Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kolesterool (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Kolesterool
Kolesterool on inimese elutegevusekss vajalik aine ,mida sünteesitakse organismis.Lisaks mõjutab vere kolesteroolisisaldust ka igapäevases toidus leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes - rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes).
Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel .Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi .
Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle ülesandeks on aidata kudedel vabaneda halvast kolesteroolist .Seetõttu on organismile kasulik HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres.
Iga täiskasvanud inimene peaks teadma ja jälgima oma vere kolesteroolisisaldust jalaskama seda kontrollida vähemalt iga viie aasta tagant.Oma kolesteroolitaset peakshakkama regulaaselt jälgima iga inimene alates 30 eluaastast , kuid südame haiguste sageduse esinemise korral lägisugulastel peaks seda hakkama tegema veelgi varem.
Lisaks kõrgenenud kolesteroolitasemel on ka teisi olulisi riskitegureid,mis südame- veresoonkonna haiguste teket soodustavad.

Tavaliselt esineb inimesel korraga mitu riskifaktorit,mis kombineeritult südamehaiguse
riski veelgi suurendada.Paraku kõrge kolesteroolitase veres osaliselt ummistunud
veresooned ei põhjusta alguses mingeid tuntavaid vaevusi.Analüüside abil on lihtne
tervislikku seisundit tõepäraselt hinnata.Rahvusvaheliselt on välja töötatud tervislikud
piirmäärad kolesterooli sisaldusele veres,et vähendada südamehaiguste riski.
Kolesterool - mis see on?
Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.
Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:
 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas )
 30% saadakse toidust
Kolesterool jaguneb kaheks:
“Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin )
“Halb” kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL – inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin).
LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele . Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks .
HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber töödeldakse või organismist välja viiakse. Seega erinevalt LDList eemaldab HDL vereringest kolesterooli. Arvatakse, et kõrge HDLi tase vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, seetõttu nimetatakse seda sageli “heaks” kolesterooliks.
Triglütseriidid on samuti rakuseina olulised koostisosad, kuid ka nende ülemäärane sisaldus veres on üks südame-veresoonkonna haiguste riskitegur.
Kolesterooli normväärtustest veres ehk tasemetest, mille puhul pole veel tegemist haigusega.

Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana


Vere liiga kõrge kolesteroolisisaldus on peamine ateroskleroosi põhjustaja.
Ateroskleroos on protsess, mille korral kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Tekivad veresoone valendikku ahendavad naastud , mis takistavad vere voolamist soontes.
Täpsemalt sellest, kuidas vere kõrge kolesteroolisisaldus tekitab südame-veresoonkonna haigusi.
Pildil on veresoon , mille seinale on tekkinud naast - selline näeb välja veresoon, kuhu on kogunenud kolesterool.
Südame-veresoonkonna haiguste üks peamine põhjus on kõrge kolesteroolisisaldus veres. Väga suurt rolli mängivad ka kõrgenenud vererõhk, suitsetamine ja suhkruhaigus. Kuna haigus sageneb vanusega, siis võib riskifaktoriks pidada ka vanust . Meestel on seejuures täheldatud varasemat haigestumist, kui naistel.

Kolesterool - toitumine :


Kolesterool on loomset päritolu, seega sisaldavad loomsed toiduained kolesterooli nagu ka inimorganism . Kala seevastu sisaldab kolesterooli vähem.
Soovitatavad toiduained:
Valge liha ( kana ja kalkun) ilma nahata
Rasvata sink ja tailiha
Munavalge
Kala on südamele väga hea, kuna sisaldab omega –3 rasvhappeid. Eriti kasulikud on rasva poolest lõhe ja forell . Kõrgenenud kolesterooli puhul tuleks eelistada aga vähemrasvaseid kalu nagu näiteks räim, haug ja ahven.
Vältida:
Vorstid (enamik neist sisaldab rasva üle 20%)
Sült (selle asemel võiks proovida lihatarretisi, mille tegemisel on kasutatud vaid tailiha)
Poolfabrikaadid
Need toiduained sisaldavad palju peidetud rasvu. Jälgi toiteväärtustabeleid!
Maks ja maksapasteedid (kolesterool on vererasv, mida sünteesitakse nii inimeste kui loomade puhul maksas. Seega sisaldavad need toiduained rohkelt kolesterooli)
Neerud
Süda
Munakollane
Kõik mereloomad ei ole aga kalad ! Rohkelt kolesterooli leidub angerjas , mitmesugustes merekarpides ja krevettides.
Piimatoodetes tuleks vältida:
Vahu- ja rõõska koort (rasva 10 - 38%)
Koorepulbreid (mõned neist sisaldavad isegi 30% rasva)
Hapukoort (rasva 10-30%)
Rasvaseid juuste (tavaline juust sisaldab 30-60% rasva ja ohtralt kolesterooli)
Koorejogurteid
Kohukesi (rasva umbes 20%)
Kolesterooli väljaviimist organismist soodustavad täisteratooted. Vähemtöödeldud teraviljatooted ehk täisteratooted sisaldavad rohkem kiudaineid. Samal põhjusel on head kliid ja kliitooted.
Rasvadest tuleks vältida pekki , sea- , hane - jms rasva , võid .
Magusate mahlade ja karastusjookide asemel soovitatakse tarbida vett, kuna see on hädavajalik normaalseks elutalituseks. Arvestatav osa veest saadakse toiduga, kuid mingi osa tuleb juua ka kvaliteetset joogivett. 
Ülemäärast veetarbimist peaksid piirama südame-ja veresoonkonnahaigusi põdevad inimesed, kuna see koormab südant ja neerusid.
Kolesteroolitaset veres aitavad alandada roheline ja must tee.
Kohvist tuleks eelistada filtrikohvi. Kannukohvid mõjuvad vere kolesteroolitaset tõstvalt.
Koore asemel lisage kohvile piima!
Alkohoolsed joogid on sõltuvust tekitava toimega. Lisaks sisaldab alkohol rohkelt suhkrut, mis soodustab kaalu tõusu ja tõstab sellega südame-veresoonkonna haiguste riski.
Kolesterool-liikumine:

Liikumine ja füüsiline koormus on südamele kasulikud mitmetel põhjustel.
Need:
Suurendavad HDL ehk “hea” kolesterooli hulka veres
Aitavad vältida trombide teket
Langetavad vererõhku
Aitavad alandada stressi
Aitavad langetada kaalu ja seeläbi vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski
Füüsiline aktiivsus ei tähenda tingimata sportimist mõnes terviseklubis. Oluline on pulsisageduse tõus ja see saavutatakse ka näiteks aiatöö, reibaste jalutuskäikude või koristamisega jms.

Kolesterool - taseme langetamine veres ravimitega


Juhul kui Teil on diagnoositud düslipideemia ja arst määrab Teile ravimid , tuleb neid kasutada pidevalt ja mitte katkestada nende kasutamist pärast esimeste tulemuste ilmnemist.
Oluline on ka see, et ravimite abil püütakse saavutada eesmärgiks seatud kolesteroolisisaldus veres, mitte ei piirduta vaid kolesteroolitaseme mõningase langetamisega.
Sisukord:
Sissejuhatus....................................................................................lk.....
Kolesterool......................................................................................lk......
Kolesterool-mis see on ? ...............................................................lk.......
Kolesterool südame-veresoonkonna haiguste põhjustajana .........lk.......
Kolesterool-toitumine......................................................................lk.......
Kolesterool-liikumine.......................................................................lk.......
Kolesterool-taseme langetamine veres ravimitega.........................lk.......
Lõppsõna........................................................................................lk.......
Kasutatud kirjandus........................................................................lk.......
Kasutatud kirjandus:
Isa kolesteroolipassist
http://www.kolesterool.net
Vasakule Paremale
Kolesterool #1 Kolesterool #2 Kolesterool #3 Kolesterool #4 Kolesterool #5 Kolesterool #6 Kolesterool #7 Kolesterool #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kollupollu Õppematerjali autor
uurimustöö

Sarnased õppematerjalid

Kolesterool
4
doc

Kolesterool

KOLESTEROOL Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL ­ inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL ­ inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning

Bioloogia
Kolesterool
2
docx

Kolesterool

Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas) 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL ­ inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL ­ inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja

Bioloogia
Kolesterool
3
docx

Kolesterool

Kolesterool Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: 70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas),30% saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamiselt veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteiin ning transpordib 20-30% vere kolesteroolist. HDL seob liigse kolesterooli ning transpordib selle maksa, mille kaudu see ümber

Bioloogia
Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid
3
doc

Niatsiin ehk nikotiinhape ehk nikotiinhappe amiid

Parimateks niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. B-grupi vitamiinide hulka kuuluv nikotiinhape (niatsiin) alandab LDL-kolesterooli ja triglütseriidide taset ning tõstab HDL-kolesterooli taset veres. See on kõige efektiivsem ravim HDL-kolesterooli taseme tõstmiseks. Kolesterool - mis see on? Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitleda. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast:  70% sellest sünteesitakse kehaomaselt (peamiselt maksas)  30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: “Hea” kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL – inglise keeles High Density Lipoprotein, kõrge

Organismide koostis
Kolesterool
4
doc

Kolesterool

Vajalik on vererasvade kontroll Inimene üldjuhul kolesterooli taseme tõusu ise ei tunne. Mõnel puhul võib kolesterool ladestuda silmade ja kõõluste juures. See tekib siis, kui kolesterool on ülikõrge. Ka triglütseriididest võivad tekkida rasvalaigukesed, aga seda siis, kui tase on ligi 10 korda üle normi. Mõõdukas normi ületamine endast aga tunda ei anna. Mõned patsiendid küll kinnitavad, et kolesterooli ravi korral läheb nagu pea selgemaks. Need võivad olla aga rohkem subjektiivset j laadi tundmused. Suhkruhaigel peaks olukorra selgitamiseks määrama vähemalt aastas korra kolesterooli, triglütseriidide ja "hea" kolesterooli taseme.

Bioloogia
Kolesterool
3
doc

Kolesterool

Referaat Kolesterool Aineõpetaja: Astra Aavik Koostajad: Maarja Salu ja Kristi Saksniit Leie 2007 Kolesterool Mis on kolesterool? Kolesterool on inimese organismile vajalik keemiline ühend. See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab

Bioloogia
Loeng IV
8
doc

Loeng IV

· seejuures küllastunud rasvhappeid ja trans-rasvhappeid võib toit sisaldada kuni 10% · trans-rasvhappeid mitte üle 2 % energiast · cis-monoküllastumata rasvhappeid 10-15% · polüküllastumata rasvhappeid 5-10% toiduenergiast. · asendamata polüküllastumata rasvhapped (omega-3 ja omega-6 rasvhapped) peaksid katma vähemalt 3% toiduenergiast, rasedatel ja imetavatel emadel 5% toiduenergiast. · suhe -3 : -6 = 1:10 ­ 1:5 · kolesterool mitte üle 300 mg päevas Rasvade ainevahetus võib olla häiritud nii nende üle- või alatarbimise korral. Ei ole soovitatav, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest sellisel juhul võib muutuda probleemseks nõutava koguse asendamatute rasvhapete (linool- ja linoleenhappe) ning rasvlahustuvate vitamiinide saamine. Rasvade vähesuse korral võib pidurduda kogu organismi areng ning langeda organismi vastupanuvõime väliskeskkonna mõjule. Liiga vähene rasv

Inimese toitumisõpetus
Süda ja veresoonkond ning haigused
10
odt

Süda ja veresoonkond ning haigused

kaltsiumsoolad, ladestuvad veresoonte siseseintele, ahendades neid ning selle tulemusena võib tekkida tromb ja isegi äkksurm. Ateroskleroos esineb enamasti vanuritel, kuid ebatervisliku toitumise tagajärjel võib see juhtuda ka noorematel. Ateroskleroosi peamised põhjused on vere kõrge kolesteroolitase, liiga kõrge vererõhk, suitsetamine ning ka vähene füüsiline koormus. Rakuseinte olulisim koostisosa on kolesterool. Kolesterool liigub veres valkudest ja rasvadest koosnevates lipoproteiinides. Organismis olev on pärit põhiliselt kahest allikast: enamus (70 ­ 75%) sünteesitakse maksas ning ülejäänu (25 ­ 30%) saadakse toidust. Kolesterool jaguneb kaheks: hea ning halb kolesterool. Mida väiksem on hea kolesterooli (HDL) sisaldus veres, seda suurem on oht jääda südame-või veresoonkonna haigustesse, mis halvimal juhul lõpevad surmaga. Head kolesterooli toodab keha ise ning halba

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

VndaG profiilipilt
VndaG: Päris hea!
15:19 16-04-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun