Tõnu õnnepalu (0)

Tõnu Õnnepalu

Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana . Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga.
Ta elab Järva maakonnas .
  Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: „Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on.“ Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja inimesi mõjutada ning luua juurde vabadust. Kuid Riigikogusse ta kandideerida ei kavatse, kuna eelistab olla sõltumatu.                                                               
  Õnnepalu on ka öelnud, et ta eelistab Tallinnale Tartut, kuna esimene on destruktiivne, teine aga armsam , kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus. Siit tulenebki põhjus, miks tema romaanide peategelased on seotud peamiselt Tartuga, aga mitte näiteks Tallinnaga. Ka „Piiririigis“ vihjab autor sellele, et minategelane on pärit Tartust. Näidetena võib tuua kaks tsitaati : “Eks ma käinud ülikooliski, ühes väikeses linnas, jõe ääres, metsa taga.“  ja “Tolles malmivalust pilvedega ülikoolilinnas“.Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov.
Ta õppis aastatel 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat. Aastatel 1985–1987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 1989–1990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana .
Ta alustas kirjaniku karjääri luuletajana aastal 1985. Aastal 1993 avaldati talle rahvusvahelist tähelepanu kui tema romaani Piiririik (inglise tõlge: "Border State") ilmus tema Hüüdnime "Emil Tode" all. Raamat on tõlgitud 14 eri keelde ja sai kõige tõlgitum eesti raamat 1990. Sel aastal sai ta aastase kirjandusliku auhinna Balti Assambleelt.

Teosed

Romaanid :

• "Piiririik" (1993)
  
• "Hind" (1995)
  
• "Printsess" (1997)
  
• "Raadio" (2002)
  
• "Flandria päevik
  

Luulekogud

• "Jõeäärne maja" (1985)
  
• " Ithaka " (1988)
  
• "Sel maal" (1990)
  
• "Mõõt" (1996)
  
• "Enne heinaaega ja hiljem" (2005)
  
• "Kevad ja suvi ja" (2009)
  

Tõlked:

• "Truudusetu naine" ( Albert Camus ; 1985)
  
• "Endise aja nooruk" (François Mauriac; 1991)
  
• " Daam ja auto, päikeseprillid ja püss" (Sébastien Japrisot; 1992)
  
• "Elu Picassoga: kümme aastat armastust" (Françoise Gilot , Lake Carlton; koos Salme Lehiste ja Kalju Uiboga; 1993)
  
• "Punapäine tüdruk" (Antoine Chalvin; 1993)
  
• "Kurja õied. Les Fleurs du mal" (Charles Baudelaire; 2000)
  
• "Elu alles ees" ( Romain Gary; 2001)
  

Sel maal

Päike võimutseb küll

ja hirmutab lund
mustade tüvede ümbert
aga väljadelt põrkub tagasi ta võim

ja et see kevad ka tänavu mitte ei sünni tulema

ütleb naabrinaine kaevust vett vinnates
ja seda kelgu peale piimanõudesse valades
Ometi on õhtu täis lõhnavat ihku
ja Lauka poolt läbi hämarusse sulavate metsade
kostab öökulli huikeid
kui sigaretiots kustub lumes
ja vahtraladvas süttib
esimene võbelev täht
Luuletus “Sel maal” räägib suurest kevadeootusest. Kuigi inimesed sseda veel selgelt ei näe, on ühus tunda juba kevadehõngu.
Luuletusel on kaks stroofi, esimeses on seitse , teises aga kuus värsirida. Metafoorid : päike võimutseb küll ja hirmutab lund mustade tüvede ümbert- päike muutub juba soojemaks ning hakkab lund sulatama; väljadelt põrkub tagasi ta võim- suuri lumevälju päike veel ei mõjuta; vahtraladvas süttib esimene võbelev täht- öö saabub ning tähed paistavad eredalt. Epiteedid : mustade tüvede, lõhnavat ihku, sulavate metsade, võbelev täht. Personifikatsioon: päike võimutseb küll ja hirmutab lund, väljadelt põrkub tagasi ta võim, süttib esimene võbelev täht.