Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu esikromaan „Piiririik” (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




 F12 LUGEMISKONTROLL EMIL TODE „PIIRIRIIK“ Iga vastuse oodatav pikkus on 50 – 100 sõna. 1. Iseloomustage minategelast ( eluloolised andmed, haridus, perekond,  suhted lähedastega, hobid) 2. Iseloomustage suhteid vanaemaga. Kuidas need suhted aja jooksul  muutuvad? 3. Mida tähendavad minategelase jaoks Ida- ja Lääne-Euroopa? Kelleks ta end ise peab? 4. Kes on Angelo?
5. Miks tapab minategelane Franzi?
6. Selgitage teose pealkirja.
7. Andke omapoolne hinnang raamatule.  Seda   raamatut   lugedes   ei   saanud   ma   päris   täpselt   aru,   kes   on
peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest,
et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada.
Peategelane   oli   siiski   vist   mees,   kuigi   kohati   käitus,   kui   naine.
Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees,  ütles ta , et
talle   meeldiks   kui   mees   teda   suudleks.   See   viitab   sellele   ,et
peategelaseks   on   naine   ja   ka   riietuse   järgi   arvaks   ,et   tegu   on
naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal
tillukesed   ümmargused   kuldraamiga   prillid,   püksid   sametist   ja
nimetissõrme   küüs   lakitud.   Siiski   mõttemaailm   kuulub   mehele.
Peategelasele   ei   meeldinud   idaeurooplased,   ning   halvustas   neid.
Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline
ja   rikkalik.   Peategelane   räägib,   et   ei   taha   sarnaneda   nende
idaeurooplasega,   kes   on   endale   selga   kallid   riided   ostnud   ja
jalutavad   nendega   ringi   nagu   seitsmendas   taevas.Peategelase
arvates ei oska nad neid riideid kanda ja miski reedaks neid.Tal oli
olnud ka väga õudne lapsepõlv. Elas vanaemaga ning kodus oli karm
kord.   Peategelane oli ka väga pahatahtlik. Ta ütles tihti, kuidas ta
tahaks Franzi metroo alla lükata või siis kuskilt kõrgelt alla kukutada.  Sügisene ilm  ajab nimelt minategelasele peale õunte isu. Mistõttu
otsustab   ta   neid   kolm   tükki   soetada.   Kuid   ubinad   osutuvad
kopitanuteks   ning   neil   on   nö.   Surma   maitse.   Need   meenutavad
minategelasele   hoopis   õunu,   mida   tema   vanaemal   oli   kunagi
kombeks   jõuludeks   osta.   Kuid   ka   lapsepõlves   maitstud   õunad   ei
kõlvanud kuhugi. Neil oli kibe maitse ja nad tegid suu paksuks kui
pihlakad.


 Raamatus on väga raske aru saada mis on tegelase reaalsus või mis
on   väljamõeldis.   Utoopiline   on   see   koht   (Riik)   kuhu   minategelane
arvab end kuuluvat. Kuigi lääneriikides on kõik hea ja tore, ei taha ta
sinna kuuluda. Ta meenutab oma alaväärset päritolu ja tunneb ,et ei
sobi ka sinna tagasi.   Angelo   on   minategelase   kujutletav   kirjasõber,   kellele   teine   oma
kuritegu   üles   tunnistab,   ,,sest   sa   oled   võõras,   sest   me   ei   pruugi
enam kunagi kohtuda, sest sa oled tulnud teiselt poolt maakera ega
ma tea midagi sellest, mida ma sulle jutustama hakkan : ma võin
valetada, välja mõelda, nagu süda lustib !’’ Ilma Angelota ,,Piiririik’’
ei   toimiks,   kuna   minategelane   vajab   kedagi,   kellele   oma   lugu
jutustada, kedagi võõrast ,et määratleda ennast. Oma ja võõras on
samas üks kultuurisemiootika baasopositsioone.  Lääne- Euroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust.
Lõpuks   mürgitas   minategelane   Franzi   südameravimi   abil,   mis   on
mõeldud ainult tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga
klaasi.   Minategelane   ei   kahetsenud   teise   inimese   mürgitamist.   Ta
ainult imestab ,et keegi tema vastu huvi ei tunne, et miks teda kinni
ei võetud ega kohtu viidud. Et ta on endiselt eikeegi.  Romaan ,, Piiririik’’ räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände
ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei
ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja
Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka Ida-Lääne kui ka armastamis
– vihkamis suhtena.  Jäid meelde mõningad tsitaadid : ,, see sajand, kus me kohtusime,
on lõpuks tükkis kõigega prügikasti visatud’’ ,,  Jumal kõrgel, keiser
kaugel,’’ Just nii öeldakse sealmail.’’
Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu esikromaan-Piiririik #1 Emil Tode alias Tõnu Õnnepalu esikromaan-Piiririik #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-06-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laura1204 Õppematerjali autor
• Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru, kes on peategelane. Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline aga sellest, et peategelasele ei meeldinud ida-eurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine. Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks. See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid, püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele.

Sarnased õppematerjalid

Emil Tode-Piiririik
2
docx

Emil Tode „Piiririik“

Arvustus Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega

Eesti keel
Piiririik
7
ppt

Piiririik

Piiririik Piiririik Emil Tode Romaan "Piiririik"... Romaan ,,Piiririik" räägib idaeurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Kuigi autor seda otse välja ei ütle, on peategelane pärit Eestist. Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhetest. Seda saab võrrelda ka IdaLääne kui ka armastamis vihkamis suhtena. LääneEuroopa materiaalne küllus tekitab minategelases vastikust. Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abil, mis on mõeldud vaid tilkhaaval võtmiseks, kuigi valab kõik ravimi korraga klaasi. Minategelane ei kahetsenud teise inimese mürgitamist. Ta ainult imestab, et keegi tema vastu huvi ei tunne, et teda kinni ei võeta ega kohtusse viida. Et ta on endiselt eikeegi. Peategelane justkui põgeneb iseenda eest. ,,Piiririiki ei saa olemas olla," sellega väljendus minategelase eitus maa olemasolu kohta, kust ta tegelikult pärit oli. Kuigi raamatu lõpu

Kirjandus
Piiririik - Inimene kahe maailma vahel
3
doc

Piiririik - Inimene kahe maailma vahel

sajandist: ,,See oli muide nii ammu, möödunud sajandil, kadunud maal"[....] (5). Peategelane otsekui põgeneb iseenda eest. Ta eitab pidevalt selle maa olemasolu, kust ta pärit on: ,,Piiririiki ei saa olemas olla." (181). Kuid vähemalt mulle isiklikult tundub, et raamatu lõpuks jõuab peategelane oma kodumaale ja kodulinna tagasi, mida tõendab ka see tsitaat:"Nüüd ma olen siin linnas tagasi." (184) 22.märtsil 1997 ilmus ,,Piiririigi" saksakeelne tõlge ja seoses sellega tegi Tõnu Õnnepalu Leipzigi raamatumessil ettekande, milles kõneles ,,Piiririigi" käsitlustest välismaal ja sellest, mida ta üldse mõistab sõna "piiririik" all. 27.03.97 ilmunud Eesti Ekspressi vahendusel saab teada, millest ta rääkis. Siinkohal katkend sellest: ,,Mu romaani saksakeelne pealkiri on mõnes mõttes isegi täpsemini osutav kui eestikeelne. Eesti keeles on see Piiririik, saksa keeles Piiririigis. Tõesti, Piiririik pole mitte see Läänemere-äärne igavesti käest kätte käinud

Kirjandus
Emil Tode-Piiririik-- lugemisaegsed märkmed
13
docx

Emil Tode "Piiririik" - lugemisaegsed märkmed

,,Piiririik" Emil Tode Mt=minategelane 1. - minategelane kirjutan Angelole kirja, vabandab oma kehva prantsuse keele oskuse pärast, kuid samas leiab, et sellest pole hullu, kuna Angelo pole ka prantslane, õigupoolest pole ta keegi ega miski - mt ei teadnud, millest kirjutamist alustada, alustas rääkimist päikesest ja päikesepaistest, millest Angelo mt ellu ilmunud oli 2. - mt on maalt, kus päike on haruldane, sügisel kaob päike ära, kevadel tuleb taas välja - õue tagant algab mets, kui inimene tunneb, et hakkab surema, siis minnakse metsa ja heidetakse juurikatele pikali, sest inimese hing muutuvat seal pisikeseks linnuks, kelle nimi on pöialpoiss, mis kehast saab, seda ei tea, ilmselt metsloomad tassivad kondid laiali - need, kes elust veel kinni hoiavad, metsa ei lähe, vaid harivad maad, et sügisel mõnd andi saada päikese tagasitulekuni - kahest küljest piirab maad madal meri, mis talvel jäätub, kolmandast küljest piirneb maad suur järv, neljandast kül

Kirjandus
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" ­ kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada, mis kirjaniku

Ajalugu
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Juhan Liivi luulepreemia: a) valitakse parim luuletus, mis pärjatakse Juhan Liivi preemiaga; b) Juhan Liivi etlemiskonkurss erinevates koolides, parim pärjatakse preemiaga, minnakse Alatskivile, kus on tema haud. I preemia Debora Vaarandi ,,Eesti mullad", II preemia Paul-Erik Rummo ,,Ikka Liivist mõteldes", III preemia Betti Alver ,,Tähetund". Veel on preemiat saanud Juhan Viiding, Viivi Luik, Doris Kareva, Mats Traat, Hando Runnel, Andres Ehin, Tõnu Õnnepalu, Mehis Heinsaar, Jaan Kaplinski, Lauri Sommer, August Sang. Tegemist on venestusajaga. Ärkamisaja lõpp. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need kannatanud. Tahtis saada muusikuks Autobiograafiline eleegia e. kurb laul Luuletaja peegeldas oma traagikat. Näiteks ,,Rändaja" (räägib vaesest ja üksikust rändajast), ,,Laulikutele" ­ vastandamine; nii palju ilu kui ka nii palju valu. ,,Ärge küsige mult luuletusi" ­

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun