Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid ja hallitused (0)

Mikrobioloogilisi toidumürgitusi põhjustavad bakterid

Salmonella

Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas.
Haigusetekitaja - Salmonelloosi tekitajaks on Salmonella bakter , millel on erinevatel andmetel üle 2500 serotüübi. Kõige sagedamini põhjustab haigestumist serotüüp Salmonella enteritidis.
Nakkusallikas - Nakkusallikaks on inimene (haige, paranev haige, bakterikandja), kanad , kanapojad,
kalkunid , veelinnud, sead, veised, närilised , lemmikloomad ( kilpkonnad , sisalikud, roomajad , närilised), koerad ja kassid.
Haigustekitajate levimine - Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel . Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga , puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt-inimesele fekaal-oraalsel teel.
Clostridium Perfringens
Clostridium perfringens- On varraste kujuline,anaeroobne ja Gram -positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha,  lihatooted , ja kaste on toit kõige sagedamini kahtluse all. Haigus kestab tavaliselt 24 tundi. Eakatel või haiged, sümptomid võivad kesta 1-2 nädalat.

Stahylococcus aureus

See on kerakujuline bakter,mida on sageli leitud nina sees ja naha peal. Saureus võib põhjustada erinevaid haigusi, alates väiksemate naha  infektsioonid , nagu vistrikud,
impetiigo, põlenud naha  sündroom , jms. Surmavad haigused on  pneumoonia , meningiit,
osteomüeliit ,  endokardiit , toksilise šoki sündroom ja septitseemia. Staphylococcus aureus  on bakteriliik stafülokoki perekonnast. Need on grampositiivsed bakterid, kes on sageli rühmitunud kobarateks. Nad on liikumatud ega moodusta eoseid. Läbimõõt on 0,8–1,2 μm. Staphylococcus aureus esineb looduses kõikjal, sealhulgas paljude inimeste nahal ja ülemistel hingamisteedel. Umbes 25–30 protsendil inimestest leidub teda ninas. Enamasti sel puhul haigussümptomeid pole. Kui inimese normaalsesse mikrofloorasse kuuluv Staphylococcus aureus soodsate tingimuste või inimese nõrga immuunsüsteemi korral levivad, tekivad nahanakkused ( furunkul , karbunkul), lihasehaigused (püomüosiit), ebasoodsatel juhtudel ka eluohtlikud haigused, näiteks kopsupõletik,endokardiit, toksilise šoki sündroom ja  sepsis .

Escherichia coli

Soolekepike ehk soolebakter ehk coli-bakter ehk  kolibakter  (Escherichia coli, lühendatult E. coli) on üks paljudest enterobakterite sugukondakuuluvatest pulgakujuliste bakterite liikidest,kes elab põhiliselt imetajate soolestikus.  Jämesooles  elavad soolekepikesed aitavad kaasa jääkainete töötlemisele ja toidu imendumisele, samuti toodavad nad K-vitamiini. E. coli on seedetrakti normaalse  mikrofloora  üks tuntumaid esindajaid, kelle kontsentratsioon jämesooles on 107–108 mikroobirakku/g. Enamik Escherichia coli tüvesid on ohutud, kuid leidub ka haigust tekitavaid serotüüpe.

Bacillus cereus

Bacillus cereus on aeroobne spoore moodustav ja toksiine produtseeriv bakter, mida tihti esineb madalas arvukuses nii toorpiimas kui pastöriseeritud piimas ja piimatoodetes. Põhjus selles, et B. cereus on looduses laialt levinud, s.t. karjamaal, heina sees, pinnases, sõnnikus, loomade allapanus jne. Seetõttu võib ta kergesti lehmade lüpsi ajal sattuda väliskeskkonnast ka piima.

Clostridium botulinum

Botulism  on väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum  eritatav  mürkaine  -  botuliin . Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs . Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel.

Hallitused

Aspergillus

Anamorf -perekond kerahallik ( Aspergillus ). Aspergilluse liikidest võib sagedamini leida õhu- ja pinnaproovidelt Eestis A. fumigatus, A. versicolor ja A. flavus. Neist esimene ja viimane vajavad kasvuks soojemat kliimat. Mitmed kerahalliku Aspergillus teisliigid on tuntud ohtliku mükoosi - aspergilloosi tekitajatena. Kui hallitusseente eosed satuvad hinga-misteedesse ja kopsu, võib areneda ka mükootiline bronhiit, mõnikord kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks . Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik , oksendamine , koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas.

Penicillium

Anamorf-perekond pintselhallik ( Penicillium ) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes , hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub väga ohtlik, tavaliselt surmaga lõppeva süvamükoosi - penitsilloosi tekitaja Penicillium marneffei (Eestis ei esine). Klassikaliselt on perkond tuntud antibiootikumide ( penitsilliin ) moodustajana . Penicillium´i liike on sisetingimustes alati olemas, isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima olukorras, kus seente eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Pintselhalliku eosed sisaldavad kõige rohkem mükotoksiine , kuigi pinnaniidistik sisaldab neid samuti. Tähtis on teada, et eoste mürgisus ei vähene seene suremisel. Sageli ei osata sellele piisavat tähelepanu pöörata ja väidetakse, et hallituskord on juba ammu ära kuivanud. Ohtlikke toksiine produtseerivad vees kasvav P. citrinum ja rohehallituse tekitaja toiduainetel P. expansum.

Fusarium

Fusarium `seened Toidu-ja söödaohutuse seisukohalt on teraviljal üheks suurenevaks ohuks maailmas vilja saastumine Fusarium`seentest. See toimub nii pähikute ja peade nakatumisel punakastesse ( nakkushaigus ), kui ka saprofüütselt või epifüütidena taime pinnal elunevate liikidega. Kas ja kuivõrd võiks meie tingimustes areneda teravilja peadel ja pähikutel ning teradel ohtlik haigus punakaste (fusarioos), on täpset ilmastiku prognoosi omamata raske ennustada. Haiguse esinemist soodustavad perioodil õitsemisest valmimiseni esinevad rohked sademed ja kõrge õhuniiskus ning temperatuur (optimaalne temperatuur on 28-30oC). Meil on võimalik haigusetekitajatena mitmete Fusarium`i liikide, eelkõige aga F. avenaceum ja F.sporotrichiella arenemine, mille puhul toksiliste tüvede esinemine on sagedane ( vt. ka minu eelmist artiklit ajakirja märtsi numbris ). Enamuse Fusarium´i liikide temperatuuri optimum on piirides 18-28oC. Kui samal ajal esineb 70-80%-line õhuniiskus, on võimalik koniidide (eoste) rohke moodustumine ja haiguse tugev esinemine. 1988. aastal Ukrainas, Moldaavias ja Krasnodari krais kahjustas punakaste (sealhulgas F.graminearum) tugevasti piirkondades, kus sademete hulk õitsemisest kuni saagi koristamiseni ületas paljuaastast keskmist 2-4 korda, ööpäeva keskmine õhuniiskus oli üle 71% ja temperatuur üle 15oC. Haigusekindlaid sorte siiani pole suudetud aretada, kuigi intensiivne töö sellel alal toimub mitmetes maades.