50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Boriss_EE
Õppematerjali autor
Tõnu Õnnepalu Elukäik Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude. Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja inimesi mõjutada ning luua juurde vabadust. Kuid Riigikogusse ta kandideerida ei kavatse, kuna eelistab olla sõltumatu. Õnnepalu on ka öelnud, et ta eelistab Tallinnale Tartut, kuna esimene on destruktiivne, teine aga armsam, kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus. Siit tulenebki põhjus, miks tema romaanide peategelased on seotud peamiselt Tartug
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes. Oluline tunnusjoon on sürrealism. Kõik, mis müüb, on lubatud. Näiteks saab tuua Tarantino filmid. Kirjandus on kõige enam keelemäng. Pole fikseeritud subjekti. Teatri tasandil – nt. ühes etenduses mitu Hamletit. Autor muutub kaubamärgiks. Kaovad tabuteemad nt. küüdistamisest kirjutatakse esmakordselt. Postmodernism võtab kasutusele sisemonoloogi. Muudatuste aeg hakkas Eestis 1986, tulevad ka punkluuletajad, nt Tõnu Trubetsky. Kasutatakse palju pseudonüüme, palju on performance’id, happening’e, tabusõnad kaovad. Kirjandikud pole enam kutselised (nt Kross, Õnnepalu, Ene Mihkelson). Pagulaskirjandus jõuab Eestisse. Luuakse palju uusi kirjastusi: enne oli 4-5 kirjastust, 1995-ks aastaks juba 450. PM iseloomustavad nt. Laialivalguvus. Kuna PM-liku ajastu kunst võib olla peaaegu ükskõik milline, iseloomustab kultuuri üldpilti ülim laialivalguvus. (nt „Sügisball”). Subkultuursus.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid