokraatide laual. Kõik muutus aga 1657. aastal, kui Londonis Garraway kohvimajas pakuti inglastele esimest korda avalikult teed.
Venemaale hakati teed Hiinast sisse tooma 17. sajandi lõpus. Selleks ajaks joodi teed juba pea igas lääneriigis. Alguses tehti seda kõikjal innukalt, varsti aga kaotas jook nii mõnelgi maal oma populaarsuse. Kuid venelased ja britid jäid vankumatuteks.
Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis.
17. ja 18. sajandi keskpaigas oli tee väga populaarne ka Suurbritannia Ameerika kolooniates (tulevastes Ameerika Ühendriikides). Kui Inglismaa kehtestas ranged teemaksud, kutsus see esile meeleavalduse, mida tuntakse “ Bostoni teejoomisena” ja mis omakorda pani aluse kahele suunale: Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904 .
19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma teemonopoli. Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887. aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast.
Valmistamine
Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga , võiga, rasvaga , õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett , alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga. Teed juuakse nii kuumalt kui ka jahutatult: on suur hulk erinevaid jääteede sorte.
Eestis üldtuntud tõde teevee keetmise kohta on pikka aega kõlanud nii, et tee valmistamiseks mõeldud vett ei tohiks lasta kaua keeda, kuna siis ei sisalda see enam küllaldaselt hapnikku ja teisi aineid, mis toovad välja tee parimad maitseomadused.
Tänapäeval võib seda arvamust pidada aga pooltõeks, kuna ülevõetuna Aasia kõrge teekultuuriga riikidest ei kehti need soovitused meie kraanivee kohta, mis vastavalt lubja- või kloorisisaldusele vajaks enne kasutamist kindlasti pikemat keetmist, soovitavalt kaaneta kannus. On vägagi tõenäoline, et kõik need maitsenüansid, mida vees sisalduv hapnik jt ained aitaksid esile tuua, nullitakse kareda ja lisanditega kraanivee poolt. Nii et teevee keetmise osas ei saa anda üheseid soovitusi ja lähtuma peaks eelkõige kasutatava vee omadustest.
Üks on aga kindel: parim teekann on savikann või portselanist ja ka klaasist nõu, mida ei tohiks kunagi pesta nõudepesuvahendiga, vaid ainult kuuma puhta veega. Samuti on oluline reegel kann enne teelehtede kannu panemist keeva veega korralikult kuumeneda lasta, et saavutada tee valmistamiseks vajalik optimaalne temperatuur.
Teelehti tuleks eelkuumutatud kannu mõõta arvestusega 1 teelusikatäis ühe tassi kohta pluss 1 lusikatäis nö kannule. Seejärel kallata keev vesi kannu, segada kergelt läbi ning asetada peale kaas ja soovi korral ka kannumüts. Mõnel pool on tänapäeval levinud esimese teevee kohene äraviskamine, põhjenduseks on vajadus teelehed "pesta" - loputada ära kavatamisel kasutatud kemikaalid jms, mille jäägid võivad olla veel teepuru peal.
Tõmbamise aeg sõltub soovitavast maitsest ja kangusest, kuid see peaks kestma vähemalt 3 minutit, kanget ja tumedat tõmmist soovides pikendage aega 5 minutini. Tõmbamise kestusest oleneb mitte üksnes tee maitse, värvus ja aroom , vaid ka selle toime. Esimese kolme minutiga lahustub teelehtedest vette peamiselt teiin (ehk kofeiin ), mistõttu võib saadud jook olla küll hele ja lahjema maitsega, kuid siiski ergutav . Umbes 30 sekundi pärast tõmbamise algust hakkab kofeiini kogus vähenema, sest seda hakkavad siduma parkained . 5 minutit ja kauem kestva tõmbamise jooksul imbuvad joogisse värv- ja parkained, mis mõjuvad rahustavalt maole ja seedetraktile ning nõrgendavad teiini ergutavat mõju.
Pärast tõmbamisaega tuleks tee otsekohe tassidesse kallata või valada teise, samuti korralikult eelkuumutatud kannu, et protsess ei jätkuks.
Teejoomise tervislikud kasutegurid
 

• Roheline ja valge tee võivad võidelda käärsoolevähiga!
  
• Must tee aitab ära hoida hambakatu moodustumise sinu hammastele.
  
• Teejoomine soodustab vere voolamist sinu südamearterites.
  
• Roheline ja must tee võivad ennetada päikesest tulenevat nahavähki, kui seda suukaudselt tarbida.
  
• Oolong tee aitab põletada kaloreid ! Inimesed, kes joovad viis tassi iga päev, põletavad umbes 87 lisakalorit, nii joomise ajal kui ka terve päeva jooksul.
  
• Tulenevalt hiljutisest uuringust, võib roheline tee võidelda nahavähiga. Tooted rohelise teega võivad aidata nahahäirete ravil ja ennetamisel.
  
• Briti uuring näitab, et naissoost teejoojatel on tugevamad luud kui mitte- teejoojatel.
  
• Tee võib kaitsta rinna-, kopsu-, suu-, kõhu-, söögitoru-, eesnäärme- ja pankreasevähi eest.
  
• See on näidanud üles vähiga võitlevat toimet peale laboriuuringute arendamist.
  
• Roheline tee kiirendab su ainevahetust ja aitab sul põletada rohkem kaloreid.
  
• See võib langetada su kolesteroolitaset.
  
• Tee võib vähendada riski rabandusele.
  
• Sel on leitud artriiti leevendavad omadusi.
  
• See võib edasi lükata vananemise tunnused.
  
• Tee lisab vedelikku sinu dieedile.
  
• Must tee sisaldab umbes ½ kuni ¾ kohvis sisalduvat kofeiini ja rohelises tees on umbes 1/10 kuni ½ mustas tees sisalduvat kofeiini. Iga tee on erinev ja kofeiinitase varieerub .
  

Teadusuuringud on tõestanud, et nii must, valge- kui roheline tee suurendab organismi antioksüdantide aktiivsust kui 45%. Antioksüdandid muudavad kahjutuks organismis leiduvad liigsed vabad radikaalid; viimased tekivad kiirgusest, tubakasuitsust ja saasteainetest.
Tees sisalduvad antioksüdandid aitavad ennetada südame- ja veresoonkonna haigusi.
Pidev teejoomine vähendab kolesterooli taset.
Üks tass teed sisaldab 1-4 mg fluoriidi, mis tugevdab hambaemaili ja vähendab kaariese teket.
Tee stimuleerib ainevahetust.
Lisaks mitmesugusele ravivale toimele on USA ja Jaapani teadlased teinud kindlaks tee vähkiennetava toime.
Ettevaatust
Tänu kofeiinile annab must tee juurde töövõimet ja energiat. Teadlased on tõestanud, et tee ergutav toime on märksa pikaajalisem kui kohvil. Roheline ja valge tee kofeiini ei sisalda. Teejoomise päevane kogus võiks olla maksimaalselt 4 tassi. Suured kogused musta teed võivad kaasa tuua unetuse, südamekloppimise, rikkuda seedimist ning tekitada veenilaiendeid . Suured kogused rohelist teed võivad halvasti mõjuda maksa ja neerude tööle. Kellel on kõrgvererõhutõbi, parem rohelist teed mitte juua, kuna roheline tee võib vererõhku tõsta. Kofeiini sisalduse tõttu pole must tee laste jaoks sobilik jook.
Lisaks tuntud rohelisele , mustale ja valgele teele juuakse viimasel ajal ka punast ehk rooibos ’e teed. Rooibos on jõudnud meieni Lõuna-Aafrikast, kus seda on aastasadu joodud nii janu kustutamiseks kui ka tervise ravimiseks. Rooibos’el on eriline õielõhn ja intensiivne puuviljamagus, kuid mitte lääge maitse. Rooibos sisaldab sarnaselt rohelise teega palju antioksüdante, C-vitamiini, rauda ja teisigi kasulikke mineraale. Erinevalt muudest teedest ei sisalda rooibos kofeiini, seega sobib see joomiseks kõigile. Punane tee ei muutu seistes ka kibedaks ja parkunuks, vaid läheb pikalt tõmmates pigem aina paremaks.
Joogiks sobivad ka mitmesugused taimeteed . Taimeteede üks alaliik on ravimtaimeteed - neid ei ole soovituslik kasutada siis, kui nendeks otsest vajadust pole. Ravimtaimeteega saab ravida mitmeid külmetushaigusi, seedeprobleeme jt haigusi. Tundes ravimtaimi ning nende tervistavaid omadusi, saab neist valmistatud teed kasutada ravimina apteegirohtude asemel. Kui tervis on korras, võib tarvitada looduslikke teetaimi, mis olulist ravivat toimet ei oma.
Teede tervistavatest omadustest saab rääkida juhul, kui juuakse kvaliteetsest toorainest valmistatud teed. Nn pakiteed sisaldavad tihti kunstlike lõhna- ja maitseaineid, algupärasest teest on seal säilinud väga vähe.
Sisaldab
antioksüdandid ehk polüfenoolide hulka kuuluvad katehhiinid. Katehhiinid võivad ennetada vähktõbe tekitavaid rakukahjustusi ning neil on põletikuvastane toime. Antioksüdandid on molekulid, mis on võimelised aeglustama või ära hoidma oksüdatsiooni rakkudes. Oksüdatsioon on organismi talitluse loomulik protsess. Oksüdatsiooniprotsessi käigus tekivad nn. vabad radikaalid, mis omakorda on võimelised vallandama rakukahjustuste reaktsiooniahela. Selle tulemusena võib hakata arenema kasvaja .
L-teaniin on looduses leiduv aminohape, mida rohkelt leidub vaid rohelises tees. Rohelise tee mitmed põhjendatud kasulikud toimed (sh ka lõõgastav, meeleolu parendav, ajutegevust soodustav , kontsentratsioonivõimet tõstev toime) tulenevadki olulisel määral just L-teaniinist. L-teaniin on väga pikka aega kasutusel ka Jaapani rahvameditsiinis. Ühend on kasutusel ka isoleeritud vormis mitmetes riikides ning on omab ka GRAS staatust. L-teaniinil on korduvalt erinevate uuringutega (sh ka kliiniliste uuringutega) leitud stressi vähendavat lõõgastavat efekti, ajutegevust soodustavat, tähelepanuvõimet tugevdavat toimet.
Fluoriidid on teatud tootmisprotsesside (nt fosfaatväetiste tootmise) kaasproduktid ning puhas fluor on väga mürgine. Joogivee fluoriidimisega alustati eri riikides uba 60 aastat tagasi, kuna siis avastati nende kaariesevastane mõju. Pärast seda on joogivee fluoriidimine kulgenud üle maailma erineva intensiivsusega kuni tänapäevani.
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Tee_%28jook%29
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&action=article&id=1272
http://www.tervitus.ee/index.php?page=tervislikud-joogid
http://www.kasvaja.net/Antioks%C3%BCdandid/id/326/
http://naistekas.delfi.ee/tervis/tervisliktoit/roheline-tee-voib-teha-imesid.d?id=63940391
http://www.hambatehnik.ee/hammas/index.php?id=99