Bakterid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Referaat: Bakterid ja hallitusseened

BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI...................................

Toiduhügieen

25

doc

Haiguspuhangud referaat toiduhügieeni õpetusest

· Kala ja liha süüa hästi keedetult või praetult. · Kõiki toiduaineid tuleb kaitsta tolmu, kärbeste ja näriliste eest. Joosu E.(2008) Põltsamaa ametikool. Helmintoosid. Toiduainete riknemine. (27.09.10) 11 5 SALMONELLOOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis või- vad põhjustada kõhutüüfust või salmonellaenteriiti ehk soolepõletikku. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Salmonellad sisenevad organismi seedetrakti kaudu saastunud toidu või joogiga. Nakkusallikaks võivad olla paljud koduloomad. Mikroobide sattumisel toiduainetesse võivad tekkida laialdased haiguspuhangud. Salmonellad säilivad eluvõimelistena külmutatud ja kuivatatud toiduainetes, munades, piimas, joogivees. Bakterid paljunevad peensooles ja selle

Toiduhügieen

19

pdf

MIKROBIOLOOGIA Lõpptest

- Fakultatiivselt anaeroobsed perekonnad: - Micrococcus - Staphylococcus - Streptococcus - Enterococcus - Anaeroobne perekond Peptococcus I. Stafülokokid Stafülokokk on bakter, mis võib elada inimese nahal ja ninas inimesele endale kahju tekitamata. - On söötme suhtes vähenõudlikud, pesade pigment varieerub valgest kollaseni (S. aureus’e pesad kuldkollase värvusega) - Väga vastupidavad, jäävad ellu nii kuivas kui niiskes, suvepäikeses ja talvekülmas. - Suudavad paljuneda 10% keelusoola ja 40% sappi sisaldavatel söötmetel.

Kategoriseerimata

21

docx

Patogeensed bakterid

Põhiühik ­ liik ­ võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS ­ SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud algloomadeks, siis viirusteks ja alles 1960ndatel aastatel bakteriteks. Klamüüdiad on imetajate ja lindude rakusisesed parasiidid. Tuntuimad perekonnad on *Chlamydia ja *Chlamydophila. Klamüüdiatel on väike genoom ja nad on energeetilised parasiidid

Bioloogia

34

pdf

Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid

(Tóth et al., 2013)...................................................................................................................................... 4 Joonis 3. Germinatsiooni faasid (Setlow, 2014) ............................................................................. 6 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007) 10 SISSEJUHATUS Toiduainetes esinevad spoore moodustavad bakterid on olulise tähtsusega, sest bakteri moodustatud spoor on resistentne kuumutamisele, külmutamisele, kemikaalidele ja teistele ebasoodsatele tingimustele, mis toimuvad toidu töötlemise ning ettevalmistamise ajal. Nende tingimuste juures vegetatiivne rakk hävib, kuid spoorid jäävad eluvõimelisteks ning vajavad inaktiveerumiseks karmimaid tingimusi. Tähtsamad spoore moodustavad bakterid kuuluvad perekonda Bacillus. Nad on aeroobsed või fakultatiivselt anaeroobsed pulgakujulised mikroobid.

Mikrobioloogia ja toiduhügieen

13

doc

Toiduga levivad haigusetekitajad

TALLINNA TEENINDUSKOOL Keijo Tarkiainen 011PK Toiduga Levivad Nakkushaigused Uurimustöö Juhendaja: Heiki Esskuson Tallinn 200 Mis on salmonelloos? Salmonelloos on seedekulgla nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Salmonella. Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus ja oksendamine, mis tekivad enamasti 12 kuni 36 tundi pärast nakatumist, harvem 6 kuni 72 tunni möödudes. Vahel võib salmonelloos kulgeda minimaalsete haigusnähtudega. Haigus kestab tavaliselt 4 kuni 7 päeva. Haigust ravitakse tavaliselt ambulatoorselt, vaid raskemad haigusjuhud vajavad haiglaravi. Salmonellade kroonilisteks kandjateks on kodu- ja metsloomad, sealhulgas kodulinnud,

Pagar-kondiiter

31

doc

Toiduhügieenikoolitus käitlemisettevõttes

· õunad, ploomid · sidrunid · hapukapsas NB! Toiduainete hapustamine pidurdab enamiku tervistkahjustavate bakterite arengut ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid jagatakse vastavalt õhuhapniku toimele kolmeks. 1. Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku: aeroobid hallitusseened ­ areneb toiduaine pinnal; osa baktereid (tuberkuloositekitaja) 2. Mikroobid, mis ei vaja eluks hapnikku: anaeroobid Clostridium botulinum, Clostridium perfringens, Bifidobacterium, NB! Anaeroobsed bakterid arenevad hästi toiduainete sees, soodsad tingimused arenguks on ka vaakumpakendissepakendatud toiduainetes. 3. Mikroobid, mis eelistavad kasvuks aeroobseid tingimusi, kuid arenevad suurepäraselt ka hapniku juurdepääsuta: fakultatiivsed anaeroobid Salmonella enteritidis, Shingella, Escherichia coli, Staphylococcus aureus, NB! Õhu juurdepääsu takistamine vähendab toiduaine saastumist, kuid ei taga ohutust.

Toiduhügieen

14

doc

Toiduhügieen loengukonspekt

toitude serveerimine toidu ringlemisteed toidujäätmete majandamine RUUMID, SEADMED, TÖÖVAHENDID ruumide planeering (ristsaastamine) seadmete ja ? Seadmate ja ruumide hooldus ja remont desinfitseerimine kahjurite kontroll ja tõrje 2. LOENG TOIDU RIKNEMISE PÕHJUSED 1...Bioloogilised põhjused...(mikroobid ja nende toksiinid)- avastamine ainult laboratoorselt. Suurimaks ohuallikaks toidus on mikroobid, eeskätt bakterid ja hallitusseened. 2...Füüsikalised põhjused...(mehaanilised lisandid)- avastamine visuaalselt, metallidetektoritega. Oluline on enesekontroll-juuksed kinni ja kaetud, ei tohi olla pikki ja lakitud küüsi, kunstküüsi, toitu valmistada vastavates nõudes, eelnevalt pestud ja peale toidu valmistamist tuleb toit hoolega katta. 3...Keemilised põhjused...(keemilised saaste ja reostusained)- avastamine organoleptiliselt, laboratoorselt. Keemilised ained toidus võib rühmitada:

Toiduhügieen

Meedia

Kommentaarid (0)