Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Viirused ja bakterid (0)

1 Hindamata
Punktid
VIIRUSED
Bakterite tähtsus : bakterid osalevad aineringis, nende elutegevus muudab mulla viljakamaks.
Mügarbakterid : Elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks
Baktereid kasutatakse toiduainete tööstuses. ( Lihatööstuses, piimatoodetes, äädikates, hapendatud kurkides jt. )
Aeroobsed bakterid vajavad hapniku toitainete lagundamiseks, anaeroobsed mitte. Anaeroobsetel bakteritel toimub ainevahetus aeglasemini kui aeroobsetel bakteritel.
Looduses on aeroobseid baktereid rohkem, sest hapnikulist keskkonda on rohkem.
Bakteri omadused :
  • Väikesed mõõtmed,
  • Kiire paljunemine
  • Vastupidavus.

Nad kuuluvad eeltuumsete hulka, sest neil puudub selgelt välja arenenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis.
Spoor on bakter mitteaktiivses olekus. Bakterid moodustavad spoore siis kui keskkonnatingimused muutuvad väga ebasoodsaks, spooridega saavad bakterid levida ühest elukeskkonnast teise.
Bakterid paljunevad pooldudes! Bakterite arenguks on vaja niiskust, soodsat temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel.
Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes , mõni aga keerleb pöörleb taoliselt .
Sõna “ viirus “ tuleneb ladinakeelsest sõnast “ virus “, mis tähendab mürki. See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga.
Viiruste esinemine :
  • Taimeviirus,
  • Loomaviirus
  • Inimeseviirus
  • Putukaviirus
  • Seeneviirus
  • Bakteriviirus

Siirutajaks nim. Tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile.
Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd.
Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet.
Limakapsel aitab säilitada niiskust, siduda üksikuid baktereid kolooniateks.
Inimene võib nakatuda tõvestavate bakteritega toidu, joogi ja sissehingatava õhu kaudu.
Bakterid võivad elada meie nahal, seedekulglas , suguelundites ja mujal.
Bakterid osalevad aineringes sedamoodi, et nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima.
Steriilimisel saadakse mikroobivaba toode, pastöörimisel mitte, sest siis toode mingi aja jooksul rikneb, steriilimisel ei rikne toode pika aja jooksul. Toiduainete riknemist saab vältida sellega, et tekitada bakteritele ebasoodne keskkond.
  • Eeltuumne – on organism, kellel puudub tuum.
  • Rakusisene parasiit – Rakusisene parasiit on viirus.
  • Spoor – Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud , veedisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud, need on bakterid mitteaktiivses olekus.
  • Vaktsiin - Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud.
  • Antibiootikum – Antibiootikumid on ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid.
  • Antikeha - Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet.
  • Siirutaja – Siirutajaks nimetatakse tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile )
  • Aeroob – Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm.
  • Anaeroobsed – Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik hukutavalt. Neid leiab nt mulla süvakihtides, põhjamudas, loomade soolestikust jm.
  • Steriilimine – Steriilimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, saadakse mikroobivaba toode. ( nt liha, kalakonservid , sidemed, süstlad, süstelahused jm )
  • Pastöörimine – Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 – 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad.

  • Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab.
    Tuulerõuged – kontaktnakkus – kahjustavad nahka.
    Viiruslik kõhulahtisus – toidu ja söögiveega – kahjustavad seedekulglat.
    Marutõbi – siirutajate vahendusel – kahjustavad närvisüsteemi.
    Viiruslik gripppiisknakkus – kahjustavad hingamisteid.
  • Bakterite arenguks on vajalikud :
    • Niiskus
    • Soodne temperatuur
    • Toitainete olemasolu
    • Väike jääkainete hulk
    • Keskkonna happelisus ( nt äädikabakterite puhul )
    • Õhuhapnik ( aeroobsete bakterite puhul )

    6.Bakterid paljunevad pooldudes : Rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku.
    Viirused paljunevad pärilikkusaine aktiviseerumise tõttu hakkab viirus tootma uusi viirusosakesi
    7. Bakterid on tähtsad loodusele ja inimesele seetõttu, et nad osalevad aineringes. Nad lagundavad aineid ja panevad aineid käärima, tänu sellele ei ela me prügihunniku otsas ning bakterid on kõik ära lagundanud, samuti saame me nende tõttu erinevaid toiduaineid. Baktereid kasutatakse piimatoodetes, lihatööstustes, äädika valmistamisel jne.
  • Viirused ja bakterid #1 Viirused ja bakterid #2 Viirused ja bakterid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor TuuliT Õppematerjali autor
    Bakterite arenguks vajalikud tingimused, bakterite ja viiruste paljunemine, viirushaigused, viiruste esinemine, bakteri omadused, bakterite kasutamine, mõisted: Eeltuumne, rakusisene parasiit, spoor, vaktsiin, antibiootikum, antikeha, siirutaja, aeroob, anaeroob, steriilimine, pastöörimine.

    Sarnased õppematerjalid

    Viirused-viiruste levik
    6
    doc

    Viirused, viiruste levik.

    Bioloogia: Kordamine Viirus ­ üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja ­ tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ­ ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha ­ organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet.

    Bioloogia
    Rakk-viirused-bakterid
    5
    doc

    Rakk, viirused, bakterid

    Arutle, mille poolest erineb ainurakse organismi talitus hulkrakse organismi ühe raku talitusest. Viirused  viirustel on selliseid tunuseid, mille alusel võib neid lugeda elusorganismideks, ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka.  viiruse tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja aja jooksul areneda  viirused sarnanevad elutute oblektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime  viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest  mõõtmetelt on viirused väiksemad kui ükski senituntud organismidkõik viirused võivad nakatunud rakus: 1. püsida varjatult 2. põhjustada ägedalt kulgeva haiguse 3. esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse

    Bioloogia
    Viirused ja bakterid
    3
    doc

    Viirused ja bakterid

    Viirused ­ üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke ­ seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus)

    Bioloogia
    Viirused-Bakterid ja Algloomad
    1
    docx

    Viirused, Bakterid ja Algloomad

    1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. Viiruste eluta tunnused: pole ra

    Bioloogia
    Viirused-bakterid ja algloomad
    9
    pdf

    Viirused, bakterid ja algloomad

    Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime

    Mikrobioloogia
    Bioloogia kordamine 8 klass küsimused bakteritest
    4
    doc

    Bioloogia kordamine 8.klass küsimused bakteritest

    5. Mis on antikehad? Viiruse vastased erilised valgud. 6. Mis on vaktsiin? Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse põhjustavatest haigusetekitajatest. 7. Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. 8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, soodsat temperatuuri ja toitainete olemasolu. Oluline on ka jääkainete hulk, keskkonna happelisus ja õhu hapnikusisaldus. 10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus. 11. Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad,

    Bioloogia
    Bioloogia õpik 8-kl 2-osa lk 44-110
    83
    doc

    Bioloogia õpik 8. kl 2. osa lk 44-110

    see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline seedesüsteem on omane ümar- ja rõngussidele, limustele, lülijalgsetele,

    Bioloogia
    Bakterid & viirused
    5
    doc

    Bakterid & viirused

    Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun