Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi lahe rannikumadalik (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Li vi lahe rannikumadalik
Kerli Kisant
Mandri­Eesti kõige edelapoolsem osa
Madaliku  idapoolne piir jookseb Audru–Sindi­ Surju–Kilingi­Nõmme–Urissaare–
Massiaru  joonel .
Kihnu (16,4 km2)
Ruhnu  (11,4 km2)
Manilaid (1,9 km2)
Arvukalt väikseid laide
Kogupindala 872 km2 
(1,92% Eesti territooriumist)
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Maastiku eripära
Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass
Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide  domineerimine  (vastavalt 44 ja 4%)
Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%)
Keskosas kunagistest laguunidest arenenud  sood  (11%)
Rannavööndis vahelduvad  liivarannad  (Valgerannas) kivise kamardunud 
moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega.
Ala on valdavalt metsamaa
Vasakule Paremale
Liivi lahe rannikumadalik #1 Liivi lahe rannikumadalik #2 Liivi lahe rannikumadalik #3 Liivi lahe rannikumadalik #4 Liivi lahe rannikumadalik #5 Liivi lahe rannikumadalik #6 Liivi lahe rannikumadalik #7 Liivi lahe rannikumadalik #8 Liivi lahe rannikumadalik #9 Liivi lahe rannikumadalik #10 Liivi lahe rannikumadalik #11 Liivi lahe rannikumadalik #12 Liivi lahe rannikumadalik #13 Liivi lahe rannikumadalik #14 Liivi lahe rannikumadalik #15 Liivi lahe rannikumadalik #16 Liivi lahe rannikumadalik #17 Liivi lahe rannikumadalik #18 Liivi lahe rannikumadalik #19 Liivi lahe rannikumadalik #20 Liivi lahe rannikumadalik #21 Liivi lahe rannikumadalik #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karuplika Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar. Mandri-Eesti keskkoht oli tegelikult põllu peal, aga see toodi Tallinn-Tartu maantee äärde, et inimesed saaksid seda lihtsasti külastada. Eesti maapiir 682 km, sh 343 km Lätiga (ei küsi neid numbreid). Rannajoon koos saartega 3793 km, Mandri-Eesti rannajoon 1242 km, 600 km Soome lahe rand Põõsaspea neemeni. August Tammekann ­ Eesti piirijoone kurvimeetrilline mõõtmine. Eesti Vabariigi piirijoone pikkus. Tammekann mõõtis rannajoone pikkusesks 4076. Piir on piagas Läti Vabariigiga. Seoses Eesti piiriga on vaidlused Venemaaga, nendega piirileping ei kehti. Tegelikult me praegu elame Eesti NSV ja NSV järgi määratud alal. Merepiir arvutatakse maismaast 12 meremiili. Territoriaalmere

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Mandri-Eesti ligikaudne keskpunkt asub Põltsamaa lähistel. Tallinn-Tartu maantee kõrval Adavere lähedal Kalmemäel paikneb seda tähistav kivirahn. Kogu Eesti geograafiline keskpunkt asub Viljandi maakonnas Kõo vallas. Eesti rannajoon on pikk (1242 km) ja hästi liigestatud, siin leidub arvukalt poolsaari, lahtesid ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin

Euroopa
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (1)

337538 profiilipilt
337538: Hea oli geoloogiline osa. Võiks lisada lisaks Tolkuse raba kirjeldusele andmeid ka teiste maastikurajoonil olevate kaitsealade kohta.
11:26 03-11-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun