Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse
KT II KERE LIHASTIK 56. Vööötlihaskude keeruka ehitusega silindrikujulised vöötlihaskiud. Katab membraan, sisemuses rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Moodustab skeletilihaseid. 57. Lihase ehitus vöötlihaskiudude kimpudest koosnev elund, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. 58. Lihaste erinevad kujud: · Pikad enamasti jäsemetel · Lühikesed peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel · Laiad ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes · 59. Lihaste abiseadeldised:
2 eferentsed ehk motoorsed närvikiud motoorse närviraku pikad jätked. Annavad impulsse ajust lõppelundisse lihasesse või näärmesse. (joonis 133, lk 184 õpik). ** 53. Närvi mõiste, liigid, nende lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi koosseisu kuuluvate närvikiudude järgi eristatakse järgmisi närvi liike: 1 Sensoorne närv ehk tundenärv sisaldavad tsentripetaalkiude, juhib erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Nt. haistmisnärv. 2 Seganärv sisaldavad nii sensoorseid kui motoorseid kiude. Nt. seljaaju närv. Juhivad erutuse mõlemas suunas: sensoorsed juhivad erutuse ns perifeerselt osalt tsentraalsele ja motoorsed juhivad tsentraalselt perifeersele. 3- Motoorne närv ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, juhivad erutuse ns tsentraalselt osalt perifeersele. 54. Selgita mõisted: retseptor, sünaps, ganglion, hallaine, valgeaine.
Vingerja mäed 22,4 m Tornimäe luide 34,5 m Tõotuse mägi 29 m Vaade Tornimäelt. Taamal Tolkuse soo Tolkuse soo Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel Laguunitekkeline 5503 ha Lõunaosas aktiivses kasvufaasis laukaline raba (1619 ha), milles on suur turbasambla juurdekasv. Seal on ka kinnikasvavaid järvi. Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuusekasemets. Kirdeosas on palju väikseid soosaari Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba läbivad keskelt Tahkuranna oja ja Timmkanal. Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga kuulub Rannametsa Soometsa LKAsse (Luitemaa). Veestik Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja Uulu (50 km) Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe, Sauga ja Audru jõe alamjooks Siseosas Timmkanal (10 km) Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km)
Enamikul säilinud meriliiliatel, eelkõige madalas vees elavatel, on kaks olulisemat kehapiirkonda - karikas ja haarmed. Karikas on topsikujuline keskne osa, mis asetseb suusmisest ehk oraalsest küljest allpool ja mis on suunatud aluspinnast eemale. Enamik organeid on paikneb karikas. Nii suu kui pärak avanevad oraalsel küljel - see on meriliiliatele iseloomulikuks tunnuseks. Pärak on kergesti eristatav seetõttu, sest see asetseb luustunud koonusel oraalse külje suhtes perifeerselt. Haarmed on pikad käetaolised pikendused karika küljes, mida meriliilia kasutab toitumisel. Igal haarmel on rida lühikesi harusid mõlemal küljel, mida nimetatakse pinnulateks. Pinnulate ülesandeks on toitu püüda. Osadel krinoididel on ka kolmas kehaosa- vars. Varrega kinnitub loom substraadile. Vars koosneb üksteise otsas asetsevatest lubiplaatidest ning varred on ühtlasi levinud fossiilideks lubjakivides [4].
142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII - keelealune närv).
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4
hingamise kergendamiseks pikaajalise surmaeelse haiguse ajal võidakse haigele määrata kemoteraapia. Hapnikumaskist on tihti vähe kasu, see suurendab veelgi lämbumistunnet. ,,Surmakorinaks" nimetatavat häälekat hingamist võib vaigistada ravimite abil, mis kuivatavad liigsed eritised hingamisteedest. Hingamisraskusi võib süvendada köha. Köha võib ravida köhasiirupi või õhu niisutamisega, kuid kui see ei aita, siis võib kasutada köha kas perifeerselt või tsentraalselt vaigistavaid ravimeid. Silmadega seotud ebamugavused- Surmaeelse haiguse lõppfaasis võib indiviid olla täiesti virge, omada pikki unistusperioode või olla vaheldumisi teadvusel ja teadvuseta. Kõigil neil juhtudel on kasulikud silmakompressid, mis aitavad vältida rähmakorpasid ja laupõletikku. Halb lehk- Hoolimata sellest, et õed sooritavad korralikult mädaste haavadega seotud õendustoimingud, võib siiski tekkida ebameeldiv lehk, mis piinab kõiki asjaosalisi.
Puudused – kr. manustamisel vajadus sagedasema manustamise järele – kõrgem hind – mööduv taseme tõus veres üle normi • Ohtlik südame rütmihäirete tekke seisukohalt! • Kasutatakse asendusravis kiirema toime saamiseks (nt. müksödeemiline kooma, ettevalmistamisel raviks 131I isotoobiga kilpnäärme vähi korral). Naatriumlevotüroksiin: • Sünteetiline ravim; toimelt identne kilpnäärme hormooniga. • Muudetakse perifeerselt T3-ks. • Sarnaselt organismi poolt sünteesitud hormoonile areneb ka sünteetilise levotüroksiini spetsiifiline toime T3 retseptoritele. • Organism ei ole võimeline vahet tegema endogeense ja eksogeense levotüroksiini vahel. Patsientide ravi toimub vastavalt individuaalsetele vajadustele. • Kasutatakse erineva toimeaine sisaldusega tablette (25–300 μg). • Individuaalne päevane doos määratakse vastavalt laboratoorsetele testidele ja peale kliinilist läbivaatust. P.o
18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid, eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambadlülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülid ühendavad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje, kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdsed, nende tähtsus: Kaela ja nimmelordoos ,rinna- ja ristluuküfoos. Suurendavad võimet põrutusi ja tõukeid amortiseerida, hõlbustavada tasakaalu säilitamist ning suurendavad rinna ja vaagnaõõne mahtu
punane; ülitugev- must. 10. Krohvipritside liigitus ning nende kasutuala. Krohvimördi töödeldavale pinnale kandmiseks kasut kahesuguse tööpõhimõttega krohvipritse: *mehhaanilise otsevooluga – saab kasut nii krohvitöödel krohvisegu peale kandmiseks pindadele kui ka müürimördi laotamiseks kivide kihtide vahele. *pneumo-mehhaanilised pritsid – kasut ainult krohvisegu peale kandmiseks pinnale krohvimistööde käigus. Pritsi õhuga toitmine võib neis toimuda tsentraalselt või perifeerselt. 11. krohvisegu silumise ja tasandamise seadmed ja nende liigitus. pealekantud krohvisegu tuleb siluda ja tasandada. Käsihõõrutite asemel võib kasut mehhaanilisi hõõruteid, mida on saadaval kahesuguse jõuallikaga: elektrilised ja pneumaatilised; ning kahesuguse tööorganiga: vastassuunas pöörlevate ketastega ja labadega varustatud pöörleva tiivikuga. 12. Maalritööde masinad ja seadmed. Pahteldamine – pahtlisegud on enamasti valmissegudena
Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda
Retikulaarsed kiud on hõbedalembesed e argürofiilsed kiud – võimaldab kasutada värvimisel hõbetamise meetodeid Rasvkude Rasvkoe kahest vormist (valge, pruun) on rohkem levinud valge rasvkude Lipiidide e rasvaainete kogumiskohaks, hulk looma organismis vb erinevatel perioodidel väga erinev (sõltub toitumisest) Rasvarakud võivad olla väga erineva suurusega, kujult on nad tavaliselt ümarad – lame, pikliku kujuga rakutuum paikneb perifeerselt, seda ümbritseb õhuke tsütoplasma riba Raku täidab neutraalrasva tilk – preparaadi valmistamisel lahustub, mikroskopeerimisel rakk tundub seest tühjana Pruun rasvkude esineb närilistel ja talveund magavatel loomadel – rakus on mitu rasvatilgakest, koele on iseloomulik suur verekapillaaride võrgustik VERI SIDEKOE ERIVORMINA Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoeliik, ringleb veresoontes
Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Ogajätked hargnenud Rinnalüli - suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelüli - kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Eriliselt tugev luukude. 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülvaheketaste, sidemete ja liigeste abil 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust(sellest lähtuvad peenikesed kiud, mis lähevad periosti sisse) ja tsentraalselt asetsevast säsituumast 21. Lülisamba võimalikud liikumised Ümber frontaaltelje: Painutus Sirutus Ümber sagitaaltelje Kallutus(külgmine paninutus) Ümber vertikaaltelje Pöörlemine 22. Lülisamba füsioloogilised kõverdused
.. Ambroksooli 109) Süsteemse dekongestandi (Sudafed siirupi) kasutamine on lubatud lastele alates 6. eluaastast 110) Lokaalsete dekongestantide kasutamine on lubatud lastele alates... eluaastast 111) Millisel astma ravis kasutataval ravimil on väga kitsas terapeutiline vahemik? Teofülliin 112) Köha pärssivad ravimid toimivad... Tsentraalselt, pärssides KNS-s asuvat köhakeskust Perifeerselt, pärssides kopsus asuvaid retseptoreid 113) H1-histaminoretseptorite blokaatorid on kasutusel... allergiliste seisundite ravis. 114) Positiivne kronotroopne toime tähendab… südame löögisageduse tõusu. 115) Milline väide on õige… MSPVR manustamine koos toiduga võib vähendab iivelduse teket. 116) Milline ravim põhjustab kõige suurema tõenäosusega aterotrombootilisi kõrvaltoimeid (nt müokardiinfarkt)? diklofenak.
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse.
(nahast, lihastest) KNS-s asuvale motoorsele neuronile, mille aksonit mööda antakse impulss elundisse. Selliseid refleksikaari leidub inimese organismis vähe, enamus on 3 või enama neuroniga. Ganglion - on väljaspool KNS-i paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kogumik. Hallaine- närviraku kehad (moodustab ajukoore, seljaajus tsentraalselt). Valgeaine – närviraku jätked( müelliinkestaga)peaaju sisemuses, seljaajus perifeerselt. Sünapsi joonis Refelksikaare joonis 56. Seljaaju paiknemine, mõõtmed. Seljaajusegmendi mõiste, arv, jagunemine: Seljaaju on sagitaalsuunaliselt lamendunud väätjas moodustis, mis asetseb lülisambakanalis. Tema läbimõõt on ligi 1cm ja pikkus 45cm, Kraniaalselt läheb seljaaju üle piklikajuks, kaudselt lõpeb 1-2. Nimmelüli kõrgusel tervikuna
Peaaju sisemuses esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi. 15. Mis on valgeollus? Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Asub peaaju sisemuses. Seljaajus on valgeaine hallaine ümber perifeerselt. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid (reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd). Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. 17
1. Selgroolülide liitumine ühtseks selgrooks (lülivaheketta ehitus, sideme, liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel). Lülid ühenduvad üksteisega lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades selgroo. Lülivaheketta ehitus Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist.
eukromatiin - aktiivne DNA o värvub nõrgemalt o hõredamalt kokku pakitud o paikneb tsentraalselt o histoonid on DNA-ga nõrgemalt seotud o seal paiknevad ainult transkribeeritavad geenid o moodustab 10% kromatiinist o sisaldab rohkesti regulatoorseid valke Heterokromatiin - inaktiivne DNA o värvub tugevamalt o maksimaalselt kokku pakitud o paikneb perifeerselt o seal paiknevat DNA-d ei transkribeerita o moodustab 90% kromatiinist, sisaldab rakule hetkel mittevajalikke geene o Seal paiknevad tsentromeer, Barr'i kehake, replikatsiooni alguspiirkonnad o Osa heterokromatiinist võidakse kasutada valgu sünteesimiseks teatud eluetapil 5. Mõisted: Homoloogilised kromosoomid - paaris kromosoomid Geen - pärilikkustegur, mis määrab tunnuste arengu
● seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal CANALIS CENTRALIS - kraniaalselt läheb see üle IV ajuvatsakeseks - kaudaalselt lõpeb umbselt ● seljaaju ristilõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuline HALLOLLUS - moodustab ees-, külg- ja tagasamba - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad 5 ● perifeerselt paikneb VALGEOLLUS - jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks, mis jagunevad kimpudeks, milledest osa moodustab juhteteid - nendes väätides kulgevad närvikiud on PROJEKTSIOONIKIUD- ühendavad seljaaju peaajuga ja üksikuid seljaaju osi omavahel! - JUHTETEED - samasuunalised närvikiudude kimbud ● seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas kui alanevas suunas 1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED
Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke. Paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt. Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt. Ganglion neuronite kehade kogumik 146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed: seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm. 147. Seljaaju välisehitus: TV19 kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele. 148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140
a) Kaelalüli - ogajätked on hargnenud, v.a. seitsmes kaelalüli. b) Rinnalüli - ogajätked suunduvad allapoole ja katavad üksteist katusekivide taoliselt. c) Nimmelüli - ogajätked on plaaditaolised ja suunatud otse taha (horisontaalselt). 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülidevahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel ning koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Fibroosvõru kiud on ühendunud tihedalt lülikehade luuümbrisega. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: a) Liigutused ümber frontaaltelje (painutus ja sirutus). b) Liigutused ümber sagitaaltelja (külgmine painutus e. kallutus). c) Pöörlemine ümber vertikaaltelje. d) Lülisamba vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus:
kahjustaks seljaaju. 18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid), eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).
19. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli üks iseloomulik tunnus! (info õpikust) Kaelalülide lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Rinnalülide lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: (info õpikust) Sidemete, liigeste ja lülidevaheketaste abil. 21. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. (info õpikust) Lülivahekettal on sees säsituum ja perifeerselt fibroosvõru. 22. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised! (info õpikust) Kõige liikuvam on kaela- ja ülemine nimmeosa, roietega ühendumise tõttu on rinnaosa liikuvus piiratud, ristluu ja õndraluu on täiesti liikumatud. Lülisamba osas võivad toimudaliigutused ümber kolme telje. Frontaaltelje on painutus ja sirutus. Sagitaaltelje, s.o külgmine painutus (kallutus) Pöörlemine ümber vertikaaltelje Lülisamba vetrumine on võimalik kõverduste ulatuse muutumise teel.
selle tulemusena "aeglustada" vananemist. Vastupidavustreeninguga on võimalik "kokku hoida" ligikaudu 20 000 südamelööki päevas ja vähendada riski haigustele. 49) Vöötlihaskoe ehitus - Skeletilihas koosneb silindrikujulistest kiududest ehk vöötlihaskoe rakkudest. Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses. 50) Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest - filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust aktiinist ja müosiinist. 51) Skeletilihaskiudude tüübid
Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Plaaditaolised ogajätked on suunatud otse taha. 19. Lülisambalülid ühendavad terviklikuks lülisambaks: Lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogulülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised. · Ümber frontaaltelje painutus ja sirutus Ulatuslik painutus võib toimuda kaela ja rinna ülemises osas (suureneb rinnaküfoos, väheneb kaela- ja nimmelordoos) Sirutus saab toimuda ainult keala- ja nimmeosas (väheneb rinnaküfoos, suureneb kaela- ja nimmelordoos) · Ümber sagitaaltelje külgmine painutus (kallutus)
6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel. Lüli külge on ketas fikseeritud kettast tulenevate kiududega, mis kinnituvad luuümbrisesse. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Säsituum on suure veesisaldusega, selle ülesanne on vastu panna survejõududele. Väga elastne. Kummardamisel liigub taha poole, sirutamisel ette. Nimmelülide vahel on kettad paksemad, sest keharaskus all pool. Prolaps – lülivaheketta väljasopistus, võib tekkida suure koormuse tõttu. 2. Erinevate lülisambalülide liigestumine, liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid
abstraktsiooni. Rohkem me ka näha ei taha. Me jagame üleüldist foobiat, äkki lähenema teisele inimesele liialt, äkki tungime läbi pealispinna tuumani, sellepärast näeme me meelsamini vähem temast, mitte enam kui me arvame järgnevaks ettevõtmiseks temaga vaja minevat. See kiire tundmaõppimise laad vastab sisemisele ükskõiksusele teise inimese suhtes. Aga see pole veel kõik. Me ei näe teda mitte ainult perifeerselt ja pealiskaudsel viisil: Me näeme teda ka paljus osas ebarealistlikult. Selles on peamiselt meie projektsioonid süüdi. Me oleme vihased, projetseerime oma viha teisele inimesele ja usume, et ka tema on vihane. Me oleme uhked ja leiame, et ka teised on uhked. Meil on hirm ja kujutleme endale ette, et ka temal on hirm jne. Me muudame ta paljude riiete puuks, mida me ise ei taha kanda, ja usume sellest hoolimata, et see on tema, ja ei märka, et need on vaid riided, millesse me teda riietame
müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse
müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse
kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. . 2 Tallinn 17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 18. Selgroolülid ühenduvad terviklikuks selgrooks (3): lülivaheliigesed, sideliidused ja ristluu-õndraluu kõhrliidus. 19. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: täiskasvanu lülisammas on kõverdunud sagitaalasendis; kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas ( kaela- ja nimmelordoos), kumerus taha rinna- ja ristluuosas ( rinna- ja ristluuküfoos)
olukordi ja saab nõuda erinevaid olukordade lahendamist vastavalt situatsioonile. Sulustamine Side ennetamine, kellele tõstab. Mängija peale minna blokki, vahetult enne lööki käed võimalikult palli lähedal. Paremal vastasmängijaga parem õlg kohakuti, vasakul vasak õlg. Sammsammult sulustamine: 1. Jälgi vastase vastuvõttu 2. Vaata, kus on vastase keskmängija ja kuhu liigub 3. Vaata söötja käsi, samal ajal perifeerselt jälgi ründajaid, pea otse, ei jälgi palli 4. Liigu ründaja peale ja blokeeri Harjutused: 39. Bloki liikumised kolmikus. Treener näitab palliga suunda kuhu blokk liigub. Üks käsi palliga liigub kahene blokk, kaks kätt liigub kolmene blokk. Kaks kätt peakohal kolmene blokk keskele. 40. Kahe käega patsu. Pooled mängijad ühel pool, pooled teisel pool võrku. Koos liigud
Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu.
(silelihasrakud), jätketega (neuronid), lamedad või kuubikujulised (epiteelirakud). 4. Raku sisaldised Sisaldised ehk inklusioonid on raku tsütoplasmas esinevaid aineid, mis ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Jagunevad: 1. Troofilisted - glükogeen või rasvatilgad Glükogeen on polüsahhariid ja asub peamiselt maksas (rakkude tsütoplasmas hajutatult). Glükogeeni esineb ka lihastes. Rasv esineb rasvarakkudes - rakus üks suur rasvatilk ja lapik tuum asub perifeerselt. 2. Sekretoorsed - tekivad sekreeti valmistavates rakkudes Valgusõmerad esinevad aksolotli naha epiteelis. Epiteelis paiknevad suured Leydigi rakud ja nende tsütoplasmas on hulgaliselt valgusõmeraid. 3. Ekskretoorsed - rakule mittevajalikud ained, mis väljutatakse rakust 4. Pigmentinklusioonid - looduslikult värvilised ühendid rakus Pigment on elupuhuselt juba värviline. Nt melaniin on epidermise melanotsüütides ja silma reetinas.
Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide – on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu.
Ogajätked suunduvad allapoole. 9 Nimmelülide on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätked muundunud roidejätketeks. 19) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 20) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Fibroosvõru kiud ühenduvad tihedalt lülikehade luuümbrisega, mis on väga vastupidav tõmbejõududele. Säsituuma ülesandeks on aga vastu panna survejõududele. 21) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu.
1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete 4. kõhrede 5. sideliiduste abil moodustades lülisamba. 20. Lülisambalüli vaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Lülisamba võimalikud liikumised. Liigutused toimuvad ümber kolme telje. 1. ümber frontaaltelje( painutus ja sirutus kaela-ja ülemine nimmeosa) 2. über sagitaaltelje(külgmine painutus, kallutus-kaelaosas ja rinnaosas) 3
19. Kaelalüli- Lülimulk on kolmnurkne Rinnalüli- lülimulk on ümmargune Nimmelüli- on lülikehad kõige massiivsemad, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. 20. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 21. Lülisambalüli vaheketta ehitus Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 22. Lülisamba võimalikud liikumised 1) ümber frontaaltelje painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber sagitaaltelje külgmine paintus 3) ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23. Lülisamba füsioloogilised kõverdused a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos).
ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid), eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 22. Nimeta lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos).
4. Lihaskoe põhitüübid. Erinevate tüüpi lihasrakkude ehituslikud ja funktsionaalsed iseärasused. Lihasraku membraani bioelektrilised omadused. Müoneuraalne sünaps: ülekande mehhanismid. LIHASKOE TÜÜP Skeletilihased Silelihased Südamelihased Paiknemine kehas Kinnituvad luudele Õõnesorganite seinter, Südames nahas, silmas Tuumad Palju perifeerselt üks tsentraalne tuum üks tsentraalne tuum paiknevaid tuumi Tahtele alluvus Alluvad tahtele, Tahtele allumatud Tahtele allumatu samuti mittetahtlikud refleksid. Vöödilisus Ristvöödilisus Mittevöödilised Ristvöödilisus FUNKTSIOON: Kõik tahtlikud Siseorganite Südame
Ülal läheb seljaaju suure kuklamulgu kaudu üle piklikuks ajuks, all lõpeb 1.-2. nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga (ajukoonus), millest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit ehk terminaalniit. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju keskel kulgeb kitsas pilujas tsentraalkanal, mis kraniaalselt ühendub 4. ajuvatsakesega, kaudaalselt lõpeb umbselt. Seljaaju ristlõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuliselt hallollus, perifeerselt asub valgeollus. Närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse moodustuvad seljaajunärvide eesmised (motoorsed) ja tagumised (sensoorsed) juured. Kaela piirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt, kuid mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad. Nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn. hobusesaba
Siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi nim. Sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. SER mansetid – terminaaltsisternid ja retikulaarne osa Transversaaltuubul- saavad alguse rakumembraanilt ja on sidemeks rakumembraani jamüofibrillide vahel. Ca ja Mg ioonide vabanemine, mis põhjustavad kontraktsiooni. Lihasetriaad -terminaaltsisternid(2) ja keskel transversaaltuubul Skeletilihaskude Lihasrakk on multituumne liitrakk. Tuumad on ovaalsed ja paiknevad tsentrist perifeerselt. Sarkoplasma lihaskius on atsidofiilne ja temas on palju pikki,silinderjaid paralleelselt kulgevaid müofibrille. Pikilõikeson näha A- ja I-vööte. Võimalik näha ka Z-jooni Skeletilihasraku peenstruktuur 1)Piklikud mitokondrid 2)hästi arenenud sarkoplasmaatiline retiikulum 3)perinukleaarselt väike Golgi aparaat 4)ohtralt glükogeenisõmeraid 5)näha on müoglobiini pigmente Südamelihaskude -vöötlihaskude südame seinas -kontraktisoonid ei allu tahtele
jääkproduktid neurosensoorselt reetinalt. AMD-d iseloomustatakse fotoretseptorite kadumisega ja RPE rakkude düsfunktsiooniga. (Asif 2011) 5.1. Maakula pigment Maakula pigment on kollast värvi ja paikneb foveas, milles asub teravaima nägemise ala ja värvide tundmine. See on tehtud kolmest karotenoidist (kokku 600st naturaalselt esinevast karotenoidist) ja need sisaldavad luteiini, zeaksantiini ja selle keskset osa meso- zeaksantiini. Maakula keskel on tihedus suurim ja väheneb perifeerselt. Keha ei saa sünteesida luteiini ja zeksantiini ning seetõttu saab seda toidust. Meso-zeaksantiin on tugevaim antioksüdant maakula kaotenoididest ja filtreerib kahjustava lühikese lainepikkusega (sinise) valguse. Usutakse, et maakula pigmendil on AMD puhul kaitsev roll peamiselt oma valgust filtreerivate ja antioksüdantsete omaduste tõttu. Kui valguse lainepikkus nähtavas spektrumis on vähendatud, siis reetina kahjustumine suureneb astmeliselt
Rinnalülidel – lülimulk ümmargune ogajätked suunduvad allapoole. Nimmelülide – ogajätked horisontaalselt 5 20) Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 21) Lülisambalüli vaheketta ehitus? Lülidevahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt paiknevast säsituumast. Lülivaheketas adub lülikehade vahel. Säsituum on suure veesisaldusega. 22) Nimetage lülisamba võimalikud liikumised? Lülisamba kaela- ja nimmeosa on kõige liikuvamad osad lülisambas; roietega ühendumise tõttu rinnaosa liikuvus väheneb tunduvalt, ristluu on täiesti liikumatu. Lülisambas võivad liigutused toimuda ümber 3 telje: 1) ümber frontaaltelje – painutus taha ja sirutus ette. 2) ümber
oluline. Inimene, kajakas või rott suudab kergesti eristada mitte üksnes emasisendit, vaid ka oma konkreetset paarilist teistest emastest, kasutades hulgaliselt kompleksseid visuaalseid, auditoorseid või olfaktoorseid signaalärritajaid, võrreldes konnaga, kes võib paarilise sassi ajada muu sarnase objektiga. Tsentraalsete ja perifeersete filtrite kasutamise vahekord loomadel. Harva tugineb looma valikuline reageerimine ärritajatele ainuüksi perifeerselt (meeleelundeis) või tsentraalselt (ajus) paikneval filtril. Enamasti toimub filtreerimine nii perifeerselt kui ka tsentraalselt. Sensoorse ekspluateerimise mõiste, näiteid. Arvatavad põhjuslikud seosed sensoorse eelsoodumuse, supernormaalsete ärritajate, sensoorne ekspluateerimise ja päästiktunnuste/biosignaalide vahel. Sensoorne lõks. Sensoorse eelsoodumuse (supernormaalsete ärritajate) ärakasutamist oma päästiktunnustes nim. sensoorseks ekspluateerimiseks
- Pars ascendens - Soolehatud villi intestinales ülenev osa kõrgus 0.5 1 mm lõpeb flexura duodenojejunalisena fikseerib vahelihasele m. suurendavad limaskesta pinda 5-6x suspensorius duodeni tsentraalselt lümfikapillaar ja veenul ning perifeerselt arteriool Kuju: enamasti kas hobuseraua või rõngakujuline hautpump Skeletotoopia - Mikrohatud microvilli - peamiselt mediaantasapinnast paremal I-III nimmelüli kõrgusel ühel äärisrakul kuni 3000 mikrohattu - flexura duedenojejunalis on mediaantasapinnast vasakul II nimmelüli
*Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. 139.Millised alltoodud väidetest on väärad? *Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad., *Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. 140."Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." VÄÄR 141.Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? *Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad., *Autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 142.Milliseid mõisteid on all kirjeldatud? a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus,
Mööda refleksikaart. Refleksid väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutustena ning on vajalikud organismi kaitseks. 55 12.5 Hallaine ja valgeaine HALLAINE VALGEAINE Millest koosneb? Närviraku kehadest Närvikiududest Paiknemine peaajus Ajukoores Peaaju sisemuses Paiknemine seljaajus Seespool/tsentaalselt Väljaspool/perifeerselt 12.6 Kesknärvisüsteem 12.6.1 Seljaaju 12.6.2 Peaaju 56 12.6.2.1 Post- ja pretsentriline käär Posttsentriline käär huuled Pretsentriline käär sõrmed 12.6.2.2 Peaajunärvid ehk kraniaal närvid I Haistmisnärv VII Näonärv II Nägemisnärv VIII Esiku-teonärv III Silmaliigutajanärv IX Keele-neelunärv
Tundlikkuse liigid: Nahatundlikkus valu, temperatuuri, puutetundlikkus; protopaatiline vähediferentseeritud, epikriitiline-täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus diskriminatsioon, stereognoos. Tundlikkuse juhteteed 5 Tundlikkuse juhteteed juhib erutust nahalt (perifeerselt närvilt) seljaajusse. Saab alguse perifeerselt närvilt, liigub närvipõimikusse ja sealt tagumisele juurele. Sealt seljaaju segmenti ning siis I neuroni kehale spinaalganglionis. Spinotalamiline trakt valu, temperatuuri, vähediferenteeritud valu närvierutuse juhtimine. Saab alguse II neuroni kehalt (seljaaju hallaine tagasarv) ristumine toimub 2-3 segmenti kõrgemal külgväät (valu, temp.) või eesmine väät (puutetundlikkus).
annaabi.ee 
