Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat "Kaltsium" (1)

1 HALB
Punktid
Põltsamaa Ühisgümnaasium
Metall: kaltsium
Referaat
Annika Allik
10A
11.03.2011
SISUKORD
  • Ülevaade kaltsiumist......................................................................3
  • Leidumine.......................................................................................3
  • Kaltsiumi omadused.......................................................................4
  • Sisaldumine organismis.................................................................5
  • Kaltsiumi ühendite kasutamine.......................................................6
  • Kasutatud kirjandus........................................................................7

ÜLEVAADE KALTSIUMIST
Humphry Davy oli inglise keemik, kes avastas ja eraldas kaltsiumi sulatatud leeliste elektrolüüsi teel.
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, leelismuldmetall. Stabiilseid isotoope on kaltsiumil 6: massiarvud 40, 42, 43, 44, 46, 48.
Elektronskeem : Ca:+20 | 2)8)8)2)
Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s2
Prootonite arv: 20 Elektronide arv: 20 Neutronite arv: 20
Aatommass : 40 Tuumalaeng: +20 Elektronkihtide arv: 4 Rühma nr: IIA
Ta on keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul. Tema oksüdatsiooniaste ühendeis on +2. Kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi on aluseline oksiid.
Kaltsiumi tihedus normaaltingimustel on 1,55 g/cm³ ja sulamistemperatuur 848°C.
Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime. Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja –hüdroksiidi valge kihiga . Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide , vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega. Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis. Ta reageerib veega ning põleb punakas-kollaka leegiga .
LEIDUMINE
Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, ( lubjakivi , kriit, marmor ), kaltsiumfosfaadina ( fosforiit , apatiit), mida sisaldub ka hambapastas , mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises.
Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi), kaltsiumkloriid ja kaltsiumsulfaat .
Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal 3
KALTSIUMI OMADUSED

Kaltsiumoksiid

Ca + O2 → CaO
Kaltsiumkloriid
Hcl + Ca → CaCl + H2↑
Kaltsiumhüdroksiid
Ca + H2O → Ca(OH)2

Kustutamata lubi


Kustutamata lupja ehk kaltsiumoksiidi saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel:
CaCO3 → CaO + CO2↑

Kustutatud lubi


Kustutatud lubi ehk kaltsiumhüdroksiidi saadakse kaltsiumoksiidi reageerimisel veega:
CaO + H2O → Ca(OH)2 + H2↑

Kaltsiumkloriid


Kaltsiumkloriid ( CaCl2 ) on valge kristalne aine. Seob hästi õhust veeauru ja moodustab kristallhüdraadi (st: hügroskoopne aine).

Kaltsiumsulfaat


Kaltsiumsulfaat on raskestilahustuv kristalne aine, mida leidub kipsina. Kuumutamisel eraldub osa veest ja saadakse põletatud kips. Sellele vett lisades toimub ühinemisreaktsioon veega ja mass kivistub:
CaSO4 + 2H2O → CaSO4·2H2 4
SISALDUMINE ORGANISMIS
Kaltsiumit esineb ka suures koguses inimese organismis. Kaltsiumivajadus sõltub inimese soost, kehakaalust ja vanusest . 99% inimese organismis olevast kaltsiumist asub luudes ja hammastes. Luustiku ülesehitus toimub kuni 21. eluaastani. Toidust saadavat kaltsiumit vajame kogu eluea vältel, sest kuigi me teatud vanusest alates enam pikemaks ei kasva ja uusi hambaid juurde ei tule, siis luud uuenevad, paksenevad ja tihenevad endiselt. Kaltsium hävitab ka kolesterooli, võib alandada vererõhku. Kaltsiumi puudus põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi, hallutsinatsioone ja lihaskrampe.
Kõige suurem kaltsiumivajadus on lapseeas ja nooruses. Rohkem kaltsiumit vajavad ka aktiivselt sportivad inimesed, imetavad emad, kes kaotavad rinnapiimaga iga päev 250-300 mg kaltsiumit, ning sünnitamisea ületanud naised. Inimese vananedes omandab organism kaltsiumit halvemini, siit ka suurem tarve.
Kaltsiumi saab organism omastada kahel viisil: Üks viis kaltsiumi saada on võttes seda luudelt. See juhtub, kui kaltsiumi tase veres muutub väga väikeseks. Tavaliselt juhtub see, kui pole ammu söönud midagi, mis sisaldab kaltsiumi. Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga. Teine viis on saada kaltsiumi toidust.
Soovitatav toiduga saadav päevane kaltsiumikogus on täiskasvanud inimese puhul vähemalt 800 mg. Kui täiskasvanul imendub sellest 20-30%, mis on piisav, et tagada kaltsiumi tervislik kogus organismis, siis noortel, kelle organism vajab ka rohkem kaltsiumit, imendub kuni 60% päevasest kaltsiumikogusest. Aastas asendub luudes sisalduvast kaltsiumist ligikaudu 10%, seega uueneb kogu täiskasvanu luustik 10 aastaga.
Kaltsiumiga seoses peab teadma, et vitamiin D mõjutab kaltsiumi omastamist ja luude mineraliseerumist. Vitamiin D on rasvas lahustuv vitamiin, mida inimese organism piisava päikesevalguse olemasolul ka ise suudab sünteesida. Kuna Eesti pole päikeseküllane lõunamaa ja meie talved on üsnagi pimedad, siis on siin abiks rasvarikkamad piimatooted . Piimas sisalduvad kaltsium ja fosfor , mis on vajalikud mitte ainult luustiku ehitamiseks, vaid ka lihaste töö tagamiseks ja närviimpulsside ülekandeks. Ka piimas leiduval magneesiumil on oluline osa kaltsiumiga seotud ainevahetuses. Piimas ja piimatoodetes olev kaltsium on seotud valguga ja selle omastamine on seega väga efektiivne. 5
KALTSIUMI ÜHENDITE KASUTAMINE
Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal.
Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid – betoon , klaas tellis , lubi ja tsement – sisaldavad seda metalli suurtes kogustes . Looduses leiame seda väga paljude mineraalide – lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. Koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat . Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas.
Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska. Ometi ei saa me selleta läbi.
Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust.
Kriidina esinev kaltsiumkarbonaat on asendamatu täiteaine paberi- ja kummitööstuses, ruumide valgendamisel, hambapulbri koostises,
koolikriidinajne.
Kõrgel rõhul ja temperatuuril kulges kord maapõues lubjakivi ümberkristalliseerumine, ta läks üle tihedamasse vormi - marmoriks.
Mõnel juhul võib kaltsium üsna tülikas olla. Kare vesi (sisaldab peamiselt kaltsiumi ja magneesiumi ühendeid) pole joomiseks kahjulik, kuid katlakivi (kaltsiumkarbonaat) moodustumise tõttu ei saa sellist vett kuumutamisel palju kasutada. Isegi pesupesemine ei taha kareda veega õnnestuda, sest seep lihtsalt ei vahuta ega pese mustust riietelt.
6
KASUTATUD KIRJANDUS
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiu m (11.03.2011)
  • http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.ht m (11.03.2011)
  • http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php (11.03.2011)
  • http://www.tere.eu/heateada/funktsionaalsus/ca (11.03.2011)
  • http://www.cpluss.com/cpluss.php?&id=15 (11.03.2011)
  • http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Bioloogia/1133-Kaltsiu m (11.03.2011)
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Humphry_Davy (11.03.2011)
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Iffcool/Keemilised_elemendid
    (11.03.2011)
  • http://web.zone.ee/gagkeemia/10Aatomnaidis.pdf (11.03.2011) 7
  • Vasakule Paremale
    Referaat-Kaltsium #1 Referaat-Kaltsium #2 Referaat-Kaltsium #3 Referaat-Kaltsium #4 Referaat-Kaltsium #5 Referaat-Kaltsium #6 Referaat-Kaltsium #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Isssver Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Kaltsium
    6
    doc

    Kaltsium

    ................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................................................. 6 2 Sissejuhatus Esimene mees, kellel õnnestus saada puhast metallilist kaltsiumi oli Humphry Davy. Ta avastas ka kõik teised leelismuldmetallid. Kaltsium on tähtis mineraalaineallikas. Täiskasvanu organismis on seda kokku kilo kuni poolteist. 99 % kaltsiumist paikneb luudes ja hammastes ning määrab nende tugevuse. Ülejäänud 1 % on veres ja kudedes. Aga just see sajandik koguhulgast osaleb lihaste töös, vere hüübimises, stimuleerib rakkude kasvu ja hormoonide teket. Kaltsiumipuudust soodustavad:. vähene liikumine, päikesevalguse toimel tekkiva D- vitamiini puudus, liiga soolane toit. Kaltsiumirikast toitu vajavad kõik

    Keemia
    Kaltsiumi esitlus
    10
    pptx

    Kaltsiumi esitlus

    sisaldavad seda metalli suurtes kogustes Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle kasutatakse optikas Kaltsium kui oluline mineraalaine inimese organismis Kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis Täisväärtusliku ja kergesti omastatava kaltsiumi tähtsaim allikas on piim ja piimasaadused Moodustab inimese kehakaalust kuni 2%, seega näiteks 70 kilo kaaluva inimese kehas umbes 1,4kg kaltsiumi, millest ligi 99% paikneb luudes, ülejäänud kaltsium on hammastes (ligi 7g), pehmetes kudedes ning mujal Veel kaltsiumist Esimene mees, kellel õnnestus saada puhast metallilist kaltsiumi, oli Humphry Davy. Ta avastas ka kõik teised leelismuldmetallid Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal Ca on keemiliste elementide perioodilisusesüsteemi II rühma ning 2 perioodi element Kaltsiumkarbonaati sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast

    Keemia
    Kaltsiumi referaat
    5
    doc

    Kaltsiumi referaat

    paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks. Pärl koosneb ligi 90% kaltsiumkarbonaadist." (Karik:2001) 7. Kaltsiumi ja selle ühendeid kasutatakse metallurgias, kaablite isolatsioonis, patareides, väetistes, teede soolamisel, kriidi, kipsi ja tsemendi valmistamisel ja ühendina on kaltsium ka paberi ja värvide täiteaine. Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska.Ometi ei saa me selleta läbi. Lubjakivist saab

    Keemia
    II A rühma metallid
    10
    doc

    II A rühma metallid

    1 2. II A RÜHMA METALLID 2.1 II A rühma metallide üldiseloomustus II A rühma metallideks on berüllium, magneesium, kaltsium, strontsium, baarium ja raadium. Nelja viimast elementi ehk kaltsiumit, strontsiumit, baariumit ja raadiumit nimetatakse ka leelismuldmetallideks. Ajalooliselt tuleneb sõna leelismuldmetall sellest, et nende metallide oksiidid moodustavad veega reageerides leeliseid. Sõna muld kasutati juba keskajal rasksulavate metallioksiidide ja teiste kõrgel temperatuuril sulavate ainete kohta. Aatomi ehitusel kuulvad nad s- elementide hulka, nagu ka leelismetallid. Nende aatomite

    Keemia
    II A RÜHMA METALLID
    1
    doc

    II A RÜHMA METALLID

    II A RÜHMA METALLID: moodustavad veega reageerides leeliseid. loovutavad oma väliselektrone üsna kergelt ja on ühtlasi tugevateks redutseerijateks. Kusjuures, mida allpool metallid rühmas paikevad, seda kergemini nad neid loovutavad ja seda keemiliselt aktiivsemad nad on. Leekide värvused: Ca- telliskivi punane, Sr- punane, Ba- kollakasroheline Füüsikalised omadused: värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Keemilised omadused: keemiliselt aktiivsed, keemiline aktiivsus suureneb rühmas ülevalt alla. Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehh

    Keemia
    Kaltsium
    12
    odp

    Kaltsium

    Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena ­ E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium Luude ja hammaste kasvatamine Verehüübe tagamine Südamerütmi reguleerimine Lihaste ja neerude normaalse töö tagamine Vererõhu alandamine Allikad Piim, piimatooted Kala, mereannid Kapsad Apelsinid Tumerohelised taimeosad (spargel, basiilik) Fakte Keha väljutab 70% kaltsiumist, mida sa tarbid, sest seda ei ole vaja ja seda ei saa talletada Röntgenkiired luud ei läbi

    Mittemetallid
    LEELISMETALLID-NAATRIUM
    3
    doc

    LEELISMETALLID. NAATRIUM

    toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas). · NaCl (keedusool) ­ väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC. · Kaaliumsoolad ­ leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus · Väliskihi elektronvalem ns2. · Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg ­ 2e- Mg2+). · Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid. · Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt...). 2. IIA rühma elemendid lihtainena

    Keemia
    Leelismetallid
    3
    doc

    Leelismetallid

    toiduvalmistamisel (kergitusvahend taignas).  NaCl (keedusool) – väga tähtis aine nii argielus kui ka keemiatööstuses. Temast toodetakse mitmeid olulisi aineid (Cl2, Na, NaOH, HCl, Na2CO3, NaHCO3). NaCl on väga vajalik elusolenditele. Kasutatakse ka tänavatele puistamiseks, sest soola ja lume segu sulamistemp. on -21oC.  Kaaliumsoolad – leidub toiduainetes (org. vajalik), kasutatakse ka väetistena. IIA RÜHMA METALLID. MAGNEESIUM JA KALTSIUM 1. Üldiseloomustus  Väliskihi elektronvalem ns2.  Loovutavad väliskihilt mõlemad elektronid ja lähevad katioonideks laenguga 2+ (Mg – 2e-  Mg2+).  Aktiivsed IIA rühma elemendid (alates kaltsiumist) - leelismuldmetallid.  Kõige tuntumad ja levinumad on kaltsium ja magneesium. Looduses leidub IIA rühma elemente ainult ühenditena (karbonaadid, silikaadid, sulfaadid jt…). 2. IIA rühma elemendid lihtainena

    Orgaaniline keemia




    Kommentaarid (1)

    Vaarikajäätis profiilipilt
    Vaarikajäätis: Ma ütleks, et väga hea referaat. Avastuse kohta oli küll ainult üks lause aga ega ma ise ka midagi rohkemat väga leidnud pole. Aitas mind väga, ise pean hetkel keemias esitlust tegema selle aine kohta ning sain siit mõnusalt infot juurde. Annaks sulle plaaditäie muffineid kui saaks!
    20:33 04-02-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun