A Vitamiin (1)

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium
Vitamiin A
Referaat
Oliver Nahksep
11 AÕ
18 Jaanuar 2010
Sisukord
Avastuslugu 6
Saamine ja depood 7
Defitsiit 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Kasutatud pildimaterjal 11
Sissejuhatus
Antud vitamiini valisin paljude teiste vahelt välja , sest selle kohta oli mul vähe informatsiooni.Kuigi alguses mõtlesin võtta C vitamiini , siis arvestasin ka lugejaga , kuna arvan , eelnimetatud vitamiini võtavad ka teised ja ei ole huvitav lugeda sama joru mitu korda.Referaadi eesmärgiks on anda väike ülevaade vitamiin A-st: mis see on? Kuidas toimib jne
Head lugemist
Mis on vitamiin A ?
Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta- karotiin . Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud.
Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama. / 8 / Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni.
Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß-karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad).

Avastuslugu

Vitamiinide avastuslugu algab aastaga 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida.
1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Äsja oli avastatud B-vitamiin ja sellele oli nimeks valitud "rasvas lahustuv aine B", mistõttu uuele ainele sai nimeks esialgu "rasvas lahustuv aine A".
Esimesena sünteesisid A-vitamiini 1947 taani keemikud David Adriaan van Dorp ja Jozef Ferdinand Arens.
Lafayette Mendel Elmer McCollum

Saamine ja depood

Toidus olevatest taimsetest karotenoididest (vitamiin A eelühendid ehk provitamiinid ) 30-60% imendub sapphapetega konjugeerunult peensoole ülaosas ja lõhustub limaskesta rakkudes karoteeni dioksügenaasi toimel: β-karotenoidist tekib kaks retinooli molekuli ja α- ning γ-karoteenist üks molekul . Osa imendunud karotenoide pakitakse külomikronitesse ja kasutub vere lipoproteiinide ning biomembraanide ehituses ja akumuleeritakse tagavaraks maksa. Osa neist jääb imendumata ja väljutatakse.
Toidu loomsed retinüülestrid hüdrolüüsuvad peensooles retinooliks ja vabaks rasvhappeks. 3,4-didehüdroretinool tekib retinooli dehüdrogeenimisel.
Enterotsüütidesse imendunud ja neis tekkiv vitamiin A esterifitseerub enterotsüütides retinüülestriteks, mis viiakse jäänuk- külomikronite abil maksa, kus nad deponeeruvad. 85-90% inimese vitamiin A varudest paikneb retinüülpalmitaadina maksas. Ta deponeerub ka rasvkoes, kopsudes, neerudes, silma võrkkestas ja retineenhappena luukoes. Transportimaks retinooli maksast mujale retinüülestrid hüdrolüüsitakse ja retinool transporditakse plasma retinooli siduva valgu (RBP) abil kudedesse. Kompleks RBP-retinool võetakse rakkudesse retseptorite abil. Rakkudes võib retinool oksüdeeruda retinaaliks ja viimane retineenhappeks. Vitamiin A eritub organismist glükuroonhappega konjugeeritult peamiselt sapiga.
Vitamiin A imendumist häirivad: mao alahappesus, liigne raud, liigne alkohol , kohv, mineraalõlid, prednisoloon , kortisoon, sapphappeid siduvad ravimid , kestev raske füüsiline koormus jne.
Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse vitamiin A vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud .
Vitamiini A saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaks, kalaõli, loomamaks , või jt piimaproduktid.Karotenoidide allikad on: keedetud porgand , keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon , aprikoosid jt.
Bioloogilised funktsioonid
Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid:
Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent . Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11-cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini dissotsiatsiooni valk opsiiniks ja trans-retinaaliks. Kaasub reetina naatriumtasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja elektrisignaali (närviimpulsi) teke ning levik ajju.
Rodopsiini tuleb pidevalt taastada. Trans-retinaal isomeeritakse 11-cis-retinaaliks, mille teke ja ühinemine opsiiniga rodopsiiniks toimub põhiliselt pimeduses. Vitamiin A defitsiidil rodopsiini taasteke aeglustub ja seepärast ilmneb kanapimedus (hemeraloopia)- nägemishäired hämaras. Mingil määral tekib 11-cis-retinaali ka 11-cis-retinoolist NAD-dehüdrogenaasi toimel (st et nägemisfunktsiooni annab oma panuse ka vitamiin B3).
Somaatiline funktsioon, sh kasv ja diferentseerumine- limaskestade epiteeli areng, mille kaudu realiseerub ka vitamiin A antiinfektsioosne toime; naharakkude areng ja kõhre ning luukoe (sh ka hammaste) areng/kasv- retineenhape.
Toime reproduktiivsele süsteemile ja kasvule/diferentseerumisele on retseptor-vahendatud. Seejuures retinool ja retineenhape toimivad nagu steroidhormoonid . Neid nimetatakse steroidhormoonide- sarnasteks (steroid hormone-like) ühenditeks. See toime realiseerub järgmiselt: retseptorite abil võetakse kompleks RBP-retinool rakku (RBP on retinooli siduv valk, mis tegeleb tema transpordiga). Rakus retinool vabaneb ja seostudes tuumavalkudega toimib nende kaudu teatud geenide ekspressioonile. Osa retinoolist muutub rakus retineenhappeks, mis seostub nukleaarsete retseptoritega ja see kompleks, seostudes DNA aladega, reguleerib kasvu ja diferentseerumist kontrollivate geenide ekspressiooni. Retineenhape on sel viisil seotud ka kopsu fosfolipiidsete surfaktantide sünteesi kontrolliga .
Oma trans -cis -isomerisatsiooniga transporib vitamiin A oligisahhariidi jääke läbi memberaanide ja osaleb retinoolfosfaadina glükoproteiinide sünteesis (süsivesiku liitmises valkosaga). St, et mitmete organismi talitluseks ja rakkude kasvuks vajaliku glükoproteiine sisaldava lima teke sõltub ka vitamiinist A. Antioksüdantne regulatsioon (vitamiin A on inimorganismi antioksüdantne regulatsioonisüsteemi komponent)

Defitsiit

Vitamiin A defitsiit ohustab eeskätt kasvueas lapsi ja ühekülgselt toitujaid. Vitamiin A teke β-karoteenist on häiritud diabeedi ja hüpotüreoidismi korral. Tema imendumis- ja salvestumishäired on tüüpilised maksatsirroosi, sapijuhade sulgumise ja jämesoole haavandite korral.
Defitsiidi teke on reaalne ka hingamisteede infektsioonide, kroonilise nefriidi, kopsupõletiku korral.
Defitsiidi esmatunnuseks on:

• nägemishäire hämaruses (hemeraloopia)
  
• follikulaarne hüperkeratoos
  
• naha kuivus ja vananenud välimus (naha keratomalaatsia)
  
• võib esineda ka mosaiikdermatoos.
  

Defitsiidi süvenedes häirub lima teke ja silm muutub kuivaks (kseroftalmia) ja infektsioonitundlikuks. Kuna vitamiin A tagab limaskesta epiteelirakkude (silm, kops seedekanal) lima tootva võime ja et lima on oluline barjäär bakteritele, kaasub vitamiin A defitsiidiga infektsioonide kõrgenenud risk. Infektsioonid põhjustavad silma sarvkesta perfusiooni tõttu pimedaks jäämise. Nt arengumaades jääb seetõttu väga palju lapsi pimedaks.
Defitsiit põhjustab ka kasvuhäireid, kusjuures ohustatud on eeskätt kiirelt kasvavad väikesed lapsed. Tingib ka spermatogeneesi, ovogeneesi häireid, platsenta arenguhäireid, aga ka vitamiin C defitsiidi kiire tekke ja isegi vitamiin A tundlikku väikepunalible kehvveresust

Kokkuvõte

Lõpetades referaadi tegemise sain oma eesmärgi täidetud, kuigi depoodi osa jäi mulle suht arusaamatuks sain aga laiema ülevaate sellest milline on selle vitamiini mõju inimesele

Kasutatud kirjandus

http://retseptid.cma.ee/index.php?lang=est&main_id=50
(retsepht.ee)
http://et.wikipedia.org/wiki/A-vitamiin
(wikipedia.org)
http://www.videvik.ee/510/a.html
(videvik.ee)

Kasutatud pildimaterjal

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/5d/Lafayette_Mendel.jpg/225px-Lafayette_Mendel.jpg
(Lafayette Mendel)
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/ee/Elmer_McCollum.jpg
(Elmer McCollum)