EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS.........................................
B- vitamiin: · Lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks · Õppevõime parandamiseks · Närvisüsteemi, lihate ning südame normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: päevalilleseemnetes, nisudes, pärmis, seafilees, hernestes. Mineraalained Kaltsium (Ca): · Kudede ainevahetuseks · Lihaste normaalse töö tagamiseks · Vere hüübimisvõime aktiviseerimiseks · Neerude normaalseks funktsioneerimiseks Sisaldub: piimatoodetes, kalas, tumerohelised taimeosad. Raud (Fe): · Vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele. · Väsimuse vähendamiseks ja naha normaalse värvuse tagamiseks. · On paljude ensüümide koostises. Sisaldub: Maksas, veise- ja sealihas, täisteratoodetes. Fosfor: · organismi energiavahetuses osalemiseks · aju ja kesknärvisüsteemi tööks. · Lihaste töö reguleerimiseks Sisaldub: Piimatoodetes, linnu- ja veiselihas, kalas. Jood:
VIIRUSED Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks. Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. ) Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel. Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem. Bakteri omadused : · Väikesed mõõtmed, · Kiire paljunemine · Vastupidavus. Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis.
isutus, oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus jm. Keskmiselt vajab keha päevas 20-35 mg naatriumi keha kilogrammi kohta. Kloor Asub põhiliselt rakuvälistes biovedelikes, veres, lümfis ja seedenõredes. Peamiselt saame keedusoolast. Puuduse tunnusteks on nõrgenenud lihasekokkutõmbed, seedehäired, nõrkus, iiveldus, juuste välja langemine jm. Fosfor Talletub luukoes vees mittelahustuvate sooladena ning lihaskoes. On rohkesti piimas ja piimatoodetes. Üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida. Väävel Rohkesti naha, küünte ja juuste valkudes ning lihastes. On ülivajalik paljudeks struktuurseteks ja talitluslikeks ülesanneteks inimkehas. On rohkesti munades, suurendatud kuivainesisaldusega piimatoodetes ning lihas ja kalas. Mikromineraalid Raud Tsink Kroom Seleen Vask Mangaan Fluor Jood Molübdeen Koobalt Räni Boor Nikkel Raud
Britta Luts O12-009 Bakterite kasulikkus ja kahjulikkus 1. Kuidas võivad bakterid olla inimesele kasulikud? Baktereid kasutatakse toiduainetööstuses: hapendatakse kurke, kääritatakse veini, toodetakse salaamivorsti jne. Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. Ka piimatoodetes kasutatakse baktereid Lactobacillus, Gefilus, Me-3. Need bakterid aitavad hoida inimese organismi normaalset mikrofloorat, mis kaitseb organismi haigustekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele ning stimuleerides antikehade teket. Probiootikumid ehk inimese soolestikus elavad kasulikud bakterid tasakaalustavad teiste, tokisiine tekitavate bakterite kahjulikku mõju ning soodustavad
Meelde: 1. Makroelemendid e C H O N P S ; ligikaudu 98% organismi kogumassist. 2. Makroelemntide üldiseloomustus Süsinik org. keskne element Kõik organismid koosnevad neist. - annab püsivaid keemilisi sidemeid ( 4 ) Vesinik vesiniksidemed stabiliseerivad biomolekule ( nt DNA) Hapnik oksüdeerija. - Hapnik oksüdeerib rakkudes toitaineid ((vabaneb energia)) Lämmastik valkude aminohapetes, ATP's nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad Leidub valgurikkas toidus membraani valk Fosfor esineb fosforlipiidides, nukleiinhapete, valkude, hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid - biomembraanide moodustamine (fosforlipiidid) Le...
glükoosi tärklisest. Glükoosi on võimalik osta ka poest või apteegist. Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 33,5%. Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. Suhkruliigid Caster- Briti caster või castor sugar on eriti peene teraga valge kristallsuhkur. Coarse sugar- Coarse sugar on jämedateraline kristallsuhkur
Pähklid Pähkel on... *Vili, mille tuuma ümber on kõva väliskest (kasvab puu või põõsa küljes) *Üks vanimad loodusande, mida inimene hakkas toiduks tarvitama *Suure toiteväärtusega ja sisaldab rohkelt eluks vajalikke toitaineid *Kalorirohke (see tuleneb peamiselt pähklis sisalduvast õlist) Maapähkel *Sisaldab peamiselt b-rühma vitamiine ja E- ning K-vitamiini *Mineraalainetest on seal fosfor, kaalium, raud, magneesium *Proteiinirikas- on rohkem proteiine, kui kalas, munas, piimatoodetes Toiteväärtus(100g kohta): Kalorid: 591 kcal Valgud: 25,6 grammi (kõige valgurikkam) Rasvad: 46,1 grammi Süsivesikud: 16,7 grammi Kreeka pähkel *Omab kolesteroolitaset alandavat ja südant säästvat toimet *Pähklitest suurima E-vitamiini sisaldusega(võitleb vananemise vastu) Toiteväärtus(100 grammi kohta): Kalorid: 695 kcal (kõige kaloririkkam) Valgud: 14,3 grammi Rasvad: 61,9 grammi Süsivesikud: 18,3 grammi Pistaatsiapähkel *Sisaldab rohkelt valku
toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist. Toitainete alla kuuluvad: valgud, mineraalained, vitamiinid, vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid. Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim), tailihas, kalas, kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid. Selliseid valke sisaldavad tera- ja kaunviljad. Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused.
inimene saab halva kolibakteri loomalihast, piimast või teiselt inimeselt. Sümptomiteks on verine väljaheide. Kampylo bakteerit- Inimene võib saada kampylobakteri siis kui toit on halvasti kuumutatud või toores. Tavaliselt on toiduks linnuliha, piim või must vesi. Kui inimene saab toidumürgituse kampylo-bakterist, siis tal on kõhulahtisus, palavik ja kõhuvalud. Listeria- Listeria elab maas, vees ja taimedes. See on tavaline bakter. See võib olla piimas, piimatoodetes, toores lihas, kalas, toorjuustus, külmutatud köögiviljades ja looduslikkudes veekogudes. Seda bakterit saab hävitada, kui kuumutada toitu üle 70 kraadi. Salmonella- Võib leiduda inimese või loomade väljaheidetes. Salmonella võib veel olla toores lihas, linnulihas, pastoriseerimata piimas, idudes, majoneesis ja toiduainetes või vees mis on olnud mustades oludes. Sümptomid puuduvad. Liha peab kuumutama üle 70 kraadi ja linnnuliha üle 75 kraadi. Stafylokokki-
(bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Toote ostmine või ostmata jätmine jääb kliendi enda otsuseks. Soovital kliendil teha valik enda äranägemise järgi. 2. „Aus kaup“ märge tootel tähendab, et toode ei sisalda kondilihamassi. 3. Kasulikud bakterid on Lactobacillus GG, mida võib leida erinevates jogurtites, keefirides, kohupiimatoodetes ja muudes piimatoodetes. Need kasulikud bakterid suurendavad organismi loomulikku vastupanuvõimet haigustele. Soovitaksin kliendile Valio Gefilus jogurtijooki, sest Valio Gefilus jogurtijook on parim näljapeletaja kui oled teel või Sul on kiire. Selles käepärases purgikeses on peidus just paras kogus maitsvat jogurtijooki, mis kosutab organismi vajaliku energiaga.. Traditsioonilise maitse austajatele on parim valik maasikamaitseline jogurtijook
Alates aastast 1990 on valmistamisviisi muudetud. Praegu toodetavates margariinides Rama on küllastatud rasvade kogus tootes 0,5 % või alla selle. Kõik kuumtöötlemisega seotud rasvad, nagu näiteks päevalilleõli ja margariinid, ei ole head, sest rasva keemiline koostis muutub kuumutades, tekkivad inimorganismile halvasti mõjuvad transhapped. Transrasvhappeid võib aga saada ka lihast ja piimatoodetest. Looduslikult on lehmade ja lammaste lihas, piimas ja piimatoodetes. Võis on 2-5% transrasvu. Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Euroopa Liidu maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Transhapete mõju inimorganismile Ateroskleroos - haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad
tüüpilisi ja karamelli asemel ülitundlikkusreaktsioone. toiduvärvina Vaata E 102. šokolaadikookides, saiakestes ja džemmides, šokolaadimaitseliste s piimatoodetes. Litoolrubiin E 180 Põhjustab asovärvidele Punane asovärv, tüüpilisi mida kasutatakse ülitundlikkusreaktsioone. juustu kooriku Vaata E 102. värvimisel. Sunset E 110 Vaata E 102. Ülitundlikkust Kasutatakse: Yellow FCF esineb eriti aspiriini Magustoidud, mittetaluvatel inimestel saiakesed, kommid,
Aldoheksoosidlahustuvad hästi vees, kuid mentoolis enam mitte nii hästi. Aldoheksoosid - Glükoos Kõigekuulsaim aldoos ja monosahhariid on glükoos, mida leidub rohkelt looduses ja on organismidele peamiseks energiaallikaks. Glükoos on kõige olulisem suhkur meie toidus ja näeb välja nagu valge pulber. Aldoheksoosid - Galaktoos Galaktoos on monosahhariid, mis on natukene vähem magusam kui glükoos. Samutileidub seda hemitselluloosis, kuid ka piimatoodetes, suhkrupeedis ja puuvaigus. Väga hea suhe laktoosiga ehk piimasuhkru üks komponentidest. On avastatud, et galaktoos võib aidata ravida neeruhaigusi ja on üheks antikehade komponendiks. Aldoheksoosid - Mannoos On suhkru monomeer aldoheksooside seerias. Vägatähtis inimese metabolismis, eriti teatud valkudes. Kõige esimesena isoleeriti mannoosi mannast
Tartu Kutsehariduskeskus LAKTOOSITALUMATUS Tartu 2008 MIS ON LAKTOOS Piimasuhkur ehk laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes(5%), ka inimese rinnapiimas(7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magusam, kuid siiski annab 30-50 % piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi struktuur LAKTOOSITALUMATUS Laktoositalumatuse põhjuseks on laktoosi ehk piimasuhkrut lõhustava ensüümi laktaasi puudulikkus. Laktoositalumatuse korral laktoos ei lõhustu seedimisprotsessis, vaid liigub jämesoolde, kus saab toiduks bakteritele. See ei ole piimaallergia
ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodetes on rikkalikult täisväärtuslikke toiduvalke, vitamiine ja vajalikke rasvhappeid. Hapnemine vähendab nii laktoosisisaldust kui ka piimavalkude allergeenseid omadusi. Kõik hapendatud tooted soodustavad seedenäärmete tegevust. Seega on biojogurteid igati soovitav kasutada antibiootikumiravi järgselt. Meeles tuleb pidada aga seda, et nn "elava mikroflooraga" piimatoodete säilitamisel on oluline täpselt jälgida säilitustingimusi ja säilimisaega..
Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on väävlirikkad sinep, küüslauk ja sibul, karulauk, mädarõigas. Väävlit võib saada mitmesugustest pähklisortidest, ubadest ja kapsastest. Teraviljades ja teraviljatoodetes on väävlit suhteliselt vähe. Veidi on väävlit ka tööstuslikult toodetud kuivatatud puuviljades (nende konservandina kasutatakse sulfiteid). Väävlit on vaja naha, juuste, küünte, liigeste, kõhrede normaalses ehituses ja talitluses, paljude
Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada. Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis küllaldasel hulgal koos baastoitumisega avaldavad tervist parandavat toimet. Neidsamu "häid" piimhappebaktereid leidub ka hapendatud piimatoodetes (keefir, jogurt), kuid tõhusam ja mugavam on kontsentreeritud bakterirakke osta pulbri, kapslite või tablettidena väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning avaldavad tugevamat toimet. Probiootikume kasutatakse mitme haiguse korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootiliste piimhappebakterite
Piima ja piimatoodete kasulikkus Kõik teavad, et piima teeb terveks ja tugevaks. Piim ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Lehmapiimas on umbes 87% vett, kuid kõrge veesisaldus ei ole piima puudus, vaid on vajalik piima koostisosade lahustumiseks. Nii imendubki piimas olev vesi sobiva kiirusega verre. Ülimalt tähtis iga inimese jaoks on kaltsium. Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal. Kaltsium on inimese luude ja hammaste tähtis koostisosa. Tähtis roll on tal ka närviimpulsside saatmisel ajju ja sealt tagasi ning lihastegevuses ja vere hüübimises.
seejärel segu külmutatakse ja vahustatakse jäätisemasinas. Saadud mass vormitakse. Rasvasisaldus: piimajäätis ( 3.5%) , koorejäätis (10%) , plombiir(15%). Kujud on ka olemas: pulgajäätis , vahvlijäätis(tuutu , tops) , batoonid , suurpakend(perejäätis)ning jäätisetordid. Piima kasulikkus · Piim teeb tugevaks ja terveks. · Piimast ja piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. · Elusbakteritega rikastatud hapupiimatooted: nende bakterite abiga luuaksegi soolestikus terve keskkond, mis parandab ka jääk- ja mürkainete väljutamist, soodustab normaalset seedimist ning tugevdab paikset immuunsust. · Biotooted (ka pett ja Gefiluse tooted) on kasulikud liigeste haigustel, korrastavad seedimist, tõstavad immuunsust, pikendavad eluiga, alandavad kõrget vere-
rakust väljas 8-20 Vajalikud paljude organite x enam kui rakus tegevuses nt. aju ja süda sees kaltsium (Ca) 70 kg kohta u. 1 kg Luukoes. Välja viivad organismist luukoe komponent; tsitruselised, kohvi, banaanid. Palju aktiveerib verehüübimist; on piimas, piimatoodetes, kalalihas, mõjutab lihasrakkude tillis, petersellis, kapsas, mandlites. talitlust; vahendab hormoonsignaale; tagab luukoe säilimise ja arengu magneesium 70 kg kohta u
Sellepärast pole soovitatav tarvitada ka frititud kartuleid või rasvas küpsetatud pirukaid. Võis sisalduvat kolesterooli, millega kiputakse hirmutama, ei maksa karta, sest selle kogus on väga väike. Inimese enda organism toodab kolesterooli määratult palju rohkem, kui inimene suudab võiga sisse süüa. Transrasvhappeid võib aga saada ka lihast ja piimatoodetest. Looduslikult on lehmade ja lammaste lihas, piimas ja piimatoodetes, ka võis 2-5% transrasvu. Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Kuna EL maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Nimelt, kui koostisosana esineb hüdrogeenitud taimne rasv, siis võib see sisaldada transhappeid
Kõige puhtamal kujul leidub seda puuvillas. 7. Kuidas tõestatakse tärklist? ??? Tärklise tõestamiseks kasutatakse reaktiivina joodi. 8. Kus leidub sahharoosi? Suuremal määral leidub teda suhkrupeedis, maisis, vahtra- ja kasemahlas ja suhkuoroos. 9. Kuidas toodetakse sahharoosi???? Peamiselt suhkruroost ja suhkrupeedist. 10. Kuidas nim veel laktoosi? Kus teda leidub? Kuidas toodetakse? Nimetatakse veel piimasuhkruks. Leidub piimas ja piimatoodetes. ??? 11. Miks maiustuste toimel hambad lagunevad???? Hambakatu bakterid toituvad söögis sisalduvast suhkrust. Bakterite toimel lahustub suhkur hapeteks, mis tungivad hambavaaba ehk emaili kaltsiumfosfaadi kristallide imeväikestesse vahedesse. Selle tagajärjeks on kristallide osaline või täielik lahustumine. Aja jooksul kujuneb välja kliiniline karioosne kahjustus ehk hambaauk. 12. Kuidas saadakse hüdrolüüspiiritust? Kus seda kasutatakse? ??? 13
kastmetes, saiakestes, sinepis. Kõrvalmõjusid pole teada. E160d lükopeen on kollakaesoranz toiduvärv, mida kasutatakse majoneesides, kastmetes, tomatipastades. Kõrvalmõjusid pole teada. E160e beeta-apo-8-karotenaal on oranzikaspunane toiduvärv, mida kasutatakse jäätistes, margariinides, juustukoortes, kalakonservides, maiustustes. Kõrvalmõjusid pole teada. E160f beeta-apo-8-karoteenhappe etüülester on kollakasoranz toiduvärv, mida kasutatakse margariinides, piimatoodetes, jäätistes. Kõrvalmõjusid pole teada. E 161b luteiin on looduses esinev punakas, kollakas või oranzikas toiduvärv, mida kasutatakse saiakestes, karastusjookides ning maiustustes. Kõrvalnähtusid pole teada. E162 betaniin on looduses esinev peedipunane toiduvärv, mida kasutatakse jäätistes, maitsestatud hapupiimatoodetes, saiakestes, magustoitudes, karastusjookides, maiustustes. Kõrvalmõjusid pole teada.
· Suuremahulised uuringud on näidanud, et suremus südamehaigustesse oli 30% madalam taimetoitlastste meeste ja 20% madalam taimetoitlast naiste seas, võrreldes mitte-taimetoitlastega. · Ained, millest taimetoitlased jäävad ilma kala-, piima-, ja lihatooteid mitte tarbides, saavad nad õige ja läbimõeldud toitumise korral taimsetest toitudest. · Valke ja aminohappeid leidub juur- ja puuviljades, tervailjas, pähklites, sojas, munades ja piimatoodetes. · Taimetoidus on võrreldes segatoiduga vähem küllastunud rasvhappeid, kolesterooli. · Taimetoit pakub rohkem süsivesikuid, kiudaineid, magneesiumit, kaaliumit, foolhappeid ja antioksüdante (vitamiin C ja E). · Paljud taimetoiduga seonduvad toitumishäired on põhjustatud alatoitumisest, ebakorrapärasest või ühekülgsest toitumisest, mitte lihast ja lihatoodetest loobumisest. Ka kõigesööjad peavad oma toitumist kontrollima ja selle
· peavad omama soodsat mõju tarbija tervisele · peavad parandama või hoidma samal tasemel toote maitse- ja lõhnaomadusi. · peavad suutma soolestikus paljuneda · peavad tehnoloogilise protsessi (e.g. kääritamise fermenteeritud piimatoodete puhul) kiiresti läbi viima · probiootiline bakter peab suutma elusalt läbima mao ja mitte alluma sapi toimele PIIMATOOTED JA PROBIOOTIKUMID Enim kasutatavad probiootilised tüved Eesti piimatoodetes on Lactobacillus acidophilus ja Bifidobacterium spp. nn AB-kultuuridena. Kasutatakse ka L. rhamnosus GG'd ja Lactobacillus fermentum ME-3. Probiootiliste toodete edukas müük algas 1994. aastast, kui ettevõtted hakkasid lisama oma toodetele probiootilisi kultuure. 5 T11K PROBIOOTIKUMIDE MÕJU · allergiliste sümptomite leevendamine
Kõige sagedamini toidus kasutatavad lisaainete rühmad on järgmised: Toiduvärvid (E100–199) Säilitusained (E200–299) Antioksüdandid (E300–399) Lisaks eelpool nimetatule on kasutusel lisaainerühmad, nagu happesuse regulaatorid, jahu parendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jne (E500-…). Paksendajaid kasutatakse toote konsistentsi parandamiseks, piimatoodetes vadaku sidumiseks, tarretajate, paksendajate, stabilisaatorite, rasvaasendajatena. Üheks paksendajaks on modifitseeritud tärklis. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust, mistõttu kasutab toiduainetööstus lisaainetena keemiliselt või füüsiliselt töödeldud tärklise eri variante. Tärkliserikas keedus tundub suus konsistentsilt tihkem, samuti täidab tärkliselisand toiduainetes stabilisaatori rolli. Tärklise derivaate
Mikroelemendid on vajalikud üliväikestes kogustes, mida arvestatakse mikrogrammides raud, tsink, vask, jood, floor, seleen, arseen, tina, koobalt, broom · Täiskasvanud inimese ööpäevane mineraalainete vajadus on 20-30 g · Mineraalaineid leidub väikestes kogustes paljudes toiduainetes ja sellest piisab organismi vajaduste rahuldamiseks · Erandiks on kaltsium ja raud, mida on tarvis rohkem ja mille vajadusi on raskem rahuldada. Kaltsiumi leidub piimatoodetes, molluskites, koorikloomades, kaunviljades, pähklites, seemnetes. Rauda leidub lihas, maksas, kaunviljades, teraviljatoodetes Vitamiinid: · Tegemist on toidust saadavate orgaaniliste ainetega, mis on inimorganismile hädavajalikud organismi kasvamiseks taastootmiseks, elutegevuseks · Põhilisi vitamiine on 13, mis ei anna organismile energiat, kuid tagavad rasvade ja süsivesikute ümbertöötlemise energiat Liigitus: 1
peegeldumine suhkrukristallidelt annab toreda efekti. Linnasesuhkur e. Maltoos Linnasesuhkur ehk maltoos on looduslik süsivesik, mis tekib seemnete idanemisel, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel. Piimasuhkur e. Laktoos Piimasuhkur ehk laktoos on aga jällegi disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust looduses puhtal kujul harva esinevast galaktoosist ja glükoosist, ning mida on olemas vaid piimas ja piimatoodetes (5%), sh ka inimese rinnapiimas (7%). Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% piima energeetilisest väärtusest. Laktoosi talumatuse all kannatavate inimeste jaoks on mitmetes maades olemas erilised piimatooted (nt Soome Hyla), milles laktoos on lahutatud kaheks lihtsuhkruks; taolised tooted maitsevad seetõttu harjumatult magusalt. 4 Preserving sugar
Fruktoosi ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Poes müüdav fruktoos on toodetud sünteesi teel. Fruktoos on suhkrust magusam. Kuna see imendub aeglaselt, kasutatakse seda mõningates dieettoodetes. LAKTOOS EHK PIIMASUHKUR Laktoos ehk piimasuhkur on väiksema magususega. Piimas on umbes 5% laktoosi, kuid piim ei tundu meile magusa maitsega. Laktoos käärib piima hapendamisel osaliselt piimhappeks, mistõttu hapendatud piimatoodetes on laktoosi 33,5%. MALTOOS EHK LINNASESUHKUR Maltoos ehk linnasesuhkur koosneb kahest glükoosijäägist. Maltoos tekib odraterade idanemisel terades olevast tärklisest. Tärklis on liitsuhkur, mis koosneb glükoosijääkidest ja mis laguneb tera idanemisel tekkivate ensüümide toimel väiksemateks osadeks. Linnaseekstrakt on tuntud ka maltoosa nime all. TOOR-ROOSUHKUR
Paljud tooted on kaotanud oma vitamiini sisalduse keemiliste töötlusprotsesside käigus nagu rafineerimine. Vitamiinide liigtarbimine võib kahjustada tervist. Üks vitamiin ei suuda asendada teist, seega tuleb toituda mitmekesiselt. vitamiinid saab jaotada kahte rühma: vesilahustuvad ja rasvlahustuvad. Rasvlahustuvaid vitamiine leidub maksas, seapekis kui ka pähklites ja rafineerimata toiduõlides. Vesilahustuvaid rasvu leidub lahjas loomalihas, kaunviljades ning piimatoodetes. C vitamiin tugevdab immuunsüsteemi. Vesi on vajalik kogu organismi toimimiseks. Vett on vaja hapniku ja toitainete transportimiseks kehas. Samuti aitab vesi organismil vabaneda jääkainetest. Vee taset organismis peab hoidma tasakaalus, kõik mis kaotatud tuleb teha tasa. Põhiskogus vett saadakse toiduga. Puast vett on soovitatav tarbida ligikaudu üks liiter päevas. Janu tekib inimesel siis kui organismis ei ole piisavalt vett. Pidev üleliigne vee tarbimine koormab südant ja neerusid.
rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot Biotehnoloogia – rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses Bioreaktor – seade, kus keemilisi protsesse korraldavad elusorgnismid või elusorganismidelt eraldatud biokeemiliselt aktiivsed ained Vedelsööt – vedel toitelahus, kus kasvatatakse mikroorganisme või hulkraksest organismist eraldatud rakke Laktoos – piimas ja piimatoodetes sisalduv suhkur Biokütus – energia tootmiseks kasutatav orgaaniline aine, mis on tekkinud keskkonda hiljuti moodustunud organiside elutegevusest Bioremediatsioon – bioloogiliste vahendite kasutamine mürgiste jäätmete eemaldamseks keskkonnast Biorelv – bioloogiline mürk või haigustekitaja, mida kasutatakse sõjas, et nakatada või tappa inimesi, teisi loomi või taimi Bioreaktor – suletud väliskeskkonnast, kuna väljaspool mirkoobid hävitaksid tööstuslike baktereid
lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid, banaan). Kaaliumi on palju ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes (kartul ja teised köögiviljad, leib). Loomse päritoluga toiduainetest on kaaliumi rohkesti kalas ja piimatoodetes. Kaalium on koostöös naatriumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab kaaliumit 3,000 6,000 mg päevas.
hakanud. See ei tähenda, et sööma peab ainult juurikaid vaid peab sööma nii, et organism saab kõik vitamiinid ja mida ta ülejäänud päevaks vajab. Vähem või rohkem süües võib olla söömisel hoopis negatiivne efekt (Tervise arengu instituut, 2015). Kui süüa kaua aega vähe võib see tekitada alakaalulise ja organismis toitainete vähesuse mis jälle kahjustab omakoda tervist. Igast toitainest saab energiat, kuid peab vaatama, et see tuleks ka õigest toitainest. Piimatoodetes on rohkelt valku ja kaltsiumit, aga rauda pole neis palju. Rauarikkad toitained on näiteks liha- ja kalatooted, aga neis jälle puudub C- vitamiin jne. Kui toituda ühekülgsekt võib see kaasa tuua haigusi (Tervise arengu instituut, 2018). Rasva süües peaks olema ettevaatlik. Organism vajab rasvu, kuid mitte väga palju. Vältida tuleks rasvas praadimist. Kui olen ära söönud kindla koguse tooteid millesse on lisatuid suhkruid nt kommid, keeksid ja
arseeni, kuid neis on suurem osakaal anorgaanilist arseeni. Tavalise Euroopa kodaniku puhul on tehtud kindlaks, et päevasest kokkupuutest anorgaanilise arseeniga moodustab enamiku toit järgmistest rühmadest: teraviljad ja teraviljatooted, eriotstarbeks mõeldud dieettoidud (vetikad), pudelivesi, kohv ja õlu, riis ja riisitooted, kala, köögiviljad (juurviljad) ja seened. Arseeni on samuti tuvastatud lihas, kanas, mahlakontsentraatides ning piimatoodetes. Avaldatud andmete põhjal võib väita, et ülemaailmselt on toiduainetest kõige suurema arseenisisaldusega kala ja kalatooted ning mereannid koos vetikatega. Mõju keskkonnale ja tervisele Arseen võib esineda erinevatel anorgaanilistel ja orgaanilistel kujudel, millest esimesed on rohkem toksilised. Anorgaaniline arseen on inimeste puhul klassifitseeritud kantserogeenseks. Anorgaanilise arseeni manustamisega seotud kahjulikud mõjud inimeste
Vitamiin D on rasvas lahustuv vitamiin, mida inimese organism piisava päikesevalguse olemasolul ka ise suudab sünteesida. Kuna Eesti pole päikeseküllane lõunamaa ja meie talved on üsnagi pimedad, siis on siin abiks rasvarikkamad piimatooted. Piimas sisalduvad kaltsium ja fosfor, mis on vajalikud mitte ainult luustiku ehitamiseks, vaid ka lihaste töö tagamiseks ja närviimpulsside ülekandeks. Ka piimas leiduval magneesiumil on oluline osa kaltsiumiga seotud ainevahetuses. Piimas ja piimatoodetes olev kaltsium on seotud valguga ja selle omastamine on seega väga efektiivne. 5 KALTSIUMI ÜHENDITE KASUTAMINE Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool
piisavates kontsentratsioonides, mis tagaksid probiootiliste toodete tarbijale vähemalt nende bakterite terapeutilise miinimumi taseme. Tooted · "Alma" Biojogurtid · Haps hapupiimajoogid · Meieri biojogurtid · Mumuu biojogurtid · Mumuu biokeefirid · Tere AB-hapupiim · Tere atsidofiilhapupiim · Tere biojogurtid Enim kasutatavad probiootilised tüved Eesti piimatoodetes on Lactobacillus acidophilus ja Bifidobacterium spp. nn AB-kultuuridena. Kasutatakse ka L. rhamnosus GG'd ja Lactobacillus fermentum ME-3. Probiootiliste toodete edukas müük algas 1994. aastast, kui ettevõtted hakkasid lisama oma toodetele probiootilisi kultuure. Kasutatud kirjandus 1. http://sites.google.com/site/refleksoloogjanne/jas%C3%B5bradikkaaitavad... 2. http://www.ut.ee/527867
kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse mikrofloora üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107– 108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe. Bacillus cereus Bacillus cereus on aeroobne spoore moodustav ja toksiine produtseeriv bakter, mida tihti esineb madalas arvukuses nii toorpiimas kui pastöriseeritud piimas ja piimatoodetes. Põhjus selles, et B. cereus on looduses laialt levinud, s.t. karjamaal, heina sees, pinnases, sõnnikus, loomade allapanus jne. Seetõttu võib ta kergesti lehmade lüpsi ajal sattuda väliskeskkonnast ka piima. Clostridium botulinum Botulism on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites
Sült (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha) Poolfabrikaadid Need toiduained sisaldavad palju peidetud rasvu. Jälgi toiteväärtustabeleid! Maks ja maksapasteedid (kolesterool on vererasv, mida sünteesitakse nii inimeste kui loomade puhul maksas. Seega sisaldavad need toiduained rohkelt kolesterooli) Neerud Süda Munakollane Kõik mereloomad ei ole aga kalad! Rohkelt kolesterooli leidub angerjas, mitmesugustes merekarpides ja krevettides. Piimatoodetes tuleks vältida: Vahu- ja rõõska koort (rasva 10 - 38%) Koorepulbreid (mõned neist sisaldavad isegi 30% rasva) Hapukoort (rasva 10-30%) Rasvaseid juuste (tavaline juust sisaldab 30-60% rasva ja ohtralt kolesterooli) Koorejogurteid Kohukesi (rasva umbes 20%) Kolesterooli väljaviimist organismist soodustavad täisteratooted. Vähemtöödeldud teraviljatooted ehk täisteratooted sisaldavad rohkem kiudaineid. Samal põhjusel on head kliid ja kliitooted.
kirjeldanud mitmeid olulisi maitse suundumusi, hästi on esindatud kogu info trendide suhtes: pähkli maitsega, sealhulgas kasupähklid, mandlid ja pistaatsiapähklid, tervislikud joogid, piimad ja jogurtid. Kuuma vürtsika koostisainetega nagu tsillipipart kasutatakse toitude valmistamisel,samuti ka kommi ja vürtsi lisamiseks ning garneeringuna. Ravimtaimelise koostisainetega nagu on seda kaneel, koriander, aniis, ingver ja piparmünt, kasutatakse üha enam piimatoodetes, jäätise- ja nätsu valmistamisel. Kohv, cappuccino vahvlite või sokolaadi latte macciato küpsised samuti rabarber , kiivi , mitmesugused marjad , ahvileivapuu saadus ja kohvi marjad on tärkava maitsed. Jogurtis on võimalik nautida juurvilja maitsed,näiteks ulatuvad kurgi, tilli ja porgandi maitsed. Lille maitsega tooted liiguvad maailmaturul, jasmiini maitsega latte, muraka ja violetne jogurt ja roosi kroonlehtedega jooke. Üks uusimaid
McCollum ning tähistas selle A tähega, millele lisandus eessõna vitamiin. Vitamiin A ja nägemisfunktsiooni seose avastas 1935.a G. Wald. · See vitamiin hoolitseb nägemise eest · Tagab valgu- ja süsivesikute normaalse ainevahetuse ning neerupealsete ja kõhunäärme talitluse. · Aitab organismil vastu panna nakkusele · Hoiab limaskestad ja naha heas seisundis A-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes (maksas, kanamunades, piimas, koorevõis ning koores). Suvel on piimatoodetes A-vitamiini rohkem kui talvel, sest taimsed toiduained sisaldavad katotiini, mis muutuvad soolestikus ensüüm karotinaasi mõjul A-vitamiiniks. Karotiini on kõigis punastes, orantsides ja kollastes puu- ja aedviljades, samuti rohelistes lehtaedviljades. A-vitamiini vaegus ohustab kasvueas lapsi ja ühekülgselt toituvaid inimesi. Sümptomid: halb nägemine hämaras, ei erista värve, nahk on muutunud karedaks, juuksed kuivavad, küüned on haprad, kipute kergesti väsima, söögiisu
Probiootikumide kõige tähtsam näitaja on nende kliiniliselt (mikrobioloogiliste ja kliiniliste uuringute abil) tõestatud efektiivsus tervisele.. Probiootikumid ei asenda inimese oma mikrofloorat, vaid aitavad selle muutuste korral uuesti tasakaalu viia. Probiootikumidena kasutatakse kõige sagedamini piimhapet tootvaid baktereid, näiteks laktobatsille, bifidobaktereid, aga ka pärmseeni ja teisi batsille Neidsamu “häid” piimhappebaktereid leidub ka hapendatud piimatoodetes (keefir, jogurt), kuid tõhusam ja mugavam on kontsentreeritud bakterirakke osta pulbri, kapslite või tablettidena – väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning avaldavad tugevamat toimet. Lactobacillus acidophilus LA-5, Bifidobacterium BB-12 ja Lactobacillus casei on tüved, mis on spetsiaalselt valitud piimatoodete tootmiseks.
2. Sahhariidide esindajad: glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS fruktoos- Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises riboos- monosahhariid, pentoos, Riboosi leidub ka koensüümides, vitamiinides ja taimsetes glükoosides . desoksüoriboos-monosahhariid, pentoos, esineb DNA-s galaktoos- monosahhariid, heksoos, Galaktoosi leidub piimas ja piimatoodetes, paljudes juur- ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias,
Inkubatsiooniperiood 1-6 tundi 1-24 tundi Sümptoomid Oksendamine, iiveldus, Kõhulahtisus, iiveldus, soolespasmid soolespasmid Kehatemperatuur Tavaliselt normaalne Kestus 8-10 tundi 20-36 tundi Enterotoksiin Termostabiilne Termolabiilne 14. Miks kasutatakse probiootikume valdavalt piimatoodetes? 1. Piimadooted puhverdavad maos liigse happe, kaitstes seega probiootilisi baktereid maohappe ja sapphapete eest 2. Piimatooteid hoitakse külmkapis Probiootilised bakterid säilivad paremini 15. Millised on peamised eeldused probiootilistele mikroobitüvedele? 1. Resistentsus pankrease ensüümidele, happele ja sapile 2. Adhesioon seedetrakti limaskestale (immuunsuse moduleerimine, patogeenide
PIIMA KOOSTISOSAD 1.Piimavesi Vett on piimas keskmiselt 87 %. Vees on lahustunud piimas olevad suhkrud, mineraalsoolad ja vitamiinid. Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis: · vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus · kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks
· Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades. · Kaltsium piimas, piimatoodetes, kalas, tumerohelistes taimeosades. · Magneesium täisteratoodetes, pähklites, lehtköögiviljades, idandites. Lõdvestusharjutus nr. 1 Silmade katmine pihkudega ehk palming, ka pimendamine. Kasutan sõna palming (palm peopesa ingl.k.), mille leiutas dr. Bates ja mis on inglise keele kaudu levinud teistesse keeltesse ning omandanud konkreetse tähenduse. Harjutus lõdvestab silmi ja meelt ning on oma
Suurimad maapähkli tootjad on Hiina ja India. Maapähklid sisaldavad rohkesti kaltsiumi, magneesiumi ja rauda, samuti eeterlikke õlisid. Sisaldab 60% õli, 25%35% valku, süsivesikuid, B rühma vitamiine (tiamiin, riboflaviin, niatsiin). Maapähkleid süüakse toorelt või röstitult, neist valmistatakse õli, margariini, halvaad, maapähklivõid ja neid lisatakse muidugi ka kondiitritoodetele. Maapähklite proteiinisisaldus on suurem kui piimatoodetes, munas, kalas. Maapähklites sisalduv biotiin vastutab ilu eest. 100 g maapähkleid sisaldab 31 mg biotiini. Maapähklites sisalduv mangaan reguleerib organismi kolesteroolitaset. Kalorijälgijatele sobivad maapähklid kõige paremini just seetõttu, et nende rasvasisaldus on teiste pähklitega võrreldes madalam. PARAPÄHKEL Parapähkel ehk Brasiilia pähkel on parapähklipuu seeme.
enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama. / 8 / Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni. Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Avastuslugu Vitamiinide avastuslugu algab aastaga 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-
Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem. Taimetoitlastel võib tekkida puudujääke kaltsiumi , raua ja tsingi osas. - Kaltsiumi leidub palju piimatoodetes, munades, suure karedusega joogivees. Kaltsium ja fosfor on eriti vajalikud luude ja hammaste normaalseks ainevahetuseks. - Magneesium on vajalik südamelihaste tööks, vereringe reguleerimiseks. - Kaalium koos naatriumiga reguleerib osmootset rõhku ja happe- leelise tasakaalu, on vajalik ka südamelihase ning närvisüsteemi tööks. Vaegus kahjustab südamelihaseid, põhjustab vererõhu langust, soolte peristaltika nõrgenemist. Naatrium on keedusoola koostises
ekstraktidest, piimast, piimatoodetest, veinidest. Maitsestamiseks kasutatakse suhkrut, tsitruseliste puuviljade koort ja mahla, kaneeli jne... Tarrendainena kasutatakse enamasti zelatiini, kui segud on valmis pannakse need külmikusse jahtuma ja tarrenduma. Serveeritakse enamasti vahukoorega või puuvilja lõikudega. 25) Kirjelda piimatooteid, nende kasulikkus, kasutamine piimatoodetest saame umbes 75% vajaminevast kaltsiumist ning lisaks kaltsiumile on piimas ja piimatoodetes veel teisigi olulisi vitamiine ja mineraale. Piimatooted on kõik tooted, mis on valmistatud kasutades piima, näiteks juust, jogurt, kohupiim jne... Piimatooteid kasutatakse magustoitudes, lihtsalt söömiseks ja ka teiste soolaste toitude maitsestamiseks ning valmistamiseks. 26) Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtteid. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? 27) Loetle põhilisemaid toiduaineid eesti rahvusköögis ja nimeta tuntumad Eesti
annaabi.ee 
