Tõnu Õnnepalu (0)

Tõnu Õnnepalu
Elukäik
Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik , luuletaja ja tõlkija . Ta sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude . Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana . 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor .
Looming
Tõnu Õnnepalu on kirjutanud romaane, luulekogusid, esseesid ja tõlkinud mitmeid teoseid. Oma nime asemel on kasutanud ka kirjanikunimesid Emil Tode ja Anton Nigov. Tõnu Õnnepalu alustas luuletajana, saades proosakirjanikuks Emil Tode nime all. Kokku on ta avaldanud 6 romaani:

• 1993 " Piiririik " - Esimene tähelepanu võitnud teos, mis pälvis 1994. a. Balti Assamblee kirjandusauhinna ja seda on tõlgitud seni 15 keelde. Raamat räägib Ida-Euroopast (mitmete vihjete kohaselt Eestist) pärit homoseksuaalsest stipendiaadist, kes terve raamatu vältel üritab ennast alles leida või siis määratleda, kuid mis on väga keeruline, sest samal ajal tegeleb ta usinalt ja pühendunult oma Ida-Euroopa päritolu mahasalgamisega. Vormilt on "Piiririik" kiriromaan, minategelane kirjutab kellelegi Angelole, keda reaalselt ilmselt ei eksisteerinudki. Angelo asendab sõpra või psühholoogi, kellele kirjutades koordineerib minategelane oma mõtteid ja elusündmusi. 
  

• 1995 "Hind" – Teoses toimub põgenemine ministeeriumi töökohalt välismaale, ihalusega Rooma . Peategelane peatub Pariisis ja sõidab edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on autor kütkestatud ortodokssest sakramentaalsusest.
  

• 1997 " Printsess " - See on peategelase Anna minajutustus sellest, mis toimub temaga ja tema ümber. Raamatu tegelaskond on kirev , tegelasi on romaanis mitu, erinevatest rahvustest ja vanusegruppidest. Nii Anna, Taaniel, Marfa kui ka Aleksander on Frau Brunhild Schuleri S. järve ääres asuva hotellpansioni asukad .
  

• 2002 "Raadio" – Teos räägib eesti rahvusest filmitegijast, kes naaseb kodumaale, olles enne seda elanud 10 aastat Pariisis. Eestis olles mõistab ta glamuurse Prantsusmaa ja „külma“ ning „halli“ Eesti erinevust
  

• 2009 " Paradiis " – Teos räägib intiimse loo ühest kohast kaugel Hiiumaa lääneservas , nimelt Kõpu poolsaarel asuvast Kaleste külast. Aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.
  

• 2012 " Mandala " - Romaani keskmes on Kirjanik/ Metsavaht , kes asub elama nn Kollasesse majja – mõisa kõrvalhoonesse, kus ta seltsilisteks on kaks kassi ning hiljem siirdub elama saarele üksikusse nn Kärbse majja. Üksildase peategelase ja tema kasside kaudu avaneb mõtisklus minevikust, olnust, mida kannab romaani läbiv väljend "on, nagu on". Erinevalt varasematest romaanidest on see kirjutatud kolmandas isikus . "Mandalal" on rohkelt kokkupuutepunkte "Paradiisiga" (2009).
  

(Pildid romaanide kaantest on lõpus.)
Luule
Lisaks romaanidele on ta avaldanud 7 luulekogu :

• 1985 "Jõeäärne maja",
  
• 1988 "Ithaka",
  
• 1990 "Sel maal",
  
• 1996 "Mõõt",
  
• 2005 "Enne heinaaega ja hiljem",
  
• 2009 "Kevad ja suvi ja",
  
• 2012 "Kuidas on elada", ühe esseekogu  "Ainus armastus" (2011) ja 3 päevikut: "Harjutused" (2002), "Flandria päevik" (2008), " Lõpetuse ingel : märkmeid sügissaarelt" (2015).
  

Tõlked
Tõnu Õnnepalu on tõlkinud palju ka välismaiste autorite loomingut.

• 1985  Albert Camus "Truudusetu naine",
  
• 1991 François Mauriac "Endise aja nooruk",
  
• 1992 Sébastien Japrisot " Daam ja auto, päikeseprillid ja püss",
  
• 1993 Françoise Gilot, Lake Carlton "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (koos Salme Lehiste  ja Kalju Uiboga),
  
• 1993  Antoine Chalvin "Punapäine tüdruk",
  
• 2000 Charles Baudelaire  "Kurja õied ",
  
• 2001  Romain Gary "Elu alles ees",
  
• 2003 Allen Ginsberg "Ameerika: valik luuletusi 1947-1996" (koos Hasso Krulli , Contra, Lauri Kitsniku, Andres Langemetsa ja  Jürgen Roostega),
  
• 2004 Marcel Proust  "Taasleitud aeg",
  
• 2005 Marie Catherine d'Aulnoy "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte",
  
• 2009 Oscar Brenifier "Suured vastandid filosoofias",
  
• 2009 Fernando Pessoa "Tubakapood",
  
• 2012 E. M. Cioran "Sündimise ebaõnnest",
  

Tunnustused
Tõnu Õnnepalu on saanud oma töö eest mitmeid nimekaid tunnustusi.

• 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest.
  
• 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest.
  
• 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära ".
  
• 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia.
  
• 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk.
  
• 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse " Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest.
  
• 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku " eest.
  
• 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest.
  
• 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest.
  
• 2010 Riiklik kultuuripreemia.
  
• 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest.
  

Pildid
Pildid Õnnepalu romaanide esikaantest.
Tõnu Õnnepalu esitamas oma luuletusi luulepäevikust "Kevad ja suvi ja" Tallinna Kirjandusfestivalil Niguliste kirikus. 2009.