Arvustus raamatust "Piiririik" - E.Tode. (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Arvustus raamatust-Piiririik-- E Tode #1

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dixious Õppematerjali autor

Teose nimi mida lugesin oli „Piiririik“, autoriks Emil Tode, õige nimega Tõnu Õnnepalu. Teose žanriks on romaan. Teos oli minu jaoks üsna mõttetu sisuga. Raamatu lõppu jõudes ei saanud ma ikka aru kas peategela on mees või naine, nii palju kui mina aru sain siis oli ta homoseksuaal. Kohvikus astus ligi mees ja siis peategelane ütles, et tahaks teda suudelda, ehk siis ta kas oli naine või homoseksuaal. Riietuse järgi mis raamatus välja tuli võiks õelda, et tegemist on siiski mehega aga endiselt tahtis ta kanda leekivpunast parukat ja mingisuguseid sametist pükse mis viitaksid naisele. Minule väga mingisugused rändamisega seotud raamatud huvi ei paku, jättis üsna külmaks.
Teose autoriks nagu eelpool mainitud on kirjanikunimega Emil Tode. Tema õige nimi on Tõnu Õnnepalu. Sündinud 13.09.1962 Tallinnas. Ta õppis Tartu Ülikooli bioloogia osakonnas ja on töötanud õpetajana. 1989. aastal töötas ka ajakirja „Vikerkaar“ toimetuses. Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema kuulsamad teosed on „Hind“, „Printsess“ ja ka mõned luuletuskogud nagu näiteks „Sel Maal“ ja „Mööt“. Mina pole kahjuks tema teisi teoseid lugenud nii, et ei oska võrrelda „Piiririigiga“

Põhiprobleemiks oli see, et ei leitud seda kõige kodusemat kohta, kus tunda ennast hästi ja kus oleks hea elada. „Piiriik“ tähendabki minu arust seda „riiki“, kus asub koht mis oleks nagu piiriks hea ja halva koha vahel. Raamatu lõpus ta jõuabki sinna kodumaale tagasi.

Piiririik arvustus E.Tode

Sarnased õppematerjalid

odt

"Piiririik" kokkuvõte

PIIRIRIIK AUTOR: EMIL TODE Emil Tode on tegelikult Tõnu Õnnepalu kirjanikunimi. Ta sündis 13 septembril 1962 aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas. Ta on töötanud Hiiumaal Lauka koolis õpetajana ja 1989. aastal töötas ta ajakirja vikerkaar toimetuses. Ta on Eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Tema käe all on valminud nii müningad teosed nagu ,,Hind", ,,Printsess" kuid ka luulekogusi ,,Sel maal", ,,Mõõt" ja paljud paljud teised. TEGELASED

Kirjandus

docx

Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu esikromaan „Piiririik”

F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond, suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo? 5. Miks tapab minategelane Franzi? 6. Selgitage teose pealkirja. 7. Andke omapoolne hinnang raamatule.

Kirjand

docx

Emil Tode „Piiririik“

Arvustus Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega

Eesti keel

doc

Piiririik - Inimene kahe maailma vahel

olen siin linnas tagasi." (184) 22.märtsil 1997 ilmus ,,Piiririigi" saksakeelne tõlge ja seoses sellega tegi Tõnu Õnnepalu Leipzigi raamatumessil ettekande, milles kõneles ,,Piiririigi" käsitlustest välismaal ja sellest, mida ta üldse mõistab sõna "piiririik" all. 27.03.97 ilmunud Eesti Ekspressi vahendusel saab teada, millest ta rääkis. Siinkohal katkend sellest: ,,Mu romaani saksakeelne pealkiri on mõnes mõttes isegi täpsemini osutav kui eestikeelne. Eesti keeles on see Piiririik, saksa keeles Piiririigis. Tõesti, Piiririik pole mitte see Läänemere-äärne igavesti käest kätte käinud provints, see Ida-Euroopa võrdkuju, kust romaani minategelane väidab end olevat tulnud. Ta ei jutusta Piiririigist, kust ta tuleb, vaid piiririigist, kus ta on, igal pool ja alati. Olgu mälestustes, unistustes, kuritegudes või valedes; olgu Tallinnas, Bosnia-Hertsegoviinas, Pariisis, Amsterdamis või Strasbourg`is. Aga mitte ainult tema

Kirjandus

doc

Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused

Vanaema esindab just seda. Mäluproblemaatikaga tuuakse sisse mineviku, mälu usaldusväärsuse ja muutlikkuse teema jne. Õnnepalul mälu metafooriks angerjas kala, mis pidevalt muudab oma kuju. Kõik need teemad, mis mainitud said (Lääs-Ida, kehalisus, mälu), leiab ka teistest mainitud romaanidest (,,Hind", ,,Printsess"). Nimetatud kahes on veel lisaks ka religiooni teema, mida ,,Piiririigis" niiväga pole. Üks kriitik on öelnud, et Piiririik on kirjutatud protestantlikust ilmavaatest lähtudes, Hind katoliiklikust ning Printsess vene õigeusust. Religiooni diskursus, religioossete sõnade kasutamine paistab nendes romaanides silma. Veel üks asi, mis kõiki neid raamatuid läbib: toimub mingi kuritegu või näeme seal tahet tappa või on üks või teine tegelane seotud mingi süüga. Süütunde analüüsi kaasatakse ka religioossed arusaamad kuriteost ja süüst. Loodus olulisem ruum kui kultuuriline ümber või linn

Kirjandus

doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

Lõpuks on need mõtted nii mõttetud. Kuhu nad meid ikka viivad. Arusaamisele? Aga arusaamisele millest? Sellest, mis me oleme ise välja mõelnud ja nimetame nüüd eluks või tegelikkuseks? (Kui 40 päeva hakkavad täis saama) Ja mulle? Muide, mis tähtsust sellel on. Kas meilt elu lõpus keegi küsib: meeldis? ei meeldinud? Lihtsalt oli. Nüüd hakkab olnud saama. Tõnu Õnnepalu Sündis 1962. aastal Tallinnas. Teda tuntakse ka Emil Tode ja Anton Nigovi nimede all. Ta õppis Tartus bioloogiat. Alustas oma kirjanikuteed 1985. aastal. Õnnepalu töötas 1985-1987 Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana. Kirjutab ka luulet. 1989-1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses. Elab Järva maakonnas. ,,Keegi ei kuule meid" (Valev Uibopuu) Raamat ,,Keegi ei kuule meid" kirjeldab ühte Eesti väikelinna aastatel 19391941. Linna nime küll raamatus ei mainita, aga selleks on piirilinn Valga

Kirjandus

doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

(Poliitilisus on tugevalt näha 1960ndates lõpust kuni uuemate aegadeni). Runneli luule 1970-1980ndatel on sportlik jõukatsumine tsensuuriga (1970ndate alguseks on välja töötanud rea nõkse, kuidas poliitilist sõnumit edastada nii, et see tekst ilmuda saaks: ,,Avalikud laulud" (1970) ja ,,Punaste õhtute purpur" (1982) ilmus, hiljem tsensuuriamet avastas, et sellist raamatut ei tohiks olemas olla ja keelas raamatust rääkida.). Tekib ka hulk tekste, mida ei saa Nõukogude ajal trükkida: ,,Laulud eestiaegsetele meestele" (1988). See oli klassikaline periood, aga hiljem tulevad segased muutused. Võimuvahetusel varjatud kujul kirjutamise vajadus kadus ja see oli tähenduslik, muutus ebakindlaks, kuid 00ndatel tuli kindlus tagasi. Osa luulet on rahvuslikus võtmes vemmalvärsilised luuletused, kuid selle kõrval on ka vabavärsilist luulet. Vabavärsiline armastusluule:

Kirjandus

docx

Sissejuhatus 20. Sajandi kirjandusse

Jo ka nagu ei paanitsenud üleliia, oli ka pigem rahulik. 6. Antud tekst on igapäevasel teemal ning seda lugedes ei saagi päris täpselt aru, kas tegu on väljamõeldisega või mitte, sest kõik sündmused võivad ka reaalselt olla juhtunud. 7. Sarnasus- vähe tegelasi, keskendub ühele teemale Erinevus- puudub kulminatsioon, tihe sündmustik, teemaarendus, pole ebatavaline sündmus Tõnu Õnnepalu (s. 1962)  Pseudonüümid Anton Nigov ja Emil Tode  Kirjanik, tõlkija  Töötanud bioloogia ja keemia õpetajana  Romaanid lüürilise moega, inimese eneseotsingud ja kriis, seejärel sellest vabanemine „Jõeäärne maja“ (luule, 1985), „Ithaka“ (luule, 1988), „Piiririik“ (romaan, 1993), „Harjutused“ (romaan 2002) Ajalooteema 1990. aastate kirjanduses ja mälukirjandus Kirjanikke (ajalooteema)  Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“- elu läbi lapse silmade pärast küüditamist,

Kirjandus

Rohkem sarnaseid