Ajaloo kontrolltöö küsimused vastustega (0)

1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda!
1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid!
3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule?
4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused
5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis
6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned!
7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga
8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang!
9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850)
10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel
11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine
12) Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel
13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule
14)Haridusolud, eesti keelne kirjasõna, estofiilid ja eestlastest haritlaste tegevus19.saj. I poolel
Balti erikord- Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestmaal, Liivimaal, Saaremaal.
Restitutsioon -Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele.
Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust.
Aadlimatrikkel- 1730- 40ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmetele erilised nimekirjad
Roseni deklaratsioon - 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (1683–1764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument.
Asehalduskord - 1783. aastal kehtestatud Baltikumis uus halduskorraldus .
Pearahamaks- uus maksukorraldus.
Hingeloendus- süstemaatiline andmete kogumine riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, jaotumuse jms kohta.
Pearaharahutused- ulatuslikud talurahvarahutused, puhkesid 1784. aastal
positiivsed määrused- 1765 . aastal aprillis kinnitas Browne, ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks.
Pietism - juba Põhjasõja-aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaalt alguse saanud uue usuvoolu
Hernhuutlased - vennastekogudused , mille kaudu liikusid pietistlikud ideed rahva sekka, kui pietism jäi rohkem haritud teoloogide pärusmaaks.
Vennastekogudused- hernhuutlased
ratsionalism - 18.saj teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uues usuvoolu.
Kalendrikirjandus- sisaldasid rohkesti näpunäiteid ja nõuandeid küll põllupidamise, küll arstimise valdkonnast. Ilmaennustus terveks aastaks. Astroloogilised nõuanded.
"iggaüks..."- 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi „Iggaüks...“, millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel.
vallakohus- alamastme kohus, mis lahendas talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju.
Nekrut - nimetati äsja väeteenistusse võetud isikut.
Maamiilits - regulaararmeele toeks moodustati 1807. aastal talupoegadest maakaitsevägi e maamiilits
priinimi - perekonnanimi
magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta
vallatalitaja- kogukonna juht, kes valiti talupoegade seast
vöörmönder- vallatalitaja abimees.
Mõisamoonakas- palgatöölised, teoorajde asemel
metskapten - laevade kipperid, ilma eriharidusega ja orienteerusid rannamärkide ja merekaartide järgi.
Kadakasakslane - edukad eestlased, kel oli jõudu hakata vürtspoe omanikuks või iseseisvaks käsitööliseks ja paremale elujärjele tõusnud eestlased püüdsid end sakslasena näidata, häbenesid oma päriolu.
professorite instituut- töötas 1828-1839 ülikooli juures, mille lõpetas 20 teadlast, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Vene impeeriumi kõrgkoolidesse.
estofiil - baltisakslasest eestihuvilised, uurisid eesti keelt ja kultuuri, avaldasid arvestaval kunstipärasel tasemel ilukirjandust, andsid välja ajalehti ja kooliraamatuid ning asutasid mitmeid teaduslikke seltse.
Maltsveti -liikumine- Järvamaa idaosas ja Harjumaal hakkas 1850. aastatel levima, mille rajaks oli J. Leinberg.
ISIKUD:
Vohnja Jaan- Virumaal Vohja mõisa mõlder, mõisnik kiusas teda taga, õnnestuse kaebekiri keisrinnale üle anda.
O:F: Rosen - Liivimaa maanõuniku parun, tema seletuskiri Roseni deklaratsioon
W von Lauw- alustas pudelite tootmisega, jätkas aknaklaasi ja peeglite valmistamisega, hakates Põltamaal tootma koguni kallihinnalist portselani
Katariina II- 1762. aasta suvel tõusis Venemaal troonile, valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ja ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist.
G.Browne- Riia kindralkuberner , sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada.
A:T. Helle-
A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast “ ning „ Põhjamaa kirjutisi“
Fr.G. Arvelius - maarahva kalender esimdaja „ Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat“, kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt .
Fr.W. Willmann-
G. Merkel -
J.Ch. Petri -
Aleksander I-
Kihnu jõnn-
G,Fr. Parrot -
W. Struve -
M.H. Jacobi -
K.E.von Baer -
J.Cimze-
O.W. Masing -
Fr.R. Faehlmann -
J.Köler-
Ph. Karell -
J.Leinberg-