Keemia esitlus - transhapped (0)

Transhapped
Toidurasvade omadused ja toiteväärtus sõltuvad nende rasvhappelisest koostisest. Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelaga rasvhappeid , on toatemperatuuril tahked , taluvad kuumutamisel küllalt kõrgeid temperatuure ning rääsuvad aeglasemalt. Tuntumateks esindajateks on sea-, veise- ja lambarasv. Palju küllastumata rasvhappeid sisaldavad toidurasvad on toatemperatuuril vedelad. Nende esindajateks on taimeõlid. Mida rohkem on rasvhapetes kaksiksidemeid, seda kergemini toiduõlid rääsuvad. Polüküllastumata rasvhappeid on palju päevalille-, rapsi- ja maisiõlis, aga ka kalarasvas.
Üha enam suureneb mitmesuguste määrde- ja katterasvade populaarsus. Nende hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega piimatooted ning margariinid . Margariinide põhikomponendiks on tahkestatud taimeõlid, taimerasv ja loomne rasv . Taimeõlide tahkestamisel tekib teatud määral transhappeid, mille toimet peetakse lähedaseks küllastunud rasvhapetele.
Margariinide valik meie toidupoodides on suur.  Margariin on saadud taimeõli töötlemisel. Õlide töötlemisel, eriti osalisel hüdrogeenimisel muutub nende biokeemiline struktuur ja võivad tekkida transrasvhapped. Tõenduspõhiste uuringute põhjal kahjustavad viimased aga suurtes kogustes tarbimisel eelkõige veresoonte sisekesta, põhjustades südame-veresoonte haigusi.
Margariinides oli vana tootmistehnoloogia korral küllaltki suures hulgas transrasvu, kuid tootjad on alates 1990.aastast  teinud suurt tööd margariinide valmistamisviisi muutmisel. Käesoleval ajal müügil olevad Rama margariinid ei sisalda transrasvhappeid. Niiviisi võib väita vaid siis, kui mainitud küllastatud rasvade kogus on tootes 0,5 % või alla selle.
Kõik kuumtöötlemisega seotud rasvad , nagu näiteks päevalilleõli ja margariinid, ei ole head, sest rasva keemiline koostis muutub kuumutades, tekkivad inimorganismile halvasti mõjuvad transhapped. Sellepärast pole soovitatav tarvitada ka frititud kartuleid või rasvas küpsetatud pirukaid. Võis sisalduvat kolesterooli, millega kiputakse hirmutama, ei maksa karta , sest selle kogus on väga väike. Inimese enda organism toodab kolesterooli määratult palju rohkem, kui inimene suudab võiga sisse süüa.

Transrasvhappeid võib aga saada ka lihast ja piimatoodetest. Looduslikult on lehmade ja lammaste lihas, piimas ja piimatoodetes, ka võis 2-5% transrasvu.

Protsentides on vaja näitada toidu koostisosa siis, kui see esineb toidu nimetuses, pildina või on oluline antud toidu eristamiseks muudest toodetest. Kuna EL maades ei ole kohustust esitada transrasvhapete sisaldust toidu märgistuses, siis saab nende esinemise võimalikkusest teada ainult koostisosade loetelust. Nimelt, kui koostisosana esineb hüdrogeenitud taimne rasv , siis võib see sisaldada transhappeid. Kui aga koostisosana on märgitud taimne rasv, siis ei ole see hüdrogeenitud ja ei sisalda transrasvhappeid.
Transhappeid on süüdistatud ka ateroskleroosi ja mõningate vähkkasvajate riski suurendamises. Tõestust need süüdistused ei ole leidnud. Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille puhul suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud , mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Selle tulemusel väheneb soonte elastsus , need ahenevad , muutuvad kõvaks ja rabedaks. Raskematel juhtudel võib selline naast kasvades täita kogu arteri valendiku, tekib tromb ehk ummistus . Veresoonte ahenemist põhjustavate aterosklerootiliste naastude tekkimise ajal võib inimene end täiesti normaalselt tunda nii kaua, kuni veresooned on juba 50% ahenenud. Ateroskleroos võib viia trombi ehk ummistuse tekkeni ükskõik millises keha veresoones. Kui tromb tekib elutähtsates organites , siis võib saabuda äkksurm. 
Haiguste ennetamisel on üks olulisemaid samme tervisliku eluviisi järgimine – suitsetamisest loobumine, südametervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja ülekaalu vähendamine. Kõik see võimaldab normaliseerida vererasvade hulka. Siiski võib düslipideemia põhjuseks olla ka pärilik soodumus või haigus (nt kilpnäärme alatalitlus , maksa- või neeruhaigused ). Sel juhul määrab arst vajaliku ravi ning järgida tuleb nii raviskeemi kui ka toidusoovitusi. Vähendada küllastunud rasva (loomset päritolu, tahke rasv), transhapete (margariinid), kolesterooli ja üldise rasva sisaldust toidus. Süüa rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid ning monoküllastatud rasvhappeid (taimeõlid, seemned, mandlid). Toidu praadimise ja frittimise asemel eelistada keetmist, grillimist või hautamist. Vähendada soola sisaldust toidus. Toituda regulaarselt vähemalt kolm korda päevas.
0