Liivi lahe rannikumadalik (1)

Li vi lahe rannikumadalik
Kerli Kisant
Mandri­Eesti kõige edelapoolsem osa
Madaliku  idapoolne piir jookseb Audru–Sindi­ Surju–Kilingi­Nõmme–Urissaare–
Massiaru  joonel .
Kihnu (16,4 km2)
Ruhnu  (11,4 km2)
Manilaid (1,9 km2)
Arvukalt väikseid laide
Kogupindala 872 km2 
(1,92% Eesti territooriumist)
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Maastiku eripära
Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass
Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide  domineerimine  (vastavalt 44 ja 4%)
Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%)
Keskosas kunagistest laguunidest arenenud  sood  (11%)
Rannavööndis vahelduvad  liivarannad  (Valgerannas) kivise kamardunud 
moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega.
Ala on valdavalt metsamaa
Aluspõhi
Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte
Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas  Jaagarahu  lademe 
lubjakivid , mergel ja  dolomiit .
Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe  liivakivi ­ ning 
aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit.
Nende vahele jääb Narva lademe edela­kirdesuunaline avamus, kus domineerivad 
domeriidi­ ja  dolomiidi ­ ning savikihid.
Kulutusnõod­> jääsulamisveejärved­> viirsavid (Sindist lõuna pool)
Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul
Pinnamood
Õgvenev  kulutus -kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt 
muutnud oma asukohta
Tsükliline randade areng.
Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja 
eelluiteid (Valgerannas, Uulus).
Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda.
Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja 
rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati 
kasvab  roostik .
Pinnamood
Saame eristada kolme erivanuselist põhja­lõunasuunalist rannamoodustiste 
kujunemise vööndit:
Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud  liivast  rannavallide vöönd 
Massiaru­Lodja joonel on enamasti 7­10 m kõrgune. Terve Liivi lahe 
rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad 
põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku  teega . 
Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd­ luitestunud vallid kõrguvad 8­14 m ü.m.p
Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 4­9 m ü.m.p)
Pinnamood
    Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja  
Rannametsas ka mõni kõrgem koht. Need on Eesti kõige kõrgemad luited:
Vingerja mäed 22,4 m
Tornimäe  luide  34,5 m
Tõotuse mägi 29 m
Vaade Tornimäelt. Taamal  Tolkuse  soo
Tolkuse soo
Asub läänepoolse ja keskmise luidetevööndi vahel
Laguunitekkeline 
5503 ha
Lõunaosas aktiivses kasvufaasis laukaline  raba  (1619 ha), milles on suur 
turbasambla juurdekasv. Seal on ka kinnikasvavaid järvi.
Põhjaosa katab kidurakasvuline madalsoo (3472 ha) kuuse­kasemets.
Kirdeosas on palju väikseid soosaari
Ainus teadaolev perifeerselt oligotroofse arengukäiguga raba Baltimaades. Raba 
läbivad keskelt Tahkuranna oja ja  Timmkanal .
Tolkuse raba koos teda ääristavate rannikumoodustiste ja nüüdse rannavööndiga 
kuulub Rannametsa­  Soometsa  LKA­sse (Luitemaa).
Veestik
Loodesihilised jõed Reiu (75 km) ja  Uulu  (50 km)
Kitsast põhjaosa läbivad Pärnu jõe,  Sauga  ja Audru jõe  alamjooks
Siseosas Timmkanal (10 km)
Edelaosas Häädemeeste jõgi (18 km) ja Lemmejõgi (23 km)
Muld ­ ja  taimkate
    Mereäärne rannariba ulatub 40–50 
meetrist (Orajõel) kuni 1,5 kilomeetri 
laiuseni (Häädemeestest Uuluni). 
Tegemist on kamardunud mölli-ja 
liivarannaga, kohati kivise 
moreenrannaga, leidub ka soostunud 
ning pilliroogu kasvanud alasid. 
Muldadest valitsevad liigniisked 
leostunud, leetunud ja küllastunud 
gleimullad , mis kannatavad aegajalt 
tõusuvete või tuiskliivade tõttu ning 
on üpriski väheviljakad.
Muld­ ja taimkate
Luidete toitainevaesele liivale on tekkinud leede­ ja kamar­leetmullad, millel 
kasvavad nõmme­ ja palumännikud. 
Luidete taga on tegemist liigniiskuse all kannatavate rabametsade­ ja sooderikka 
piirkonnaga, kus laiadel aladel katavad viirsavisid märjad merelised  liivad . 
Levinud on liigniisked, väheviljakad
     leede­glei­ ja turvastu­
     nud  leedemullad .
Soostumisprotsess on 
     perioodiline.
Enamik metsaalasid on 
kuivendatud kraavitamise
 
teel
Asustus ja kaitsealad
Siin asub Lääne-Eesti suurim asula – 44 000 elanikuga kuurort- ja  sadamalinn  
Pärnu.
Linnadest on siin veel Sindi ja suurematest asulatest Audru, Paikuse, Uulu, 
Häädemeeste,  Kabli  jt.
-------------------------------------------------------------------------------
Luitemaa Looduskaitseala
asub Pärnu  maakonnas  
Tahkuranna, Suru ja 
Häädemeeste val a territooriumil. 
Kaitseala  suurus on 11 200 
hektarit.
Kihnu
Madal ja tasane, kuni 8,5 m üle merepinna ulatuv liivase ja kivise pinnaga saar
pindala 16,4 km² 
Asustus: umbes 500 inimest
Selle kõrgemat liivast osa katavad männikud (12%)
Mere ääres esinevad  ulatuslikud  rannaniidud
Looduslikud veekogud puuduvad, esineb ajutisi rannajärvi. 
Mullad : leostunud ja leetjad. 
Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare
Ruhnu
Pindala 11,4 km², 
Asustus: umbes 60 elanikku
Saar on voorelaadse seljandiku veepealne osa. Saare kõrgemat (kuni 29,6 m) 
idaosa liigestavad luite­ ja  rannavallid , kirdes mere rannikul esineb kuni 4 m 
kõrgune rannaastang. 
Saare lääneosas on madal niitudeala. 
Ruhnu idaosa katavad enamasti männikud
Veekogusid ei ole
Mullad soostunud, veel kamar­ ja leetmuldi ning rannikul (läänes)  sooldunud  
muldi.
Tänan tähelepanu eest!
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Maastiku eripära
• Aluspõhi
• Slide 8
• Pinnamood
• Pinnamood
• Pinnamood
• Slide 12
• Tolkuse soo
• Veestik
• Muld- ja taimkate
• Muld- ja taimkate
• Asustus ja kaitsealad
• Slide 18
• Kihnu
• Ruhnu
• Slide 21
• Tänan tähelepanu eest!