"Piiririik" kokkuvõte (10)

PIIRIRIIK
AUTOR: EMIL TODE
Emil Tode on tegelikult Tõnu Õnnepalu kirjanikunimi. Ta sündis 13 septembril 1962 aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas. Ta on töötanud Hiiumaal Lauka koolis õpetajana ja 1989. aastal töötas ta ajakirja vikerkaar toimetuses.
Ta on Eesti proosakirjanik , luuletaja ja tõlkija. Tema käe all on valminud nii müningad teosed nagu „Hind“, „ Printsess “ kuid ka luulekogusi „Sel maal“, „Mõõt“ ja paljud paljud teised.
TEGELASED
Minategelane - väga Lääne-Euroopa vastane, eneseotsiv, pärit Eestist, ei tea täpselt mida tahab,rikkust põlgav
Franz- Tavaline Lääne-Eurooplane
TEOSE PÕHIPROBLEEMID
Leida see õige koht see niinimetatud piiririik ehk koduukoht ja kodulinn, kus tunda end koduselt. Kaotada lääneline mõtlemine
SISU KOKKUVÕTE
Piirikirik on just selline kirjandusteos , mis räägib mittemillestki ja ometigi räägib väga paljust . See raamat räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu -kliendi suhtele: „Kagu-Euroopa on temaarust muutunud libuks. Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab minategelane Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, valades ravimi Franzi klaasi tühjaks. Sest minategelane ei kahetse seda põrmugi, vaid ainult imestab, et sellest hoolimata keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi.Raamatu lõpuks jõuab peategelane oma kodumaale ja kodulinna tagasi, ja ta ütleb: “Nüüd ma olen siin linnas tagasi.“
HINNANG RAAMATULE
See raamat oli suhteliselt huvitav kuid väga vaimustuses ma selles ei olnud kuna minujaoks oli see võibolla liiga raskestimõistetav. Ma soovitan seda raamatut kõigile kõrgetasemelise kirjanduse huvilistele ja arvan, et kellelgi ei tule kahetseda seda omamoodi raamatu lugemist.