Eesti koht globaliseeruvas maailmas (0)

Liis Liinev
Eesti koht globaliseeruvas maailmas
Tänapäeval on üleüldiseks tendentsiks globaliseerumine ehk üleilmastumine, mis aga suurendab majanduslikku, kultuurilist ja poliitilist sõltuvust teistest riikidest, seda nii Eestis kui ka üle Euroopa. Me asume nüüdseks teiste riikidega ühel pulgal ja meil on täita ühiskondlikus mõttes samad ülesanded nagu teistel Euroopa riikidel. Aga samas on Eesti noor ja vaene riik. Meie probleemid erinevad vanast Euroopast meie väiksuse ja vähese kogemuste pagasi tõttu, aga on ikkagi väga sarnased teiste väikeriikidega. Oleme alles sobitumas ülejäänud globaliseeruva maailmaga. Meie kultuuriruum on pikalt Nõukogude mõjusfääris olnud ja me pole saanud nii vabalt ülejäänud Euroopa riikidega suhelda, kui oleksime tahtnud.
Ka majanduslikust aspektist vaadates pole meil pakkuda maailmale muud kui oma turgu, et oleks võimalik rahvuvahelise suurettevõtluse arenemine. Parimal juhul lõikab Eesti sealt kasu ja parandab selle läbi majandusliku üleilmastumise protsessi, läbi tiheda rahvusvahelise koostöö.
Meie kõige suurem vara on inimressurss , mida tuleb hoida ja arendada, aga samas peame oma kõige suuremaks probleemiks “ajude” väljavoolu “parematele jahimaadele”, mis tegelikult ei pruugi globaliseeruvas maailmas üldsegi paha olla, kuna ühtlustab meie kultuuri teiste riikidega; tekitame ühtseid väärtusi ja emotsioone, mille läbi võime end tunda globaliseeruva maailma osana . Eesti peab ise sobituma Euroopa kultuuriruumi, luues riigis euroopale omaseid väärtusi ja see on ka siiamaani õnnestunud. Kuigi peab nentima , et Eesti on siiski liiga usin teistele meele järgi olemisel: näib nagu tahaksime kõigile meeldida, aga tegelikult pole see reaalselt võimalik. Ei oskagi öelda, kas see annab meile ka mingeid eeliseid või näitab fakti, et riik ei suuda ise mõelda, kuid kindlasti pole see neutraliteedi märk.
Kas on nii oluline olla pidevalt eesrindlik tänapäeva maailmas. Arvan, et kõigile meeldimine ei tõsta meie väärtust teiste riikide silmis , sest olles kõigi sõber, ei olda tegelikult ju kellegi sõber. Me võiks vaikselt oma “rida” ajada ja mitte huvituda niivõrd teiste arvamusest. Oleme Euroopa Liidu piiririik ja peaksime keskenduma rohkem oma riigi kaitsele. Ajades oma riigile tõeliselt tähtsat poliitikat, võime rohkem sümpatiseerud. Loomulikult on see üks võimalus välja paista ja sellega ka elandada võõrkapitali sissevoolu , aga leidub ka muid võimalusi.
Väikeriikide sõltumatus väheneb kosmilise kiirusega ja kasvab sõltuvus suurriikide ettevõtetest, seega suureneb ka oht sõja ajal marionett-riigiks saada. Kuid omariikluse säilimine vajab meie kõigi kaitset ja hoolt. Selles osas ei erine Eesti teistest riikidest. Maailma suurriigid on loonud läbi aegade erinevaid organisatsioone, millega liitudes võtttis Eesti endale kohustusi, aga samas näitas üles ka vastutustunnet ja nendib fakti, et globaliseerumise vastu ei saa.
Arvan, et Eesti arengut pidurdab see, et Eesti kardab väga oma rahvuse ja kultuuri kadumise pärast. Kardetakse , et rahvuste segunemine saab eestlaste kultuurile saatuslikuks, kuid tegelikult võib see tõsta eestlase konkurentsivõimekust ja seeläbi parandada ja ühtlustada globaliseeruvas maailmas koht Eestile. Ajaloost võib tuua teisigi näiteid varasemast ajast, kus keel ja kultuur on segunenud põlisrahvaste keele ja kultuuriga ja lõpuks algne üldse kaob. Kuid kas see kõik mõjutab ka inimeste heaolu?
Samasugust poleemikat võiks tekitada oma rahvusvaluuta kaotamine ühisraha vastu. Meie oma krooni pealt kaovad rahvuslik sümboolika ja keel. Ilmselt on selle kadumisest paljudel kurb meel, kuigi poliitikud hetkel selle nimel palehigis töötavad. Miks tundub siis oma keele kadumine tulevikus praegu nii pöörane mõte? Kindlasti aitaks rahvuskeele vahetamine globaalse suhtluskeele vastu ainult meie sulandumist maailma rahvaste kogukonnaga ja tõstaks märgatavalt kodanike konkurentsivõimet.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti seisab vastastikku suurte hulga probleemidega, mis on seotud üleilmastumisega, aga ta pole üksi ja kui väga tahta, on kõik mured ületatavad. Kahjuks pole inimese võimuses loodusseadusi muuta, aga me anname oma parima , et oma kodu hoida, olgugi et sellega ei kaasne erilist rikkust meile majanduslikust aspektist vaadates. Peamine on siiski inimeste omavahelised suhted ja nende arendamine, mis on Eestile saanud võimalikuks kiiremini kui mõnele teisele riigile. Samas ei erine Eesti teistest väikeriikidest sedavõrd, et ta ei oleks võrdsel tasemel. Üleilmastumine on saanud märkamatult osaks meie igapäevasest elust ja selle vastu pole mõtet võidelda.