Nimetu (0)

Sahhariidid - süsivesikud
1.
hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid.
monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid
disahhariid -süsivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist
polüsahhariid- monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer
glükosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel
aldoosid -monosahhariidid, mis sisaldavad aldehüüdrühma (-CH=O). Aldoos on näiteks desoksüriboos.
ketoosid - monosahhariidid, mis sisaldavad ketorühma (RC(=O)R').
pentoosid - monosahhariid milles on 5 süsinikku
heksoos - monosahhariid milles on 6 süsinikku
2. Sahhariidide esindajad:
glükoos- monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. ALDOOS, HEKSOOS
fruktoos - Taimedes võib fruktoos esineda nii monosahhariidina kui ka disahhariidi koostises
riboos - monosahhariid, pentoos , Riboosi leidub ka koensüümides, vitamiinides ja taimsetes glükoosides .
desoksüoriboos-monosahhariid, pentoos, esineb DNA-s
galaktoos - monosahhariid, heksoos, Galaktoosi leidub piimas ja piimatoodetes, paljudes juur - ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse.
sahharoos - disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes.
laktoos- disahhariid,
maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel
MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD
tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis , teraviljades, saias ,
glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes
tselluloos - polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest,
POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD
3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad , lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine.
4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 - 60%
5. Glükoosi on palju: viinamarjades, mees
fruktoosi on: õun, banaan , pirn
tärklist on: saias, kartulis, nisus , odras
6. Tärklis peaks moodustama kõige suurema osa toidus olevatest süsivesikutest, sest tärklis laguneb ensüümide toimel glükoosiks ning sellest saab energiat pika aja jooksul. Ka tõuseb veres glükoosi tase aeglaselt.
7. Liigne suhkrutarbimine võib põhjustada hambakaariest. Suhkruga liialdamine on ka ülekaalu üheks võimalikuks tekkepõhjuseks ning võib seeläbi tõsta südame-veresoonkonna haigustesse ja diabeeti haigestumise riski.
8. Kiudained on taimedes tselluloosina, see on seedumatu polüsahhariid, aitab siduda soolestikus vett ja mürkaineid ning aitab toidumassil sooles edasi liikuda .
9. Laktoositalumatuse põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi.
Tagajärg: bakterid eritavad jämesooles mürgiseid aineid
10. Suhkruhaiguse põhjuseks: keha toodab liiga vähe või ei tooda üldse hormooninsuliini kõhunäärmes ja seetõttu glükoos ei pääse rakkudesse vaid jääb vereringesse.
Tagajärg: veresoonte/kapillaaride kahjustused silmades ja neerudes.
12. Di-ja polüsahhariidid kuuluvad eetrite aineklassi.
13. Rakud saavad energiat glükoosist. C6H12O6+6O2----6CO2 + 6H2O + energia
tselluloos (puidu põlemine) (C6H10O5)n
14. fotosüntees 6CO2 + 6H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O. Fotosünteesi toimumiseks on vaja valgust, klorofülli, ja anorgaanilisi aineid: (CO2 ja H2O). Fotosünteesi tulemusena saavad taimed enda elutegevuseks vajalikke orgaanilisi aineid.
15. Taimed sünteesivad tärklist glükoosist. nC6H12O6----(C6H10O5)n + nH2O . Polükondensatsioon
16. tärklise hüdrolüüsi võrrand (C6H10O5)n + nH2O---- nC6H12O6. Tärklis laguneb ensüümide abil glükoosiks.
Sahharoosi hüdrolüüs glükoos+fruktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11
laktoosi hüdrolüüs glükoos+galaktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11
maltoosi hüdrolüüs C12H22O11+H2O--- C6H12O6 + C6H12O6
17.glükoos annab ja fruktoos ei anna hõbepeeglireaktsiooni, sest see reaktsioon toimub ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega.
Valgud - proteiinid
1.
hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid.
aminohape - Aminohape on karboksüülhappe derivaat , mis sisaldab: α-Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (α- süsinik ) aatomi küljes
Asendamatud aminohapped – aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need  viiakse  organismi toiduga.  Asendamatuid aminohappeid   on kaheksa ( valiin , leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin , trüptofaan,lüsiin).
Asenduvad  aminohapped –  aminohapped, mida  organism suudab ise sünteesida
Kodeeritavad  aminohapped on eluks vajalikud 20  aminohapet, millest loodus on ehitanud  valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil.
peptiidside- Peptiidi molekuli amiidrühm
dipeptiid-
Peptiidid – bioloogiliselt olulised  amiidid  või polüamiidid, kus aminohapped  on omavahel seotud  amiidsidemega. Enamasti on need  α­aminohapped.
denatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel
renatureerumine- valgu struktuuri ja omaduste taastumine kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad
Täisväärtuslikud valgud ( loomsed valgud) sisaldavad asendamatuid aminohappeid organismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades
2. Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: α-Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit, Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (α-süsinik) aatomi küljes. Inimese keha on ülesehitatud aminohapetest.
4. neutraalne kui üks happe ja üks aluseline rühm. Kui muutuv osa sisaldab –cooh, siis happeline, kui –NH2, siis aluseline
5. Valgu 3 tähtsust organismis: valkudest ehitatakse üles koed , valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises, aitavad keha juhtida ja reguleerida.
6. valgud võiks moodustada 10–15% päevasest toiduenergiast. Kuna valkudes sisalduvad aminohapped jagunevad asendatavateks ja asendamatuteks. Viimaseid leidub eriti rohkelt lihas, kalas , piimas ja munades. Seetõttu peaks umbes pool valguvajadusest olema kaetud loomsete valkudega.
7. Valgu defitsiidi korral langeb aga organismi kaitsevõime, lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass , väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele.
8. täisväärtuslik valk läätsedes, ubades ja munas , piimas, kalas ja lihas
9. Valgu seedimine toimub maos. Valk laguneb aminohapeteks ensüümide ja vee toimel. See maos olev hape on vesinikkloriid.
10. Kuidas toodetakse kehas valku?
11. laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid
12. renatureerumise näide: kui sirgendada lokkis juukseid, siis mingi aja pärast on juuksed jälle lokkis. Toimub valgu struktuuri ja omaduste taastumine, kui ebasobivad keskkonna tingimused kaovad
Denatureerumise näide: lokkis juuksed muutuvad sirgendades sirgeks . Toimub valgu struktuuri ja omaduste muutumine väliskeskkonna toimel. Tegurid: temp, mehhaaniline töötlemine, erinevad ained.
Lipiidid . Rasvad
1.
hüdrofoobsus- Puudub vastastikmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid. aine (keha) ja vee vastastikmõju puudumine
lipiidid- hüdrofoobsed ained
rasvhape -rasva koostises olev üle kümne paarisarvulise süsiniku aatomiga monohape
asendamatu rasvhape- rasvhape, mis on inimesele vajalik, kuid mida inimese organism ise ei sünteesi ja seega tuleb seda saada toidust
asendatav rasvhape- rasvhape, mida organism on võimeline ise sünteesima
küllastunud rasv
küllastumata rasv
transhape-
rasv- on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke
fosfolipiidid - sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel
2. Lipiidide funktsioonid: struktuurne, energeetiline varuaine , kaitsefunktsioon
3. Toidurasvad peaksid katma 25–30% päevasest toiduenergiast.
4. Milliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks (selgita aine struktuurist lähtuvalt)?
5. head asendamatute rasvhapete allikad on näiteks oliiviõli, seesamiseemneõli, kalamaksaõli, linaseemneõli ja kanepiseemneõli.
6. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli.
7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks
8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi.
9. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped , milles on üle  nelja  paarisarv süsiniku  aatomi. Rasvhapped  võivad  olla  nii küllastunud kui küllastumata. Rasvhapped on olulised energiaallikad. Struktuur:
10. Vahad sisaldavad ühte esterrühma (pikk süsinikahel), koosnevad pika ahelaga alkoholidest ja rasvhapetest tekkinud estritest.
11. Fosfolipiidid on rakumembraanide olulised ehitusmaterjalid . Rasvhape ja glütserool, glütserool ja fosforhape , fosforhape ja alkohol on omavahel seotud estersideme abil. Ülesanded organismis: