Bakterite kasulikkus ja kahjulikkus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Bakterite kasulikkus inimestele

ta enne haigust. Kui inimene ennast väga tihti seebiga peseb ning elab piinlikus puhtuses, hingab filtreeritud õhku jnejne, siis muutub tema organismi kaitsevõime nõrgemaks ning ta võib teistele inimestele normaaltingimustes kergelt haigestuda, kuna tema organism pole harjunud nii paljudega bakteritega koos elama. Paljud bakterid on inimesele kasulikud ka kaugemal inimese kehast. Näiteks toodetakse bakterite abil etanooli, on väga tähtis toiduainetööstuses, näiteks toiduainete hapendamisel või lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Bakterite abiga on võimalik isegi madala metallikonsentratsiooniga maakidest toota rauda ja uraani. Bakterid on ka meditsiinis tähtsad ja kasutatakse neid ka tekstiilitööstuses. Järelikult ei ole bakterid inimesele üldsegi ainult halvad ning inimesed suudavad neid tundma õppides neid omale kasulikuks teha.

Bioloogia

4

docx

Mis on bakterid ja milline on nende ainevahetus ?

Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Baktereid leidub kõikjal, nad on biokeemiliselt väga aktiivsed ja täidavad looduse aineringes ülitähtsat osa. Loomade seedekulglas võtavad bakterid osa seedimisest, peremeesorganism tarvitab mõningaid bakterite elutegevuses tekkinud vitamiine. Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib

Bioloogia

8

doc

Probiootilised toiduained

Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad mikroorganismid, prebiootikumid aga toidu seedimatud koostisosad, mis on kasulikud käärsooles toimivatele nn headele mikroobidele, sest prebiootikumid ergutavad valikuliselt nende bakterite juurdekasvu käärsooles. Prebiootilised on süsivesikuterikka toidu koostisosad: oligosahhariidid, nt inuliin ja oligofruktoos. Need toidukomponendid jõuavad käärsoolde ja avaldavad seal soodsat toimet. Probiootiliste toiduainete hulka kuuluvad hapupiim, keefir, jogurt. Avastamine 1995. aastal avastasid Tartu Ülikooli teadlased Marika Mikelsaare ja Mihkel Zilmeri

Toiduainete õpetus

20

doc

Bakterite üldiseloomustus

TALLINNA TEENINDUSKOOL Agnes Ott Rühm T11KO BAKTERID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2009 1 Agnes Ott Bakterid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. BAKTERITE ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................4 2. BAKTERITE EHITUS.....................................................................................................5 2.1. VIBURID..................................................................................................................6 2.2. PIILID.......................................................................................................................6 2.3

Toiduhügieen

11

doc

Bakterite üldiseloomustus ja ehitus

Bakterite üldiseloomustus Bakter tähendab kreeka keeles ,,kepp", ,,sau". Bakterid on tillukesed, mikroskoopilised organismid. Nad koosnevad ainult ühest väga väikesest rakust. Selle tõttu paigutatakse tihti bakterid ja väga lihtsa ehitusega vetikad eraldi riiki ­ eeltuumsed. Ainuraksetest eristab neid see, et neis puudub membraaniga ümbritsetud tuum. Bakteritest veelgi väiksemad on viirused, milledest mõned elavad bakterite sees. Baktereid eristab viirustest see, et nad suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Osa bakteritest elab teiste elusolendite peal või sees ja saab sealt ka oma toidu. Baktereid leidub igal pool ja neid on väga palju. Näiteks inimestes elab palju kahjutuid baktereid. Meie soolestikus elab tuhandeid tillukesi baktereid. Bakterid toituvad, lõhustades taimseid ja loomseid aineid lihtsama ehitusega aineteks. See aitab meil toitu seedida

Bioloogia

22

doc

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus

Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus BAKTERID Viimastel aastatel on meedias üha sagedamini kajastamist leidnud bakterite hirmuteod. Inimesed kardavad puudutada tualettruumide uksi ja kasutavad nende puhastamiseks üha uuemaid ja kangemaid puhastusvahendeid. Ajalehtedest võib lugeda ka superbakteritest, kes paari päevaga inimese “ära söövad”. Sellest hirmust võidavad ainult ärimehed, kes müüvad maha järjest rohkem antibakteriaalseid vahendeid, kuid tavainimesed saavad ainult kahju, sest niimoodi totaalselt kõiki baktereid hävitades

Bioloogia

16

docx

Mikrobioloogia eksami küsimuste vastused

ümbritsetud rakutuumas (Tuum-tuumamembraan-DNA ahelad – Golgi aparaat – mitokondrid – tsütoplasma membraanis steroolid. Algloomad ja mikroseened, Homo sapiens. (nt taimne rakk ja prostid) Mõlemad on pärilikkusained. Prokarüoot asub tsütoplasmas aga eukarüoot asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. Eukarüoot rakk on palju suurem kui prokarüootne rakk. Prokarüoot on eeltuumne rakk ja eukarüoot on pärituumne rakk. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? Bakterite põhivormid kerakujulised, pulgakujulised, kruvikujulised PÕHIVORMID: 1. Kerakujulised – kerased e. kerabakterid e. kokid.  stafülokokid  streptokokid  diplokokid  sartsiinid 2. Pulgakujulised – e. pulkbakterid e. pulkpisikud.   batsillid (eosed, siberi katku tekitaja)  Klostriidid (eosed, teetanus, botulism, gaasgangreen)

Mikroobifüsioloogia

16

docx

Mikrobioloogia EKSAM küsimuste vastused

ümbritsetud rakutuumas (Tuum-tuumamembraan-DNA ahelad – Golgi aparaat – mitokondrid – tsütoplasma membraanis steroolid. Algloomad ja mikroseened, Homo sapiens. (nt taimne rakk ja prostid) Mõlemad on pärilikkusained. Prokarüoot asub tsütoplasmas aga eukarüoot asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. Eukarüoot rakk on palju suurem kui prokarüootne rakk. Prokarüoot on eeltuumne rakk ja eukarüoot on pärituumne rakk. 3. Bakterite põhivormid. Bakterite pleomorfism. Mida tähendab taksonoomia ja takson? Bakterite põhivormid kerakujulised, pulgakujulised, kruvikujulised PÕHIVORMID: 1. Kerakujulised – kerased e. kerabakterid e. kokid.  stafülokokid  streptokokid  diplokokid  sartsiinid 2. Pulgakujulised – e. pulkbakterid e. pulkpisikud.   batsillid (eosed, siberi katku tekitaja)  Klostriidid (eosed, teetanus, botulism, gaasgangreen)

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)