Talurahvas ei olnud pärisorjad nagu olid Vene talupojad, talupojad ei kuulunud ka 18. Saj lõpuni nekrutikohustuse alla. Talupoegadel oli alles kaebeõigus, koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine. Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused? *Tunnustada talurahva omandiõigust *Piiritleda teokoormised *anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata. 5.Mis iseloomustab: a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas b) hernuutlust usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud 6. Kes olid: · Karl M.- · Bengt Gottfried Forselius Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja.
Eesti nõia kuritegu seisnes enamasti kaasinimeste kahjustamises nõidumise läbi, kõige sagedamini mürgitamisega nõiutud õlu abil. Väidetavate nõiduseohvrite hulgas oli ka kõrgemat päritolu inimesi. Järk-järgult levis Saksamaalt Eesti- ja Liivimaale 17. sajandi lõpul kujunenud luterlik usuvool pietism (lad. pietas `vagadus'), mis taotles usu sügavamat tunnetamist piiblilugemise kaasabil saavutatava isikliku usuelamuse kaudu. Luterlik Rootsi riik püüdis pietismi levikut kõigiti takistada, näiteks vallandades ametist ja saates maalt välja uue vooluga kaasaläinud pastoreid ja ülikooli professoreid. Rootsi alamatel keelati õppimaasumine pietismi tähtsama keskuse Halle ülikoolis. Usuliikumise levikule piiri panna Rootsi võimudel ometi ei õnnestunud ning Eesti ala vallutamine Vene tsaaririigi poolt 18. sajandi alguses andis sellele uue hoo.
sajandist on teateid jätkuvatest kombetalitustest endistel kabeliasemetel, ehkki selliste kultusekohtade arv hakkas pastorite visa töö ja hernhuutluse leviku tagajärjel vähenema. 18. sajandil arenes välja talurahvakoolide võrk, trükiti ja loeti arvukalt usulist kirjandust. Eestlased sattusid Euroopast puhuvate uute tuulte kätte, lasksid neil end osaliselt mõjutada, osalt hoidsid visalt kinni vanast. Suuremad muutused olid aga veel ees ja leidsid aset 19. sajandil (Vahtre, 2000). Pietismi levik Baltikumis Oma olemasolu esimese sajandi vältel püsis luteri usk suhteliselt kindlates raamides. Pietismi näol oli tegemist esimese katsega murda 17. sajandi keskpaigani kestnud ususõdades luteri kirikule peale surutud konservatiivsust, ja elavdada usuelu. Nimetus pietism tuleb ladinakeelsest sõnast pietas vagadus, mistõttu eestikeelses kirjanduses on kasutatud ka vastet vagadusliikumine (Laur, 2003) . 7 Pietismi teoloogiliseks eripäraks oli kriitiline suhtumine 1580
Ajaloost 18. sajandi esimesel veerandil laastas Eestimaad rängalt Põhjasõda Venemaa ja Rootsi vahel (1700- 1721). Selle tagajärjel läks Eesti Vene impeeriumi koosseisu. Sõjas ja sellele järgnenud katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. Pärast Põhjasõda olid endiselt valitsevaks luteri usk ja kirik.Kiriku sees oli rahutu, kuna olid teatud vastuolud konservatiivsete ning uuendusmeelsete inimeste vahel. Viimaste hulka võib lugeda usuvoolu nimega pietism toetajad. Pietismi esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlus on protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal. Rõõmsameelse, samas väga tundelise vagaduse toomine luterlikku kirikusse on olnud selle liikumise teeneks. Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19
cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J.G von HERDER - filosoof, kirjanik, progressi idee(humaansus), vastikustunne sõdade vastu, taunis kangelaste kummardamist, patriotism & õiglustunne, piibli uurimine C
· luterlik usupuhastus, emakeelne jumalateenistus ja kirikulaul, maakeelsed laulu- ja koraaliraamatuid, orelite laiem levik, rahva haridustaseme tõus c) ILMALIK MUUSIKA · Rändmuusikud olid kuulutatud sisuliselt lindpriideks. Tallinnas hakati siiski üsna varakult hindama häid pillimehi ning neile anti tarbekirjad. 4) HERNHUUTLASED 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses
ainult maa, vaid ka vaimuelu ( paljud kirikud olid hävinud, paljud ilma õpetajateta, TÜ suleti). Et baltisaksa noorsugu käis haridust omandamas Saksamaal, jõudis sedakaudu Baltimaile ka usuvool pietism, mis rõhutas vagadust ja usulist ,,ärkamist". Eestis avaldus pietism vennastekoguduse liikumisena. See levis rahva seas kiiresti ja võeti ka kergesti omaks, sest koguduse sisekorra järgi oli kõigil õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada isegi trükisõnas. 18. saj II poolel asus pietismi kõrvale vastandsuunaline nähtus ratsionalism, mis pidas häda ja viletsuse põhjuseks sotsiaalset korraldust. Nende eesmärgiks oli rahva valgustamine. Selleks oli vaja eestikeelset trükisõna. Enne Piibli ilmumist - 1686. a Riias lõunaeestiline ,,Wastne Testament", mille tõlkisid isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius. 1715 avaldati sama teos Tallinnas põhjaeestikeelsena ,,Uus Testament". Selle väljaande sissejuhatuses antakse esmakordselt ülevaade eesti kirjandusest.
sajandi viimase veerandi revolutsiooniliste pürgimuste iseloomulikuks jooneks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (16351705), silmapaistev liider August Hermann Francke (16631727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. LÕPPSÕNA Valgustus oli kirjanduslik ja filosoofiline liikumine, mille juured olid 17. sajandi teadusalastes saavutustes. Tänapäeva maailmale on see ajastu palju kaasa andnud. 18. sajandil mõjutas see
IMMATRIKULEERITUD ehk isikuga mõisnikele, siis järelikult kuulub mõisnikele ka kogu talupoja vara. 1710 Viiburi, 15. juulil Riia, 23. augustil Pärnu, seejärel Paide ja Haapsalu, aadilmaatriksisse kantud aadlikud ainult said kuuluda rüütelkonda. Põhjasõja järel oli RAHVAHARIDUS kehval järjel. Alles sajandi teisel poolel 26. septembril Kuressaare ja 10. oktoobril Tallinna. Balti aadelkond sõlmis PIETISMI peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema hakkasid võimukandjad haridusele suuremat tähelepanu pöörama. Venemaaga KAPITULATSIOONILEPING, mis säilitasid nende eesõigused. läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning 1765.aastal võttis Liivimaa maapäev vastu Zimmermanni koolikorralduse Põhjasõja lõpetas 10. septembril 1721 sõlmitud UUSIKAUPUNKI rahu
- 18. Saj. keskel olid paljud mõisnikud veel seda meelt, et talupoeg on vaid pärisori ja mingeid muutusi vaja pole, kuid üksikud, uuemate väljavaadetega mõisnikud pooldasid üleminekut väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. 1765. aastal väljastatud positiivsete määrustega said talupojad õiguse vallasvarale, ülejäänud vilja võis talupoeg turul maha müüa ja pandi piir mõisakoormistele, mida mõisnik muuta ei võinud. 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis - Juba Põhjasõja aastail Baltikumis levima hakanud usuliikumine, mis levis peamiselt haritud baltisakslaste hulgas, talupoegade seas levis pietism hernhuutluse nime all. Pietism pani rõhku usudogmade arusaamisele, mitte pähetuupimisele, pietistid tõlkisid esimese eestikeelse piibli, 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned!
Tallinna esimese teatritrupi Eestis; mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid, mis saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. Positiivsed mõjud: ebausu vähenemine eneseteadvuse kasv suurenenud moraalsus haritus ja sellega kaasnev suurenenud lugemisoskus; seega oli võimalik paremini oma usuelu elada kirikust saadav praktiline teave suurem arusaamine kirikuasjadest pastorite kõrgem haridus mõjujõu suurenemine kirikuelus Negatiivsed mõjud: Pietismi mõju vähenemine Kristlusest sai moraaliõpetus. Usu võrdumine humanismiga. ettevalmistus sekularismiks Kirikust sai haridusasutus Kirikutes ei kuulutatud enam usutõdesid Üleloomulikku häbeneti
Eesti ajalugu 1819. sajandil 1. Balti erikord. 1.1. Miks saavutasid baltisakslased Vene impeeriumis kõrge positsiooni? 1.2. Kubermangude valitsemine. 2. Luteri kirik peale Põhjasõda. 2.1. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? Kes olid ratsionalismi ja pietismi eestvedajad ja toetajad? 3. Rahvaharidus peale Põhjasõda. 4. Talurahva omavalitsus. 4.1. 1804 aasta talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal. 4.2. Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal. 4.3. Talurahva omavalitsus 19. sajandi esimesel poolel. 5. Talurahva koormised 19. sajandil. Millised olid kõige rängemad? Miks? 6. Majandus 19. sajandil kuni 1870. aastateni (raudtee rajamine ja linnastumine jääb välja). 7. Haridus 19
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine
usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sots võrdsus, vendlus jutlused lageda taeva all võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted, uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed Ratsionalism 18. saj teisel poolel suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust Hupeli esimene eestik ajaleht, raamatute levitamine, lugemisseltsid Rahvaharidus koole vähe, õpetajaid vähe katsed koolikohustuse kehtestamiseks → koolid igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse, ei olnud populaarne Lugemisvara lugeda oskajaid küllaltki palju, õpetati kodus eestik ilmalik kirjandus, maarahva kalender 1731
............................................................................................................................................ Annan hernhuutlusele............................... hinnangu, sest........................................................................................... ..................................................................................................................................................................................... Ratsionalismi ja pietismi peamine erinevus on see, et pietism................................................................................... ratsionalism................................................................................................................................................................. Millega läksid kultuurilukku? Nimeta ka nende isikute amet. Anton Thor Helle................................................................................................................................
Sellest tulenes arusaam , et on vaja levitada uusi ideid kuigi nende mõistmine eeldab haridust ja teadmisi . Saksa valgustuse erines Prantsusmaa valgustusega eelkõige asjaolus , et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja seejuures usu eitamine kuid see oli prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus enamasti pietismist luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras tähelepanu ja mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust . Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spener . Paljud loevad pietismi liikumise ametlikuks alguseks Speneri raamatukese Pia Desideria (vagad soovid) ilmumist aastal1635. Spener ei hüljanud luterlikku õpetust, kuid kritiseeris selle praktikat, kutsudes inimesi üles "südame usule". August Hermann Francke oli pietismi organisaator. 1687 elas ta läbi pöördumise, kui oli jutlust ette valmistamas. Francke tegi oma pöördumiskogemusest
Läänemerel ja ka maaväed ei suutnud Soomes Vene vägesid purustada. · 1790. aastal korraldasid rootslased ootamatu dessandi Paldiskisse ning sundisid kohaliku garnisoni kapituleeruma · Rootsi püüdis oma kätte saada ka Tallinnat kuid sõda lõppes 13. mail 1790 toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega · Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega Usuelu 18. saj. · 1739. a. Helle esimene Piibli eestikeelne trükk · Pietismi levik Jõudis Eestisse Saksamaalt 17201730ndatel Pieta lad Pühadus, vagadus Taotleti suuremat vagadust Püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest · Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine Jõudis Eestisse 1730ndatel Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu
vastu, rõhutas hariduse andmist õpetatuse asemel, C. von Wolff- ratsionalist, esitas terve mõistuse teooria, riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, J. G. von Herder- progressi idee (ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus) Saksa valgustuse eripära oli see, et saksa mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu prantslastele. Lähtuti suuresti pietismist-pööras tähelepanu vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli P. J. Spener ja silmapaistev liider A. H. Francke, kes toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonna muutumist vaid selle täiustumist usu abil.
· Tihedalt seotud Eestimaa ja Liivimaaga (oli ka kindralkuberner) Niccolo Michetti · Itaalia arhitekt 1672-1759 · Kavandas Kadrioru lossi- lõunamaalane, seega põhjus liigsetes akendes · Kadriorg oli esimene Vene õukonna poolt antud tellimustöö, peale seda palgati ta ka rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane
Omas ajas oli tema töödel teedrajav tähendus. Millega läks Villem Reiman Eesti ajalukku ? Eesti ajalukku on Villem Reiman läinud kui rahvusliku liikumise mõõduka suuna ja liidreid ja vaimseid suunajaid iseseisvuseelsel ajal. Ta oli venestusreformide vastu protestiva põlvkonna vaimne juhtfiguur. Villem Reimani vaateid iseloomustab teoloogiline ja rahvuslik idealism, etnotsentrism, kaldumine pietismi ja askeetlusse, vägivalla eitamine. Eriti olulisteks vaadeteks pidas Villem Reiman kõlblust, kohusetäitmist, õigust ja seadust, inimese käitumise eetilist motivatsiooni, seotust maaga, rahvusliku eluruumi kaitsmist võõraste eest. Koos J. Tõnissoniga, kellele ta oli suureks autoriteediks, püüdis ta sõnastada eestlaste elu reguleerivaid norme ja reegleid, nõudis karskust ja sugulist kasinust. Eestlaste tuleviku suhtes oli Villem Reiman optimist . Tal oli
ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. 18. sajandi esimesel poolel pärast Põhjasõda ning katkutaudi muutus siinne olukord väga viletsaks. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus, kelle tegevus mängis muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu
Nad moodustasid omaette kogudusi, valides endile ise jutlustaja, koguneti lageda taeva alla või ehitati endile palvemajad. Asuti võitlema vanade kommete vastu, näiteks hävitati ohvrikohti. Suurt rõhku pandi kõlblusele, loobuti kõrtsist, kuritegevus vähenes. Vennaskogudusse suhtuti pooldavalt, sest see tõi rahva religioonile lähemale. Kui vennaskoduduste liikumine kiriku ja aadli kontrolli alt väljus, keelustas keisrinna Elisabet 1743. a. selle liikumise. Peale pietismi tõusis tugevalt esile ratsionalism. See on usuvool, mille tõi kaasa valgustusideede levik XVIII sajandi teisel poolel. Ratsionalistid suhtusid pietistidesse üleolevalt. Eesmärgiks oli rahva harimine ja valgustamine. Erinevalt pietistidest, kritiseerisid ratsionalistid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Kaks suuremat ratsionalismi esindajat olid Johann Georg Eisen v. Schwarzenberg ja August Wilhelm Hupel. Peale Põhja sõda olid koolide tingimused ning edasiarendamised kehavd
ladinakool, pedagoogikum) ja koduõpetuse kaudu. Vaestekoolides kulus iga päev seitsmest tunnist kolm kuni neli usuõpetusele. Lugemise ja kirjutamise kõrval õpetati kaks tundi nädalas arvutamist. Füüsiliste võimete arendamiseks pidid lapsed tegema tööd kodus, aias, põllul. Noorukite eksimusi karistati rangelt, kiitust kasvatusvahendina ei tunnustatud. (Andressen 2003, lk. 67) A. Thor Helle keeleõpetuse lõpul on toodud mõned dialoogid, kus pietismi vaimus käsitletakse põlluharimist, laste kasvatamist, joomist, ebausku, kuritegevust jm. Kui talumees kurdab pastorile, et lapsed on sõnakuulmatud, siis soovitab pastor rohkem usklikkust ja vagadust. Manitsetakse, et lapsi saadetaks kooli ja õpetataks vaimulikke raamatuid lugema. (Eisen 1989, lk. 195) 8 Kuigi pietism oli valitseva ideoloogia levitamise vahend ning jäi talurahva enamikule
5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all. Saksamaalt tuli uus usuvool pietism, mis kutsus üles meeleparandusele, jumalakartlikumale ja kõlbelisemale elule. Vennastekogudused Lihtrahva hulka jõudsid pietismi ideed vennastekoguduste kaudu. Kutsuti rahvast üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. Pandi rõhku lugemis- ja kirjutamisoskude levitamisele. Tõlgiti usulist kirjandust. Võideldi vanade kommete, uskumuste ja tavade vastu. Põllu alla pandi ehted, rahvarõivad, rahvalaulud ja muusika. Eestikeelne kirjasõna Anti välja usulist ja moraliseerivat kirjandust. 18. sajandil hakkas ilmuma maarahva kalender.
keskseks tuumaks/taotluseks võib pidada inimese suuremat isiklikku usuelu rõhutamist ja osasaamist sellest religioonist tähtis pole mitte 10 käsku vms pähe õppida, vaid seda südamega tajuda ja sellele usule isiklikult lähemale jõuda saavad tuntuks oma jutlustega, kus manitsevad talupoegi vagadusele isikliku usuelu rõhutamine religioon sügavam sisemine tunnetamine rootsi ajal riik pietismi ei toeta, sest rootsi luterlik ja riik tagab selle püsimist väga jõuliste vahenditega kirikuõpetajad väga olulisel kohal, et siin usuelu taastatakse ja käima lükatakse usuelu elavdajad põhjasõja järel südamega tajumine, koged või tunnetad seda terviklik piibel 1739 A. T. Helle hernhuutlased vennaste koguduse tegevus pietiste sai piiritleda kirikuõpetajatega, kes püüdsid talupoegi utsitada vagadusele hernhuutlaste elluviijaks talupojad
*Keelati mõisnikel talupoegade müümine, kinkimine ja pantimine maast lahus. *Piirati mõisniku õigust talupoega karistada. *Liivimaal loodi vallakohtud, talurahva seast valitud kohtumehed. *Talupoegade omavalitsuste kujunemine. Valgustus Pietismi ja hernhuutluse järel jõudis alates 18. sajandi keskpaigast uue vaimse vooluna Eesti aladele valgustus. Balti provintsidesse vahendas valgustusideid absolutismilt tuge lootev saksa valgustusliikumine, mille kandvaid sambaid oli ka protestantlik kirik. Valgustus muutus peagi ulatuslikuks sotsiokultuuriliseks liikumiseks, mis haaras baltisaksa ühiskonna kõrgemaid ja haritumaid kihte (aadlikud, pastorid, raehärrad, ametnikud, arstid, õpetajad).
Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises, olles 1870. Aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Ausammas asub pärnus Rüütli tn 21. Professor Mati Karmini loodud monument on tellitud Pärnu Postimehe poolt ajalehe Perno Postimees 1857. aastal ilmuma hakkamise 150. Aastapäevaks, avati aasatl 2007. Kirjandus Jannseni kohta: Mart Laar, "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006, nr. 10, lk. 1557–71 Malle Salupere, „J. V. Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel“ – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 12, lk. 851-864 Vello Paatsi, "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001, nr. 5, lk. 312–323 Aarne Vinkel, "J. V. Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A. Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2002, lk. 168–178 Malle Salupere, „J. V. Jannseni tähendus ja tegevus tema ajas“
Valgustaja rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõike asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Pietistid ei taotlenud ühiskonnakorra muutmist, vaid selle täiustamist usu abil. Tähtsamad valgustustegelased Saksamaal olid Gottfried Wilhelm Leibniz (1646-1716), Christian Thomasius (1655-1728), Christian van Wolff (1679-1754) ning Johann Gottfried von Herder (1744-1803).
puudusid kodusõpetajad; TÜ pausil ehk puudus teoloogiline haridus; #RIP kirikuhooned ja kiriku mõju; Luterlik usk Saksa mõju aadlikud juhtisid lambist? - Vennastekoguduste liikumised ehk hernuutlus Kasvas välja pietismist; propageeris usuvagandlust, vendlust, võrdsust, alandlikkust ja kõlblikkust keelati 1743 - Ratsionalism 18. sajandi II poolel pietismi asemel; valgusideede levik; rahva harimine ja valgustamine; usuti, et hädad saavad alguse pärisorjusest ja sotsiaalsest korraldusest - pietismid arvasid, et talupoegade kõlblikkuse puudumisest - Rahvaharidus (Browne mingi pask) Kool igasse kihlekonda ja suuremasse mõisasse; mõisnikud ei supportinud sest rip tööjõud laps ei saanud enne koolist vabaks kui oskas lugeda ja katekismus ja
Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle neli printsiipi: autoriteedi printsiip, täieliku piisavuse printsiip (Piiblis kirjutatu on tõde), täieliku tõe printsiip ja täieliku läbinähtavuse printsiip (segaseid kirjakohti selgitavad täpsemad kirjakohad). 17. sajandi teiseks pooleks on luterlus lõpuks välja kujunenud ja reformatsioon oma lõpu saanud. 1. Pietism ja valgustusajastu. Pietismi ja valgustusajastut on võimalik vaadelda vastandlike ajastutena, mis osaliselt kattusid, kuid pietism oli neist varasem nähtus. Pietism oli saksa protestantismi vagadusliikumine 17. - 19. sajandil. Pietistide peamiseks eesmärgiks oli uuenenud inimene, kes areneb hingeliselt tänu intensiivsele suhtele Kristusega. Pietism asetab esikohale individuaalse usukogumuse. Võrreldes teispoolsust rõhutanud luterlusega väitsid pietistid, et õndsaks on võimalik saada juba siinpoolsuses
Muudeti haldusjaotust, valitsemiskorraldust ning maksukorraldust. Eestimaal lisandus senisele 4le maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal tekkis 2 maakonna asemele 4:Pärnu, Tartu ning uued Viljandimaa ja Võrumaa. Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Baltisaksa vaimuelu; Vabadus vaimuelus. · Pietism Luterluse alaliik, mis rõhutab jumalale kuulekumist ning vagalust. · Hernhuutlus - pietismi rahvapärane variant levis talupoegade seas ning ühendas neid. Rõhutas samuti kuulekust. Pidasid palvekoosolekuid ning jutlustasid ise. Esimene võimalus midagi ise organiseerida. · Ratsionalism rõhutas mõistuspärast tegutsemist. Võitlesid rõugete vastu, mõtlesid lahenduse, mis tuleks kõigile kasuks. Puuviljade kuivatamine. Mõlemad levisid baltisakslaste seas. Mõisamajanduse õitseng; Mõisnikud rikastusid tänu viina müümisele talurahvale ja sõjaväele
V: et Louis XIV tühistas Nantes'i edikti, mis oli Prantsusmaal andnud hugenottidele võrdsed õigused katoliiklastega 20. Millal alanud Suur Prantsuse revolutsiooni olid valgustusfilosoofide teosed ette valmistanud? V: 1789 Immanuel Kant (1724-1804) 1. Mis sajandil ja kus sündis Kant? V: 18. sajandil Königsbergis, Ida-Preisimaal (tänapäeval Venemaale kuuluv Kalingradi oblast) 2. Mis vaimus kasvatas ema Kanti? V: pietismi 3. Mis on pietism? V: rõhutas inimeste sügavat kristlikku religiossust ja moraalsust 4. Mis ülikoolis Kant õppis? V: Königsbergi ülikoolis 5. Mis ülikoolis oli Kant professoriks? Kas Kant nõustus õpetama ka teistes Saksa ülikoolides? V: Königsbergi ülikoolis ja mujal ei nõustunud 6. Kus Kant suri? V: Königsbergis 7. Mis oli Kantil üliõpilaste õpetamise põhimõtteks? V: Lollpäid ei saa niikuinii aidata ja geeniused aitavad end ise 8
aastal uuesti pärisorjuse. Taani kuningatel oli erinevalt Rootsist ka 18.sajandil absolutistlik võim, mis poliitilisele opositsioonile kohta ei jätnud. Christian VI 18.sajandil levis Taanis pietism, mis mõjutas taanlaste vaimumaailma. Pietism oli luterluse pinnal tekkinud ja Saksamaalt Taani jõudnud õpetus, mis ülistas pühadust ja vagadust, taotles inimeste enesetäiustamist ja ligimesearmastust. Ka kuningas Christian VI oli pietismi kaasatud. Suleti mitmeks aastaks teatrid, keelati maskeraadid, karistati karmilt kõiki, kes pühapäeval kirikusse ei ilmunud. Valgustatud absolutism 18.sajandil levisid valgustuslikud ideed. Nendele aitas kaasa kodanluse osatähtsuse ning haritlaskonna kasv ühiskonnas. Mingil määral oli valgustus vastukaaluks kiriklikule pietismile. Eriti populaarseks said need ideed, kus arvati, et valgustatud valitseja peab läbi viima reforme oma alamate elu parandamiseks.
Eestimaa vaimulikuks loeti Tallinna Toomkiriku ülemõpetajat. Liivimaal oli kõrgeim provintsi vaimulik kindralsuperintendent. Konsistoriaalpiirkonnad jagunesid praostkondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks. Kirikuvara valitsemist korraldasid kirikueestseisused. Liivimaa igas maakonnas oli ametis (ülem)kirikueestistuja. Kirikueestseisustesse olid kaasatud ka talupojad, keda nimetati vöörmündriteks. See institutsioon tähistab talupoegade omavalitsuse kujunemise algust. Pietism: Pietismi seisukohad sõnastas Philipp Jacob Spener 1675. aastal. Pietistid taotlesid usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistid aitasid kiirendada Põhjasõda-järgsest madalseisust väljumist, lähendasid luteri usku rahvale. Nende üheks püüdeks oli asendada senine usudogmade pähetagumine arusaadavaks muutmise ja lahtiseletamisega. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine (Piibel)
Tartu 2011, 33. 2 Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduste ajaloost. Vaimulikud loosungid 2014, Tallinn 2014, 4-5. Hernhutismi ajalugu Hernhuutlus kui vennastekogudus Hernhuutlus, kui luteri kiriku äärmiselt pietistlik suund sai alguse 1720ndatel aastatel, kui rühm luterlasi liikus katoliiklaste tagakiusamise tagajärjel Saksmaale. Hernhuutluse rajajaks võib pidada krahv Nicolaus Ludwig von Zinzendorfi. 3 Zinzendorfi oli kasvatatud pietismi vaimus, ta pidas luterlikku kirikut liiga tundekülmaks ja jäigaks. 1722. aastal andis krahv oma Bertheldorfi mõisas katoliku kiriku poolt vaenatud böömi-määri vendadele maad kristliku kogukonna asula rajamiseks, nii asutasidki põgenikud Hernhuti küla. Sinna hakkas tulema kõikjalt üle Saksamaa pärit konfessioonikirikutest eraldunud uusasunikke. Zinzendorf püüdis sinna saabunuid ühendada oikumeeniliseks, filadelfia ehk venna-armastuses elavaks
vahel. Mitmed aariad "Jõuluoratooriumis" on loodud varem ilmalikele tekstidele, ülevõtmisel on tegu ainult teksti vahetusega. Instrumentaalkantaatide sissejuhatustes kasutas Bach valmis "ilmalikku" muusikat. Duetid kantaatides nr 21 ja 140 on tolle aja ooperimuusika stiilis. Taolisi näiteied võib tuua veelgi. Säärast ühtlust pidas loomulikuks ka üks Bachi kantaatide tekstimeistreid Elmenhorst, kes ütles: "Cantata ei näe välja teisiti kui tükk operat retsitatiivide ja aariaga". Pietismi ja ortolooksia vastuoludes oli Bach avalikult ortodoksse luterluse pooldaja . Ta kantaadid ja passioonid on aga tugeva pietistliku värvinguga. 7 7 Bachi looming põhines kõigele tema haarde ulatuses olevale eelnevale helikunstile. Vormid on samad, mis on eelkäijail, sisu ja võim aga uus ja geniaalne. Tema loomingu vundamendiks oli koraal ja väljenduse omapärasks orelipära.
Halduseformi sisu? Millised uued maakonnad ja linnad (millistel linnaõigused?) tekkisid? 1783. Eestimaa kubermangule lisandus Paldiski maakond Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast lõunapolne osa, mis 1784. sai nimeks Võrumaa. Miks ja millal kinnitati Browne nn positiivsed määrused? Nende sisu (põhipunktid)? Selgita: pietism, hernuutlus, ratsionalism, kindralkuberner? Pietism- protestantlik vabadusliikumine, Pietismi peamine eesmärk oli uuenenud inimene. Inimene pidi uuenema läbi intensiivse suhte Jeesusega. Pietismile on omane individuaalsus ning teadmine inimliku eksistentsi raskusest ja lõhestatusest. Eestlaste hulgas leidis pietism laiemat kõlapinda 18. sajandil, kui hernhuutlased jõudsid Eestisse, kuigi juba oma eluajal oli Johann Arndt kirjavahetuses pastor Johannes Knopiusega Niguliste kirikust. Hernuutlus- on protestantlik äratusliikumine
pandud ka piiskoppe. Kirik läks rüütelkondade alla. Saksamaalt sai alguse uus usuvool pietism, mis levvis juba põhjasõja ajal ka baltikumi. · Olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatiivsusele · Soovisid elukombeid kõlbelisemaks muuta. · Taotleisd usu sügavamat sisemist tunnustamist. Pietism levis kirikuõpetajate seas kiiresti ja 18 saj. keskpaigaks olid enamus selle ideed omaks võtnud. Pietismi kaudu hakkas ka luteri usk rahvale lähedasemaks muutuma. 1739Ilmus eesti keeles esmakordselt piibli täielik tõlge. Üks põhilistest tõlkijatest A. Thor Helle. Rahva hulka jõudsid pietistlikud ideed peamiselt hernhuutlaste ehk vennaste koguduste liikumise kaudu. Pidasid tähtsaks usuvabadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset, võrdust jne. Hernhuutlased ei eraldunud luteri kirikust, kuid asutasid omaette kogudused.
katkutaudis hukkus enam kui pool Eestimaa elanikkonnast. 18. sajandi I poolel muutusid siin tingimused väga viletsaks - kuna vaimulikke ei jätkunud, jäid paljud kirikud tühjaks, õpetajate puuduse tõttu kannatas aga ka koolikorraldus. Selles olukorras hakkas Eesti- ja Liivimaa kirikuis levima pietistlik õpetus - seda esindanud vaimulikud tundsid huvi rahvale hariduse andmise vastu ja püüdsid edendada ka kirikulaulu. 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus
suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. [4] Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. [2] 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus
· Saksamaalt(Halle ülikoolist) levis protestantismi sees isikliku usuelu vajadust rõhutanud uus vool 17 saj lõpus - Pietism isikliku usuelu süvendamiseks - Väljendus siin rahvakeelse usulise kirjanduse soosimises ja talurahvakoolide asutamises - Rootsi riigi eitav suhtumine pieismi · Vene aja alguses pietismi tõus luteri kiriku sees: - Usuelu elavnemine ja inimlik aspekt(nt mõisnike korraldatud koolid ja lastekodud) ja patukahetsus - Eestikeelne piibel (1739) ja lauluraamatud B. Vennastekoguduste liikumine=hernhuutlus · Elitaarse pietismi kõlapind siin saksakeelse vaimuliku seisuse ja aadli juures 18 saj I poolel
Väljaanne koondas erinevaid inimesi, kes ilma "Entsüklopeediata" vaevalt oleksid kokku saanud. Saksamaa Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudel prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist-- Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz.Tema
Nii Eestimaal ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus- Konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent., kelle volitused olid võrreldavad piiskopiga. Tuntuim kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes arendas kooliharidust , andis välja rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt. Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga: Rootslased pidasid rahva uskumusi ebausuks ja hävitasid ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus Urvaste kihelkonnas Osula Pühajõe mäss, mis puhkes selle tõttu, et Vühandu jõele
köide. E. vastu astusid kat. kirik ja ametivõimud ning kaks esimest köidet hävitati. E.trükkimine ja müümine keelati. D. jätkas tööd salaja. E. uudsus seisnes selles, et see käsitles tähestiku järjekorras teaduse ja ühiskonna probleeme oma aja ideede seisukohalt, andes nendele hinnanguid. Saksa valgustuse eripära-S. mõtlejatele ei olnud omane vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. S V. lähtus pietismist-mis pööras tähelep. vagadusele ja rõhutas kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli P.J. Spener. Gottfried Wilhelm Leibnz-uus filosoofia Ta oli filosoof ja matemaatik. Ta vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest ehk looduse vaimsetest algetest. Ühiskonna arengu suunajaks pidas riigivõimu. Ta arvas, et riigi abil saab parandada töötajate olukorda ja hoolitseda vaeste eest. Rahva valgustamiseks korraldas ta kolektiivseid söömaaegu. Ta pidas vajalikuks Saksam. Ühendamist. Lõppeesmärgiks oli maailma rahvaste harmoonia. Ta arvas, et teadus peab tooma
D jätkas tööd illegaalselt ja viis selle, 28 köitest koosneva väljaande 1772.a lõpule. §6. SAKSA VALGUSTUS. Saksa valgustuse eripära Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus,et saksa mõltejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist- luterliku kiriku sees kujunenud voolust,mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdeust. Pietismi rajaja oli Philip Jakob Spener (1635-1705), silmapaistev liider August Hermann Francke (1663-1727). Viimane toonitas eriti koolide rajamise vajadust. Gottfried Wilhelm Libnz (1646-1716) oli filosoof ja matemaatik,kelle vaadate lähtkohaks on kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged,mida on lõputult palju,kusjuures iga moonad on ka kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks pidas ta riigivõimu
ilma "Entsüklopeediata" vaevalt oleksid kokku saanud. Saksamaa Saksa valgustuse eripära võrreldes Prantsusmaaga ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudel prantslastel. Saksa valgustusideoloogia lähtus suurel määral pietsismist-- Luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Pietismi rajajaks oli Philipp Jakob Spenser, ning silmapaistvaks liidriks oli August Hermann Francke. Piestid taotlesid ühiskonna moraalset parandamist inimeste harimise ja kõlbelisemaks muutmise teel. Poliitika valdkonnas panid saksa valgustajad põhilootused valgustatud valitsejale, kes viib läbi reforme ühiskonna heaks. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. Saksa valgustuse üks tugisambaid oli filosoof ja matemaatik Gottfried Wilhelm Leibniz
Maringu kirjad). · Koostas eesti kirjanduse bibliograafia aluseks hiljem esimesele eesti kirjandusloole (Jürgensoni). · Eesti ilmaliku tõlkeluule antoloogua ,,Lillikessed" 1814. · 1814 oma korteris eesti koolmeistrite kool. · Kirjanäidiseks "Kirjutusse-lehhed" 1820, aabits 1823, kombeõpetuslik "Kolilaste seädus" 1845. Masing: · Ratsionalistlikud tõekspidamised, mõistis hukka pietismi, haridus, kõnekeelt arvestava kirjakeele loomist toetas, õ, laen- ja uudissõnad (nt pikksilm). · 1795 ,,ABD ehk Luggemise-Ramat lastele" esimene ilmalik aabits, jutud argiolude ainetel, moraliseeriv. · ,,Luggemise lehhed" 1821 koolidele. · ,,Matemaatikaraamat" 1823 koolidele. · ,,Ehstnische o..." · ,,Pühhapäeva Wahhe-luggemine" 1818 eestikeelse aimekirjanduse rajaja. · 1819 tõlkis talurahvaseaduse.
Ristiusk võõrvõimu teenistuses pmst, siin võib rääkida, et Rootslastel oli Luteri usk ja poolakad olid katoliiklased ja venelased õigeusulised?? - ristiusk ei kadunud kuskile, aga iga võõrvõim surus peale just seda ristiusu haru/murret/misiganesmeeldib, mida nemad parasjagu uskusid Hernhuutlus vennastekogudused ehk hernuutlased (Hernhuti küla Saksimaal) levitasid pietismi (uus usuvool luteri kirikus) kutsusid üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele, koostööle ei löönud luteri kirikust lahku, kuid pidasid oma palvekoosolekuid, tegid kogudusi ja ehitasid palvemaju Suurt rõhku pandi lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisele Tõlgiti usule äratavat kirjandust, üritati seda ka ise kirjutada
Montesquieu on demokraatia isa. Võim peaks kuuluma rahvale. Rousseau pooldas vabariiki ja leidis, et eraomanduse tekkimine on toonud kaasa ebaõiglase ühiskonna. Tema filosoofia sai pr revolutsiooni kandvaks ideoloogiaks. Saksa valgustus Sakslased ei vastandanud mõttemaailma usule. Ei toimunud kirikule vastuhakkamist. Leiti, et viletsus tuleneb liiga vähesest usust. Taotleti suuremat pühadust ja vagadust.Saksa valgustusideoloogia lähtus pietismist. Pietismi rajajaks peetakse Philipp Jakob Spenerit, liidriks oli August Hermann Francke. Püüeldi sisemise enesetäiustamise ja parandamise poole. Gottfried Wilhelm von Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu ning seepärast püüdis ta konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. Ta oli üks Preisi teaduste akadeemia rajajaid. Christian von Wolff esitas terve mõistuse filosoofia, mille tõttu peetakse teda ratsionalismi rajajaks Saksamaal
jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine jne). Kiriku juhtivorganid(pärast Rootsi võimu kehtestamist): konsistooriumid (luterlikud kirikuvalitsused) Liivimaal ja Eestimaal, kindralsuperintendendid(1686 Rootsi kirikuseadus). 17. sajandil jäi luteri usk rahvale võõraks ja oli katoliku usuga segunendu muinasusund. Vene ajal: Säilis luteri kiriku roll (raske, õpetajatest ilma). Säilis rootsiaegne kirikukorraldus (kindralsuperintendendid). Luteri kiriku kõrvalvoolud sallitud: pietismi levik (kõlbelisus, kasinus, rahvalähedus), vennastekoguduste liikumine e hernhuutlus (usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus; vanade kommete (ka muinasusundi, paganluse) vastasus, kõrtside sulgemine, muusika keelamine; suurim levik Saaremaal ja Läänemaal, omandas ka sotsiaalse mõõtme (võrdsus, õiglus); 1743 keelati, jätkus salaja, uus laine 19. saj. I poolel) 19. sajandil sai ametlikuks riigiusuks kreeka-katoliku õigeusk, luteri usk oli vaid üks lubatud
annaabi.ee 
