Ajaloo KT kordamine (0)

1.Miks seati sisse Balti erikord ?
Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus.
Millised tunnused iseloomustavad Balti erikorda?
*Baltisaksa aadlikel oli piiramata võim
*Koostati rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad – aadlimatriklid .
Anna hinnang Balti erikorrale, põhjenda seda.
Ma arvan, et see oli hea lahendus. Balti erikord surus küll eestlaste õigused alla, kuid samas aitas säilitada siinset kultuuri ja omapära.
2.Mkis seati sisse asehalduskord ?
*Vene võimu kindlustamiseks
Anna hinnang asehalduskorrale, põhjenda seda.
Ma arvan, et see oli eestlastele kahjulik, kuna tekkisid uued maksud ning uus asehalduskord taotles piirimaade ühtesulamist Venemaaga. Kuigi uus asehalduskord tõi kaasa ka mõningaid demokraatlike elemente valitsemisse, olid siiski valitsusorganid riigivõimu kontrolli all.
3.Mis on reduktsioon ?
Riigi poolt erakätese antud riigimaade tagasivõtmine
Miks see teostati ?
Riigi sissetulekute suurendamiseks.
Millised olid selle tagajärjed mõisnikele ja talupoegadele ?
Suurem maksukoormus , mõisnikud ei saanud enam kindlad olla, et mõis on kogu aeg nende valduses jne.
4.Milline oli talurahva olukord vene aja alguseks ?
Talurahvas ei olnud pärisorjad nagu olid Vene talupojad, talupojad ei kuulunud ka 18. Saj lõpuni nekrutikohustuse alla. Talupoegadel oli alles kaebeõigus, koormiste ülemäärast tõstmist takistas feodaalne traditsioon ning talupoegda võimalik pagemine .
Milliseid sätteid sisaldasid positiivsed määrused?
*Tunnustada talurahva omandiõigust
*Piiritleda teokoormised
*anda talupoegadele õigus mõisnik kohtusse kaevata.
5.Mis iseloomustab:
a) pietismi- olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas
b) hernuutlust – usuvagadus, alandlikkus , kõlblus, sotsiaalne võrdsus, vendlus
c) teoloogilist ratsionalismi- jutlustused olid õpetlikud
6. Kes olid:

• Karl M.-
  
• Bengt Gottfried Forselius – Tartu Forseliuse õpetajate seminari esimene õpetaja.
  
• Heinrich Stahl – I eesti keele grammatika koostaja ( 1637 ), Tallinna toomkiriku õpetaja
  
• Johan Hornung – Ladinakeelse eesti keele grammatika koostaja ( 1693 )
  
• Johan Skytte – Liivimaa kindralkuberner , Tartu Ülikooli üks asutajatest
  
• Johann Georg Eisen – Ratsionalistide kirikuõpetaja, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte
  
• August Wilhelm Hupel – Literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast
  
• Anton Thor Helle – I eesti keelse Piibili tervikväljaande looja