Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat toitainetest (0)

1 Hindamata
Punktid
Ardu Kool
TOITAINED
Referaat
Kreete Lüll
9.a. klass
29.11.2007
Ardu 2007
Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia.
Inimene peab järjepidevalt saama suurtes kogustes vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu – makrotoitaineid. Toitainete hulgast sõltub toidu kalorsus.
Organismi toitainete vajadus suureneb: treening - ja võistlustegevuse, raseduse, rinnaga toitmise ajal ning haiguste ja stressi puhul. Toitainete kogused varieeruvad seoses pärilike faktorite, vanuse, soo, stressi, füüsilise tegevuse astme, aastaaja ja kliimaga ning on erinevad sõltuvalt meie tervislikust seisundist.
Toitainete alla kuuluvad: valgud , mineraalained , vitamiinid , vesi, süsivesikud, rasvad ja taimeõlid.
Valgud on ehituslikud toitained. Need on vajalikud uute rakkude ja kudede moodustamiseks. Täisväärtuslikke valke leidub piimatoodetes (piim, juust, kohupiim ), tailihas, kalas , kartulis. Vähemväärtuslikud on need valgud, mis ei sisalda küllaldaselt kõiki inimorganismile vajalikke aminohappeid . Selliseid valke sisaldavad tera - ja kaunviljad.
Mineraalained omavad tähtsat osa organismi ehituses ja talitluses. Enamiku vajalikest mineraalainetest saab organism hariliku segatoiduga. Mineraalainete puudumisel võivad organismis tekkida mitmesugused spetsiifilised vaegushaigused.
Vitamiinid on vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese tervist, töövõimet ja parandada enesetunnet . Enamus vitamiine saadakse köögi- ja puuviljadest .
Vesi on vajalik, sest seedimine ja ainevahetusprotsessid saavad toimuda vaid vett sisaldavas keskkonnas. Vesi on organismis ka väga tähtis lahustaja ja transpordivahend .
Süsivesikud on organismile vajalikuks energiaallikaks. Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun - ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas.
Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest.
Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega. Taimeõlisid saadakse paljude taimede viljadest ja seemnetest (päevalilleseemned, sinepiseemned, sojaoad jne.)
Kasutatud kirjandus:
1. U. Kokasaar, M. Martin (2003) BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE 4. OSA kirjastus Avita
2. Interneti lehekülg www.nutrikaubandus.ee
3. H. Pastak (1972) TOIT – TERVISE VARAAIT kirjastus Valgus
Referaat toitainetest #1 Referaat toitainetest #2 Referaat toitainetest #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kreetelyll Õppematerjali autor
9klassi kavva kuuluv teema, toitainete referaat (milleks mingid toitained vajalikud on nende ülesanded)

Sarnased õppematerjalid

Makrotoitained
39
ppt

Makrotoitained

Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas, närvi, ajukoed, veri, kuulub juuste, küünte ja luude komponentide hulka. Valgud moodustavad mitmesuguste kudede massist 30%. Ligi 2/3 inimkeha valkudest

Toitumisõpetus
Toitumise alused
9
doc

Toitumise alused

Kõige parem on, kui toit sisaldab vähem energiat ja rohkem vajalikke toitaineid. Tegelikult sööme me tavaliselt palju energiarikast toitu, milles liiga vähe organismile vajalikke toitaineid (n. friikartul keedetud kartuli asemel). Kahjuks sööb enamik meist iga päev ka ühte ja sama toitu, see tähendab, et toiduks tarvitatavate toiduainete hulk on piiratud. Paljud inimesed jäävad just oma toitumisharjumuste tõttu ilma väärtuslikest toitainetest (n. moosid näiteks värskete puuviljade ja marjade asemel). 2.5. Erinevate toitumisvajadustega kliendid Taimetoitlased Tõeline taimetoitlus tähendab, et inimene sööb ainult taimse päritoluga toitu, seega jäävad tema menüüst välja liha, kala, munad, piim ja piimatooted. Tabelis 2.5. on toodud erinevad taimetoitluse vormid. Tabel 2.5. Taimetoitluse vorme Taimetoitluse vorm Toiduained, mida tarbitakse

Toitumisõpetus
Eksami küsimused & vastused
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv ­ 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide ­ 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli ­

Toitumise alused
Toitumisõpetus
32
doc

Toitumisõpetus

1. Peatükk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni: · nõrgenenud kaitsesüsteemid; · pidurdunud haavade paranemine; · lihaste jõudluse vähenemine; · vaimse võimekuse langemine, jne. Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi. Tervislik toitumine hõlmab: · inimtoidu põhitoitainete tundmist; · toidu hulka ja kvaliteeti; · toidu valmistamisviise; · söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust. Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur. Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemi

Kokandus
Toiduhügieen ja ohutus
9
docx

Toiduhügieen ja ohutus

Toiduhügieen ja ohutus Toit ja selle tähtsus Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist

Toiduohutus
Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus
36
docx

Loomakasvatuse kordamisküsimused - seakasvatus ja söötmisõpetus

Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6. Hea söödaväärindus – 1 kg kehamassi juurdekasvuks kulub peekoninuumal keskmiselt 3– 3,5 kg. 7. Sead on kõigesööjad. 2) Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Üldjuhul söödetakse imetavaid emiseid puderja söödaga. See

Seakasvatus
Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
Tervislik toitumine
24
doc

Tervislik toitumine

VIIMSI KESKKOOL TERVISLIK TOITUMINE Referaat Töö koostaja: Paula Luks Juhendaja: Marika Seppor Viimsi 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud.................................................

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun