Veneaeg - Eesti pärast põhjasõda (0)

Keskkool - Ajalugu - Venemaa

1 Hindamata

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

27. Eesti pärast Põhjasõda
Sõjast laastatud maa

laastas rohkem kui mistahes teine sõda
Eestis alla 150 000
rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in

Balti erikord

venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi
aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus
Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir
keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad
maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid
aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest
omavalitsus ka linnadel
Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng

Põllumaj

välja veeti: vilja, viina , härgi

Talurahva olukord

tahtsid õigust Peterburist
1739 – Roseni deklaratsioon – talupoeg pärisori, talupoeg ja maa mõisa omad, pidid tegema mõisakoormisi, kohtuvõim nende üle rüütelkonnal
kaotasid kõik Rootsi ajal saadud kergendused

Kaubandus, tööndus , käsitöö

18. saj keskpaigas hakkas kaubandus elvanema → merekaubandus, tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud
arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama kaubakäivet
väljaveos endiselt vili, mesamaterjal, lina ja kanep
sisseveos: sool, raud, tubakas, heeringas , luksuskaubad, riie
Räpina paberivabrik, mitmed manufaktuurid
linnakäsitöölistel keskaegne tsunftikord

28. Eesti 18. saj teisel poolel
Katariina II Balti pol

taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule
välisjõud ei ohustanud Vm-d
George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida

Asehalduskorra kehtestamine

keisrinna lubas mõisad pärusomandiks muuta
1783 uus halduskorraldus
muutus administratiivne jaotus → Eestimaa kubermangu 4 (Lääne, Harju, Järva , Viru) mk lisandus Paldiski
Liivimaal lahutati Pärnu mk-st Viljandimaa ja Tartumaast lõunapoolne osa → Võrumaa (+ Saaremaa)
Narva koos ümbrusega Peterburi kubermangu osa, Setumaa Pihkva kubermangus
maakonnakeskused said linnaõigused → 12 linna (Tln, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga, Paldiski, Võru)
pol ümberkorraldused – sarnane Vm-ga

mõlemas kubermangus ühine asehaldur

maanõunike kolleegiumid rüütelkondades ja raed linnades saadeti laiali

aadel kogu Eestis võrdne

võrdne kodanikuõigus majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast

linnaduumad (esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest)

ühtne pearahamaks, hingeloendused

demokraatlikud elemendid, samas piirimaade ühtesulatamine Vm-ga
pärast Katariina II surma taastati endine valitsemisviis probleemide vältimiseks

Positiivsed määrused

valgustusideedega ka talurahva olukorra parandamise ideed
Browne'i nõudmised, 1765 kinnitas pos-d määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks → õigus vallasvarale, põllusaagi ülejäägid võis turustada, piirid mõiskoormistele, karistamise ülempiir 30 vitsa- ja kepihoopi , õigus seadusirikkuv mõisnik kohtusse kaevata
pearaharahutused 1784 – tõlgendasid kui mõiskoormistest vabastamist, teotööle enam ei mindud
Puuaiasõda – talupoegade ja soldatite vaheline kähmlus

Vene-Rootsi sõda 1788-1790

Rootsi tahtis ikkagi Eesti alasid, 1741 -1743 katse lõppes alade kaotusega Soomes
1788 alustas Gustav III uut sõda, kasutades Türgi-Vene sõda
1790 Paldiskis, Tln vallutamine ebaõnnestus
loodeti Balti aadlile, kuid olid truud tsaarile, talurahvas aga ootas rootslasi
talurahval lisakohustused

29. Vaimne kultuur 18. saj
Kultuurimõjutused 18. saj

tihenesid kultuurisidemed Sm-ga

Luteri kirik Põhjasõja-järgsetel a

rasked tingimused, teoloogilist haridust ei saanud, kuna TÜ suletud
kiriku mõju kahanenud, kirikuelu Liivimaal juhtis kindralsuperintendent, Eestimaal üks maanõunikest, rüütelkondade vahelesegamine

Pietism

Sm-l alguse saanud
usu sügavam sisemine tunnetus ja elu kõlbelisemaks muutmine
pastorkonna hulgas valitsev
toimekad, usinad, aitasid kiiremini üle saada sõjajärgsest madalseisust
luteri usu lähendamine rahvale – seletamine, arusaadavamaks muutmine
1739 esmakordselt piibli täielik tõlge

Vennastekoguduste liikumine

e hernhuutlased – nende kaudu jõudsid pietislikud ideed rahva sekka, võeti kiiresti omaks
usuvagadus, alandlikkus , kõlblus, sots võrdsus, vendlus
jutlused lageda taeva all
võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted , uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid
talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus
sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed

Ratsionalism

18. saj teisel poolel
suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine
kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust
Hupeli esimene eestik ajaleht, raamatute levitamine, lugemisseltsid

Rahvaharidus

koole vähe, õpetajaid vähe
katsed koolikohustuse kehtestamiseks → koolid igasse kihelkonda ja suurematesse mõisatesse, ei olnud populaarne

Lugemisvara

lugeda oskajaid küllaltki palju, õpetati kodus
eestik ilmalik kirjandus, maarahva kalender 1731

Ehituskunst

Kadrioru loss (barokk), Palmse mõis
1770-ndatel klassitsistlik stiil – Toompea loss, Tartu raekoda, Tartu (range proportsionaalsus , antiiksed kaared ja sambad, detailirohkuse hülgamine), Kivisild , ülikooli hooned

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 10 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

HR.Sass Õppematerjali autor

27. Eesti pärast Põhjasõda

Sõjast laastatud maa
laastas rohkem kui mistahes teine sõda
Eestis alla 150 000
rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in

Balti erikord
venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi
aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus
Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir
keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad
maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid
aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest
omavalitsus ka linnadel
Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng

Põllumaj
välja veeti: vilja, viina, härgi

Talurahva olukord
tahtsid õigust Peterburist
1739 – Roseni deklaratsioon – talupoeg pärisori, talupoeg ja maa mõisa omad, pidid tegema mõisakoormisi, kohtuvõim nende üle rüütelkonnal
kaotasid kõik Rootsi ajal saadud kergendused

Kaubandus, tööndus, käsitöö
18. saj keskpaigas hakkas kaubandus elvanema → merekaubandus, tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud
arengut pidurdasid valitsuse katsed suurendada Peterburi sadama kaubakäivet
väljaveos endiselt vili, mesamaterjal, lina ja kanep
sisseveos: sool, raud, tubakas, heeringas, luksuskaubad, riie
Räpina paberivabrik, mitmed manufaktuurid
linnakäsitöölistel keskaegne tsunftikord

28. Eesti 18. saj teisel poolel

Katariina II Balti pol
taotles piirimaade privileegide kaotmist ja allumist keisrivõimule
välisjõud ei ohustanud Vm-d
George Browne – kindralkuberner – püüd talurahva olukorda kergendada, harida

Asehalduskorra kehtestamine
keisrinna lubas mõisad pärusom

eesti pärast põhjasõda balti erikord põllumajandus talurahva olukord kaubandus tööndus käsitöö Katariina II asehalduskorra kehtestamine

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

Tavaliselt said nendele kohtadele Vene armees karjääri teinud välismaalased. Suuremaosa ajast viibisid kubernerid aga Peterburis ning ei pööranud Baltimaadele erilist tähelepanu. Nende ülesanded jäid eelkõige nende alluvate-kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad. Maapäevadele enam linnade esindajaid ei kutsutud. 1730-40ndatel aastatel koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult selles nimekirjas olijad omasid Eesti ja Liivimaa poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Omavalitus säilis ka linnadel. Kuid poliitilisi õigusi omasid vaid linnakodanikud. Kodanikuõigusi jagas raad. Balti erikord oli tõkkeks Venemaa ja Baltikumi vahel, mis aitas säilitada siinse kultuuri omapära, välistas põlisrahvale saatuslikuks kujuneda võiva kolonisatsiooni, võimaldades samal ajal tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga, mis tagas kiirema arengu, võrreldes Venemaa sisekubermangudega.

Ajalugu

doc

Põhjasõda ja Vene aeg Eestis

· 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine

Ajalugu

rtf

Vene aeg

ja tuli osta mõisast. P-Eestis toimus talude päriseks ostmine hiljem ja suuremaks tuluallikaks oli kartulikasvatus. Korraga suutsid talu välja osta vaid kõige jõukamad. Sageli osteti ära vaid osa ja ülejäänud jäi talu peale kirjutatud võlaks, mida maksti aastakümneid. Talude päriseksostmine tähendas murrangut maarahva elus. Eestlane vabanes majandusliku sõltuvuse alt ja sai oma maa täieõiguslikuks peremeheks. Üle kogu eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tutvustama. VÄLJARÄNNE 1863 kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu Vene keisririigi piires, mis tõi kaasla ulatusliku väljarände. Lahkunute arvu ülatus kümnetesse tuhendetesse. Rajati Eesti asundused Volgamaale, Krimmi ja Kaukaasiasse, kaugemad koguni Vaikse ookeani rannikule. Paljud lahkunuist pöördusid õige pea tagasi, kus ees

Ajalugu

pdf

Eesti 18. sajandil

EESTI 18 SAJANDIL VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09

Ajalugu

doc

Eesti pärast põhjasõda

Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga

Ajalugu

odt

Eesti ajalugu Põhjasõjast 19. saj lõpuni

Taanlased ründavad Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal, kuid juba augustis 1700 sunnitakse Taani sõjast välja. 12. september Vene väed jõuavad Narva alla 19. november Narva lahing, kus Rootsi väed purustavad venelased · Vene vägedele oli tuisk vastu · püssirohi oli otsakorral · moona ei saanud juurde vedada · sõdurid olid näljas · vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle Rootsi väed jäid koos kuningaga talvituma Laiusele ja 1701 aastal lahkusid Eesti aladelt, sest sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale. 1701-1703 toimusid Vene vägede rüüsteretked Eesti aladel, kus hävitati kõik teele ettejuhtuv. Mais 1704 toimub Kastre jõelahing, kus rootslaste laevastik hävitatakse ja saavutatakse ülemvõim Peipsi järvel. 1704 alistuvad venelastele Tartu ja Narva. 1708 küüditati Narva ja Tartu elanikud ning Tartu hävitati peaaegu täielikult. 1709 Poltaava lahing Ukraina aladel, kus viimaks hävitatakse Rootsi väed ja pealikud

Ajalugu

doc

Põhjasõda

Rootsi läheb oma liitlastega tülli, kes oli isegi juba omavahel tülis ning tulemusena 12. veebruar 1700.a algab sõda. 2. Narva lahing (osapooled, vägede suurused, tulemus) Narva lahing algas 19. november 1700.a. Osapooled:Venemaa ja Rootsi Vägede suurused:Venemaal 30 000 ja Rootsil 10 500 meest. Tulemus:Rootsi võit 3. Põhjasõja lõpp, Uusikaupungi rahu Sõjategevus Eesti alal vaibus ning Tallinn kapituleerus, kuid kannatused eesti rahva jaoks veel ei lõppenud. Liikvel oli rootlaste sõjaväelt tulnud katk. Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni. Maal liikusid ringi sissid. Rootsi maavägi oli purustatud, kuid nende merevägi oli veel kaunis tugev ning sõda siiski jätkus veel paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721

Ajalugu

doc

Kokkuvõte 18. sajandist Eestis

tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval. Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga. Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad. Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi. Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid