niiöelda siis kinnisele arvelduskontole, et see pensionieas kasutusele võtta. Arvan, et see ei oleks eriti hea idee, sest kaupade ja teenuste hinnad pidevalt tõusevad ning raha väärtus võib väheneda. Inflatsiooni vastu kahjuks ei saa. Kas on võimalus, et riiklik pension võib üldse ära kaduda ja iga inimene vaatab ise millal pensionile läheb ja palju ta selleks on raha kõrvale pannud. Pikemalt sellele mõeldes ei tundu asi eriti töötavat, sest palju ikka noored inimesed enda pensioniea pärast muretsevad. Nii toimides oleks vist inimeste keskmine eluiga madalam ja kodutute arv märgatavalt suurenenud. Saates öeldi lause, et sada aastat tagasi saadi pensioniga hakkama, küll saadakse siis tulevikus ka. Aga 100 aastat tagasi elasid inimesed mitu põlvkonda koos. Vanemad inimesed hoidsid kodu korras ja hoolitsesid laste eest, nooremad tegid tööd ja harisid põlde. Me ei saa ju ajas tagasi minna
tootlikkusel? Peale majanduskriisi on ülimalt raske võtta seisukohta, kuid kaldun arvama et õige tee oleks toetuda tootlikkusele. Kui oleks aga vastupidi, poleks järgmine kriis kaugel, sest kiire palgatõus võib tekitada majandusmulli. Ja nagu mullid ikka, lõhkevad need ootamatul hetkel. Eesti töötajad on vananemas. Tööd on sama palju, kuid tegijaid jääb aina vähemaks. Ometigi võeti 2010. aastal vastu uus pensioniea seadus, millega tõstetakse pensioniiga 2026. aastaks 65. eluaastani. Samas väidab ka Eesti Vabariigi president, härra Toomas Hendrik Ilves, et asjal on negatiivseid aspekte ning tööjõu probleemi see lahendada ei suudaks. Riigipea sõnul on pensioniea tõus Eesti demograafilist seisu ja tulevase vanaduspensioni soovitavat suurust arvestades paratamatu, sest kui praegu on Eestis iga pensionäri kohta 4 tööealist inimest, siis 20
Turismi trendid Euroopas, European Travel Commission, September 2006 http://www.etc-corporate.org//DWL/ETC_Tourism_Trends_for_Europe_09-2006_ENG.pdf I VÄLISKESKKOND Pensioniealised on jätkuv trend: rohkem aega ja raha ning kõrgema vanuseni aktiivsed. Samas on trend pensionite kasvu peatumise suunas ja pensioniea pikenemise suunas. (Pensionäride suhe tööga hõivatutesse kasvab. L.S.) Beebibuumi lapsed on tänased noored. Arvukas sihtgrupp, vanemate poolt hästi doteeritud, ka endal tulud kasvavad, üksikute osakaal suur. Traditsiooniline kaks vanemat ja kaks last peremudel hakkab kaduma. Tihti on vanemad tööga hõivatud teistes riikides ja lähisugulaste külastus on muutumas turismi trendiks. Hiina, India ja Venemaa piiritu turismiturg.
Kui tänavu on mehed pensionil keskmiselt 16 aastat ja naised 22 aastat, siis paarikümne aasta pärast võib see kasvada meeste puhul 21 aastale ja naiste puhul 25 aastale. Kui pensionisüsteemiga mitte midagi ette ei võeta, siis kahaneb keskmine kuine mediaanpension iga aastaga märgatavalt. Seega ei ole tänane I sammas jätkusuutlik, see ei taga pensioni meie tänastele noortele. Näiteks käesoleva aasta sügisel on valitsuses aktiivselt arutletud pensioniea tõstmist. Ühe ettepaneku kohaselt tõuseks pensioniiga 2040. aastaks 70 eluaastale ja sealt edasi seotaks pensioniiga oodatava elueaga. Kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi. Teine ettepanek on muuta pensionisüsteem paindlikumaks, kus inimesed saaksid vastavalt majanduslikule olukorrale ja tervisele valida ise endale sobivaima pensionile mineku aja, võtta pension osaliselt välja või peatada pensioni maksmine. Mulle meeldib teine variant rohkem
Näiteks Eesti Energia AS-i erastamine seab ohtu meie energiajulgeoleku ja riigi julgeoleku üldse, sest ei ole teada, kes saab selle uueks omanikuks, millise riigi või millise poliitilise ringkonnaga suhetes on ost seotud. Järeldus: Suured strateegiliselt olulised ettevõtted peavad olema riigi omanduses, et tagada avalikud huvid, riigi julgeolek ning kasumi teenimine. Kolmandaks tunnuseks on sotsiaalkulutuste vähendamine. Viimane teema on Eestis üpriski palju kõmu tekitanud, eriti pensioniea tõstmine. Eesti 2020 tegevuskavas 2011-2015 on plaanis üldist pensioniiga tõsta alates 2017.aastast kolme kuu võrra aastas, jõudes 65 eluaastani 2026.aastal. Esiteks, see ei ole kindlasti inimeste hea, kui inimestel ei ole võimalus enam vanaduses elu nautida. Naiste keskmine eluiga oli möödunud aastal rekordiline 79,23 aastat, meestel aga 68,59 aastat (statistikaameti kodulehel avaldatud andmed). Kui Eesti inimeste keskmine eluiga oli mullu veidi üle 74 aasta, siis lihtsaid tehteid
kindlustusseltsile, kes teostab regulaarseid väljamakseid. Pensioni III sammas. Sätestab vabatahtliku ehk täiendava kogumispensioni. Mõeldud pikaajalise säästmise ja investeerimise soodustamiseks. III sambasse paigutatud summasid on õigus maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses brutotöötasust. Rahad on võimalik suunata kas III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse. Väljamakseid saab tegema hakata ka enne pensioniea saabumist. Vaata: www.pensionikeskus.ee (minu konto, statistika) www.lhv.ee/pension - videod, kalkulaator, kkk Pärnumaa Kutsehariduskeskus
Palju on räägitud ka Mozarti muusika mõjust. See aktiveerib ajutegevust ning aitab kaasa mälule ja mõttetegevusele. Seega on muusika abil võimalik intelligentne inimene kasvatada. Kõrvaarstid on väitnud, et pikemaajaline valju muusika kuulamine või selles keskkonnas viibimine võib põhjustada vaegkuulmist. Müra mõju on noorte närvisüsteemi kahjustav faktor. Püsiv kuulmispuudulikkus ehk nürikuulmine algab praegustel noortel juba enne pensioniea kättejõudmist. Mürarikkas keskkonnas viibimise aeg on erinev ja sõltub suuresti inimesest. Valdav osa noortest kasutab kõrvaklappe muusika kuulamiseks ning külastab tihti ööklubisid, kus helitase võib ületada ohutuks peetava taseme, mis noorte kuulmist kahjustab. Niisiis on muusikal kaks erinevat vaatenurka- kasulik ja kahjulik. Iga inimese muusika valik ja terviseohutus jääb ikkagi tema enda kätte. Loodan aga, et tulevikus jääb kuulmiskahjustustega noori vähemaks.
paremast minevikust. Näiteks hinded, me mõtleme, mis oleks olnud, kui oleks selleks korraks õppinud ja kui oleks saanud paremaid hindeid. Pärast kooli seisame uute valikute ees ja mõtleme, kui palju lihtsam oleks elu, kui oleksime oma minevikus teisiti käitunud. Samas elataksegi noorena enamjaolt hetke ajendil ja alles vanemana ja targemana tagasi mõeldes saadakse aru ütlusest ,,noor ja ruaml". Keskeas tekivad uued eluvaated ja ka uued probleemid: lapsed, mugavustahe, pensioniea kindlustamine. Põhiliseks huviks elus saab töö ja kõik sellega seonduv. Selles elupõlvkonnas unistatakse kiirest edust ja jällegi tahetakse muuta oma minevikku kiirema edu ja parema partneri saamiseks. Vanuriaes on inimesel kõige rohkem aega mõelda oma elu üle järele. Arvatavasti kiputakse siis kõige tihedamini unistama erinevatest situatsioonidest. Pikk elu seljataga ja liiga palju vaba aega võivad tekitada masendust, sest alati pole ju inimese valikud kõige paremad olnud
ning need mis ellu viiakse, on mingi konksuga. Näiteks võib tuua olukorra, kui Keskerakond lubas Tallinnas abivajajatele kartuleid ja küttepuid, millega aga kaasnesid probleemid, millest algselt üldse juttu polnud. Nad lubavad rahvale kõike seda, mida rahvas kuulda soovib, kuid ei vii neid täide ja kui viivad, siis osaliselt. Keskerakond ei toeta üldse inimesi, vaid mõtleb aint sellele, kuidas riigi rahakassat täita. Sinna alla kuuluvad igasugused hindade, käibemaksude, pensioniea jne tõstmised. Muidugi seda peab tegema, kuid ka rahvale peaks mõtlema. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. See tähendab, et liialt pealetükkiv valimiste ajal võib nende reklaame näha nii telekas, tänavatel kui ka kohukeste peal. Üldsegist eelistavad seda erakonda pigem vene rahvusest inimesed ning ma ei tahaks kuuluda sellisesse erakonda. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakondadest
globaalselt problemaatiliste riigifinantsidega Lääne-Euroopa riike: Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania. Euroopa liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit saab toimida vaid selliselt, Euroliitu kujutatakse laiemas vaatenurgas kui ühtset riiki, kuid riik ei saa toimida nõnda, et ühes otsas valitsevad ühtemoodi seadused, teises teistmoodi. Hetkel on olukord selline, et enamus liikmesriikides ongi just erinevad seadused. Näiteks võib tuua palgad ja pensioniea, ühes euroopaliidu otsas minnakse pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta teiste riikide toimimist, alustama peaks oma riigiga ja kiiremas korras tulekski võtta vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes.
Üks võimalikest, on see, et Euroopa on 2010. aastaks kõige konkurentsivõimelisem majandusjõud. Selline eesmärk seati Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel. Seniste suundumuste järgi pöörab Euroopa pigem põhitähelepanu sotsiaalsele kaitsele ja õigustele kui tootmisele ja mõjuvõimule. Demograafilistel protsessidel pole sealjuures kindlaksmääratud rolli. Kõrgema sündimusega maades peaks elanikkonna vananemisest tingitud probleemidega toime tulema tööjõu, pensioniea jms. reguleerimisega, ehkki majanduskasv võib seetõttu mingil määral aeglustuda. Keskmise eluea pikenemine on samal ajal ka lahendus, sest inimene on kauem aktiivne. Pessimistlikuma variandi kohaselt suurendab jätkuv madal tootlikkus ning suutmatus mobiliseerida majanduslikult mitteaktiivset elanikkonda tööjõupuudust mõningates Vahemeremaades ning muudab vältimatuks nende riikide vajaduse veel suurema hulga migrantidest tööjõu järele. Teisest
ühes lasteaias, info kättesaadavus lastehoidude kohapealt. Aktuaalne teema oleks siiski lastetoetuse tõstmine. Praegused toetused on naeruväärsed igas valdkonnas ja isegi kui pole palju lapsi, pole ka lapsevanematel kellel on üks laps mingitki kindlustunnet. Abi peaksid saama kõik need,kes abi vajavad. Toetava keskonna edasiarendamine sündivuse suurenemises olid kõik punktid mõistlikud. Üks täidetutest oli lisa maksmine pensionisambasse. Minule tundus see ebareaalne, kui pensioniea piirmäära on tõstetud, arvatavasti tõstetakse tulevikus veelgi. Eks tulevik ole ka tähtis, aga pigem panustaks perede toetusteks. Teemade lastetute pere toetamine ja laste õiguste kaitsmine olid teemad ettevalmistamisel ja mõistlikud alapunktid. Vanemahariduse ja perenõustamise kättesaadavuse parandamine teema, mis vajab ka süvenemist ja need punktid millele tähelepanu pöörata olid olemas, kuigi paarisuhete purunemise ennetamine,
Iive on madal, mistõttu puudub juurdekasv olemasolevasse ühiskonda. Euroopa riigid näevad selles probleemi, millelee üritatakse leida lahendust, mis garanteeriks praegusele generatsioonile heaolu ka tulevikus. Kas see on paratamatu samm tuleviku suunas või hoopiski tee kuristikku? Vananeva ühiskonna peamiseks miinuseks on maksumaksjate aina suurenev puudus. Seetõttu on kujunenud probleemiks leida raha, mida maksta pensioonieas inimestele. Osad riigid näevad lahendust pensioniea tõstmises, teised aga igasugustes ennetavates investeeringutes, nagu näiteks pensionifondides. Kuid kas need on vaid ainukesed võimalused pääseda uppuvalt laevalt, või on teisigi? Lahendusena võib ka näha üleüldise pensioni kaotamisega ja asendada see hoopiski töövõimetuspensioniga. See tähendaks, et inimene teeks tööd senikaua, kuni tervis seda lubab. Samuti tuleks ülevaadata igasugused muud sotsiaalmaksud, mis võiks ära kaotada. Need
oli mitterahuldav. http://www.youtube.com/watch?v=R0GIJGiT1t Rossini kõige kuulsam ooper, ,,Sevilla habemeajaja", lavastati 1816. aastal Roomas ning sai edukaks alles oma teisel esitusel. 1822 abiellus kuulsa ooperilaulja Isabella Colbraniga. 1823 Pariisi King's Theatre direktor sõlmis temaga lepingu, mis tegi Rossinist teatri muusikalise direktori ning sõlmitud lepingu eest saadud rahaga võis ta end terve pensioniea ära elatada. 1827. aastal suri Rossini ema 1845. aastal suri Rossini esimene naine ning järgmisel aastal abiellus ta Olympe Pélissier'iga(Judith and Holofernes) Rossini suri 1868. aastal kopsupõletikku, olles siis 76-aastane.
teinud tublisti tööd ning maksnud sotsiaalmakse on sunnitud istuma kodus nelja seina vahel, sest tema materiaalne väärtustamine riigi poolt on nii väike, et hädavaevu elatisemaksud kinni tasuda. Vaadates välismaa eakaid elanikke, kellel on võimalused maailmas reisimiseks, tekkib küsimus kas meie riik väärtustab elanike panustamist ühiskonda? On olemas ka teine osa pensionäre ehk endised firmajuhid või lihtsalt edukad inimesed, kes suutsid elu jooksul kindlustada enda pensioniea. Võttes kõik ülaltoodud arvamused kooku, tulin järeldusele, et kõige tähtsam eriala väärtustamise osas on iga inimese enda panus ning tunne selle õigsuse suhtes. Igal elu etapil me langetame otsuseid, mille põhjal liigume edasi. Esialgu valime eriala, mida õppida, seejärel töökoha, kus rakendada omandatud teadmisi ja oskusi. Ja kui oleme loobunud ise enda edutamisest, siis kedagi teist meie mitte väärtustamises süüdistada ei saa.
Kui suur rahasumma koguneb fondi pensionile mineku hetkeks (65 aastaselt)? Eeldusena jäävad maksed pensionifondi kogu vaadeldava perioodi peale samaks. Kui palju hakkab Mari saama pensioni kuus juhul, kui olles 65 aastane, sõlmib ta elukindlustusseltsiga võrdse annuiteediga pensionilepingu pensionifondi kogutud summale? Eeldusena jääb pensionifondi aastane tulusus kogu vaadeldava perioodi peale samaks, arvestatuna igakuuselt. Samuti eeldusena on kindlustusseltsi poolt prognoositud pensioniea pikkus 15 aastat. 65 – 22= 43 aastat kogub pensionit 50 x 12= 600 eurot kogub aastas Fondi tulusus aasta baasil 600 x 5,28 /100= 32 eur Raha makstakse välja 15 aastase pensioniea jooksul. Kogutud summa jagatud / 15 aastat Ülesanne 6 Ettevõte ostis kahe miljoni euro eest hoone järgmistel tingimustel: 25% hoone maksumusest peab tasuma koheselt, ülejäänud summa peab tasuma 10 aasta jooksul aastaste annuiteetmaksetena koos intressiga 12% aastas (intressi ajabaas act/act).
Fiskaalpoliitika- valitsuse eelarvepoliitika,mis lähtub riigile pandud ülesannetest,makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikate taotlustest.Otsene maks-maks,mida tasutakse üksik- või juriidiliseisiku poolt otse riigile või kohalikule omavalitsusele.(maamaks,ettevõtte tulumaks,sotsiaalmaks).Kaudne maks-mõjutab sissetulekut kaudselt,sellega maksustatakse tarbimist.(käibemaks,aktsiisid,tollimaks). Rahvastiku vananemisega kaasnevaid probleeme saab leevendada:1)pensioniea tõstmisega- maksukoormus väheneb.2)soodustada sisserännet.Täistööhõive-olukord,kus kõik, kes tahavad töötada seda ka saavad.Hõivepoliitika-tööpuuduse vähenemine ja tööhõive suurendamine,töötusest põhjustatud sotsiaalsete ja majanduslike pingete tekkimise vältimiseks.Aktiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1)uute töökohtade loomine ja täiendõppe korraldamine 2)ümberõppevõimaluste pakkumine. Passiivse hõivepoliitika kaks meetodi:1) töötuabiraha 1-1,5a
Millest on tingitud erinevused kõrge ja madala inimarenguga riikide keskmises elueas? 2+2p. 20. Milliste abinõudega saaks pikendada madala inimarenguga riikides inimeste keskmist eluiga ja mida see kaasa tooks? 3+3p 21. Kuidas iseloomustab rahvastikupüramiid riigi arengutaset? 3p. 22. Kuidas mõjutab rahvastiku vananemine riigi või regiooni a) majandust b) sotsiaalseid protsesse c) poliitikat? 23. Kuidas mõjutab prognoositav rahvaarvu vähenemine Eesti tulevikku? 3p. 24. Too kolm näidet pensioniea kohta Euroopa riikides Ränded 25. Rännete liigitus riigipiiri ületamise järgi 2+ 4p. 26. Rändesaldo a) nimeta kolm suurima rändesaldoga riiki, põhjused b) nimeta kolm väiksema rändesaldoga riiki, põhjused 27. Nimeta a) kolm rände tõuketegutit, too näide b) kolm rände tõmbetegurit, too näide 28. Nimeta kolm kaasaegset rändevoogu ( näiteks: Mehhiko USA) 29. Rännete mõju lähte ja sihtriigile a) positiivsed mõjud(2) b) negatiivsed mõjud(2) 30
omadustele. Aga negatiivsed jooned ei saa ka olematuks jääda. Riikide valitsused peavad üldisi ühiskonna arenguseaduspärasusi arvesse võttes kujundama riigi majanduspoliitika nii, et tagatud oleks riigi kodanike vajadused ja lubatud garantiid. Näiteks Euroopa vananev ühiskond toob valitsuste ette uued mured. Kust võtta rahaline kate vananevale elanikkonnale? Pensionid, sotsiaalsed tagatised ja muu seonduv nõuab üha suuremaid rahalisi ressursse. Pensioniea pikendamine on üks võimalus probleeme leevendada. Selleks aga, et vananev elanikkond oleks ka kõrges eas töövõimeline, elurõõmus ja aktiivne, tuleb panused teha juba palju varem. Tervislikud eluviisid, tasakaalustatud töö ja puhkus, eneseteostus ja elukestev õpe, terve ja turvaline elukeskkond on vaid mõned märksõnad inimeste heaolu kujundamisel, mis saaks tagada hea tervise ja töövõime ka kõrges elueas. Mingi
Pakkujate arvu muutus Ühiskonna vananemine ei pea olema ilmtingimata probleem nagu üldiselt arvatakse. Vastupidi, see on hoopis positiivne, leidis ta. Pakkujate ootused ja lootused ehk tuleviku hinnang Pikas vaates tähendab ühiskonna vananemine ka seda, et pensionile mineku aega ja suhtumist sellesse peab muutma. «Millegipärast mõtleme me selle teemaga seoses alati 63. või 65. eluaasta peale, mil avaneb võimalus pensionile minna. Aga edaspidi võiks sellise asja nagu pensioniea hoopis ära unustada!» pakkus minister. «Me ei pea rääkima tööle võetavast pensionärist. Jah, ta on 65. aastane ja ta soovib töötada, järelikult tema pensioniiga algab kunagi hiljem. Me ei peaks teda pensionäriks sildistama,» andis Sikkut mõista, et tulevikus tuleb tõenäoliselt tunduvalt kõrgema eani tööl käia. Märksa olulisemaks pidas ta seda, et tööjõuturule saaks tulla kõik Eesti inimesed, kes tööle tulla tahavad ja seda suudavad. «See on parem nii
Mina pean positiivseks eeskujuks ka enda isa, kelle kahemehefirma suutis hoolimata rasketele aegadele majanduses oma käivet kasvatada. Kas Eesti ärimaailmas on ka selliseid positiivseid eeskujusid, keda rahva seas veel respekteeritakse ja kes on suutelised looma Eesti Nokia? Väga edukat noore inimese tähelendu hetkel ei paista olevat. Küll aga on neid kindlasti tulemas, sest majanduslangus pani noori inimesi mõtlema ka enda tulevikule, pensioniea kindlustamisele. Saades majanduslanguse perioodi ise kõrvaltvaatajana kogeda, pani see aluse ka mõistmisele, et järgmise languse ajal ei tohiks see võlavangis persoon olla just tema. Et oma toodet müüa, ei pea toode olema alati kõige parem või selline, mida veel üldse olemas ei ole. Kui äril on tugev struktuur ja hästi toimiv süsteem ning ollakse turu käitumisega kursis, siis võib müüa ka vähemkvaliteetset toodet. Väikses Eestis on siiski üks üsna noor firma Yoga
jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon, mis on ka tahes- tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte. 2) Sotsiaaltoetused: Eestis on suhteliselt suured toetused võrreldes Ida- Euroopa riikidega-kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis jpm. miinuseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Tasuta arstikohtade asendusel on tekkinud palju eraettevõtteid mis tegelvad samuti inimestega, kuid see on juba tunduvamalt kallim variant. Taanis sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Kindlasti oleme me kõik, kes kuskil soojal maal puhkamas oleme käinud suurel hulgal Soome,
12 5.1. Alternatiivne lahendus Kolmandate riikide tööjõu sissetoomine lahendab tööjõu probleeme, kuid toob endaga kaasa palju rohkem sotsiaalseid probleeme, millest võib järeldada, et peaks otsima ka teisi alternatiivseid lahendusi. Eestis on väga palju pensionieas inimesi, kuid kui pensioniiga tõsta, siis jäävad inimesed kauemaks tööturule. (Pensioniea … 2009) Muidugi on seda mõistlik teha siis, kui üldine eluiga pikeneb, sest siis saavad inimesed olla ikka sama palju pensionil, kuid läheksid näiteks 2 aastat hiljem pensionile. Üldine eluiga võib olla küll pikk, aga tuleks lähtuda ka inimeste tervislikust seisundist. Kui inimesed elavad tervena palju vähem, siis ei saa nad ka töötada. Tabelis 2 on toodud inimeste tervislik seisund neljas vanusegrupis. Nagu näha, siis tervena elavad inimesed palju vähem. Tabel 2
meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö. Võrdlen meie heaolutaset meie naabrite soomlastega. Nemad oma heaoluriikki ehitanud viimased 90 aastat, kuid teadlik heaoluriigi ehitamine algas 60.ndatel aastatel, mil algas nende suur sotsiaalreform. 1) heal tasemel sotsiaaltoetused: - Eestis suhteliselt teiste Ida-Euroopa riikidega heal tasemel. Kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis. Puuduseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Selle kõrvale tekkinud tasuline arstiabi, kus arsti vastuvõtule pääseb kiiresti, kuid hind kõrge. Töötuskindlustus süstem töötab. - Soomes sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama
tuleksid tööle Eestisse vöörast tärklased, kuigi rahvast. seda üldse ei Üldiselt ei ole soovita. nagu maandada seda võimalik. 13. Pensioniea tõstmine 70nda Negatiivne Sel juhul on meie eluaastani tööjõud vana , tootmine muutub aeglasemaks , kaotame tarbijaid,kuigi noored jõuaksid
Lastearv peres jällegi väheneb, kui 1960. aastal oli lastearv üle 2,5 lapse naise kohta, siis 2004. aastaks oli sündide arv ühe naise kohta langenud alla 1,5. Noorte kahanev osakaal Euroopa Liidus tähendab ka tööealise elanikkonna vähenemist. Samas peab kahanev tööealine elanikkond toetama pensionäre, kelle hulk pidevalt kasvab. Töötava elanikkonna suurendamiseks kasutatakse Euroopas erinevaid lahendusi: tööealise elanikkonna tööhõive, pensioniea ja naiste tööhõive suurendamine, töötajate oskuste täiendamine elukestva õppe programmide kaudu ja oskustööliste sisserände toetamine, peetakse kasulikuks ka kõrgemat iivet . Aga kas meil on ikka lapsi juurde vaja? See ju kaotab igasuguse Aasias edukalt rakendatud taktikate tulemuslikkuse. On välja toodud seletusi rahvaarvu suurendamise vajaduseks, nt et suurem rahvastiku tihedus on seotud kiirema majandusliku arenguga ning suurem rahvaarv võib aidata toime tulla ka ressursside
säästetavad vahendid investeeritakse II samba pensionifondide kaudu erinevatesse väärtpaberitesse ning pensioniks kogunenud vara makstakse annuiteetlepingu alusel isikule välja. Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele. Inimene valib: Pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimisotsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi . (Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE) Liitumine II samba kogumispensioni süsteemiga toob isikule kaasa järgmised muudatused: 2% igakuisest isiku brutosissetulekust (maksude eelsest sissetulekust) suunatakse selle isiku poolt valitud pensionifondi (omandatakse vastava fondi osakuid)
KOV-il on erinevad vajadused Tallinna-Tartu maantee ehitamine Riik See on riigi maantee, mis kuulub ühiskasutusse Uusehitiste rajamise piiramine valla KOV See on KOVi sisearengu küsimus, mis on või linnaelanike meelispuhkepaika iga valla/linna enda otsustada Pensioniea muutmine Riik See puudutab kõiki pensioniealisi kodanikke riigis ja on üldine muudatus Valla eelarve vastuvõtmine KOV Igal vallal on oma eelarve, nende kasutuses olevate vahenditega 4. Iseloomusta oma elukohajärgse KOV tööd. ( mitu liiget kuulub volikogusse ja millised
võlakriisiga, mis on pannud Euroopa Liidu tugevana toimimise minu arvates kahtluse alla, Samuti on kahtluse all meie nn uus raha Euro. Euroopa Liit vajab ühtseid põhimõtteid, kuna liit saab toimida vaid niimoodi. Euroliitu kujutatakse laiemas vaatenurgas kui ühtset riiki, kuid riik ei saa toimida nõnda, et ühes otsas valitsevad ühtemoodi seadused, teises teistmoodi. Hetkel on olukord selline, et enamus liikmesriikides ongi just erinevad seadused. Näiteks võib tuua palgad ja pensioniea, ühes euroopaliidu otsas minnakse pensionile 50 aastaselt teises 65selt, probleemideks on ka kolmandate riikide firmade konkureerimine EL-liidus, kus neile ei kehti liidusisesed seadused, mis omakorda muudab EL-liidu sisesed firmad konkurentsivõimetuks. Arvan, et meil ei ole lihtne muuta teiste riikide toimimist, alustama peaks oma riigiga ja kiiremas korras tulekski võtta vaatluse alla erinevad maksesüsteemid ja seadused kolmandajärgu riikide suhtes.
prognoositavate tulemustega. Eestis olid vastavad numbrid 61,1% ning 57,3%. Seega on naiste tööhõive määr kõrgem Euroopa keskmine ja ületab juba praegu aastaks 2005 seatud sihid. Kolmandaks eesmärgiks on Euroopa Liit seadnud vanemaealise elanikkonna (55-64- aastased) tööhõivemäära tõstmise aastaks 2010 50%-ni. Aastal 2001 oli Euroopa Liidus vanemaealiste tööhõive määr 38,6%, Eestis 45,6%. Seega ületab Eestis ka eakate inimeste tööhõive Euroopa Liidu keskmist. Tänu pensioniea tõusule on oodata ka edaspidi selles vanusegrupis tööhõive tõusu. Selleks, et jõuda 67% tööhõive määrani, peaks Eestis märgatavalt langema nii tööpuudus kui ka vähenema mitteaktiivsus. Kuna mitteaktiivsete seas on suur hulk õppureid, kes suunduvad lähiaastate jooksul tööturule, on edaspidi loota tööhõive kasvu. Tööhõive määra tõusule aitab ka kaasademograafilise situatsiooni muutus, kuna aastail 2005-2010 tööealiseks saavad
lepingu alusel isikule välja Pensioni II sambaga liitumine on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele Pensionifond – investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberi- tesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid Fondivalitseja – ettevõte, kes omab piisavat kompetentsi investeerimis- otsuste langetamisel ning kellele riik on andnud fondi- valitsemise litsentsi Investeerib: AKTSIATESSE ja VÕLAKIRJADESSE ANDRES ARRAK 12 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL
Teiseks, arvestatakse majandustsükli mõju. See on keerukam. Kõigepealt tuleb välja arvutada potentsiaalne ehk majandusele jõukohase SKP maht ja võrrelda seda tegelik või prognoositava SKP mahuga, ehk leitakse nn ,,SKP lõhe". Positiivse SKP lõhe korral võib majandus olla üle kuumenemas, negatiivse puhul aga SKP maht allapoole selle potentsiaalset taset Euro-Plus Pakt (märts 2011) Peamised tegevussuunad: ·Palkade indekseerimise kõrvaldamine ·Pensioniea tõstmine ·Ettevõtete tulumaksule ühtse aluse kokkuleppimine (common base for corporate taxes) ·Laenamise pidurite kehtestamine ("Schuldenbremse") muudatused riikide põhiseadustes, mis piiravad juriidiliselt laenamise ulatust riikidele Huvi võivad pakkuda veel järgmistel saitidel olevad materjalid: · http://kristjanvaik.weebly.com/uploads/1/1/5/6/1156868/loeng_11.fiskaal- jamonetaarpoliitika.pdf · http://slideplayer.com/slide/10207534/
Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, vanurite oma suureneb, sest keskmine eluiga tõuseb. Seega suremuse üldkordaja suureneb. Rahvastiku vananemine: Eesti rahvastikuprognoos näitab, et kui rahvastikuprotsessid jäävad sellisteks nagu praegu, on 25 aasta pärast igast neljast eestlasest 1 üle 60 aasta vana. See muudab oluliselt ühiskonnapilti. Riigi peavad valmistuma (ja teevadki seda) demograafilisteks muutusteks, tõstavad inimeste vastutust pensioniea sissetulekute suhtes, nihutavad pensioniiga edasi. Rahvastiku vananemisel on oodata suuremat arstiabi vajadust, suuremat arstimite tarbimist. Kuna naised elavad kauem kui mehed, siis on tulevikuühiskonnas naistel väga suur tähesus. Demograafilise siirde kulg: Algus, kulg ja tempo varieeruvad riigiti. Eri riigid on tänapäeval erinevates rahvastikuarengu etappides. Euroopas algas 18. Saj., P
a. kõik vastused on õiged b. see võimaldab analüüsida majanduskasvu tegureid c. analüüsida majandusstruktuuri muutuse põhjusi d. võimaldab tuua välja majandustsükli eripära erinevate perioodide lõikes Struktuurse tööpuuduse korral on tegemist olukorraga, kus a. tööealine elanikkond kiiresti väheneb b. tööhõive sõltub sesoonsetest teguritest c. töötajate kvalifikatsioon ei vasta pakutavate töökohtade nõuetega d. tööpuudust tekitab pensioniea alanemine Fikseeritud valuutakursi tingimustes (näit. Balti riikides) a. piiratakse väliskapitali sissevoolu b. kõigub kodumise valuuta kurss vabalt ankurvaluuta suhtes c. on rahapoliitika peamine vahend majandustsükli juhtimiseks d. peab valuutakursi stabiilsuse huvides tasakaalustama riigieelarvet Riigi majanduskasvu seisukohalt on oluline a. mitteaktiivsuse kasv b. tööealise elanikkonna kasv c. hõivatute kasv d. osalemismäära kasv
..........11 2 SISSEJUHATUS ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks inimeseks üle 60-aastast inimest. Statistikud kasutavad vana ea ehk eakate defineerimiseks sageli 65. eluaastat (Timonen 2008: 8), ehkki sellisele vanuse piiritlemisele pole bioloogilist põhjendust. Kuna Saksamaal rakendati esimesena riiklik pensionisüsteem ning ametlikuks pensioniea alguseks valiti 65. eluaasta, võib öelda, et 65. eluaasta on vana ea märgiks just ajaloolistel põhjustel. (Mitrea 2008: 9). Edukas vananemine tähistab eeskätt füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu vanemas eas. Aastate jooksul kahjulikud mõjud kuhjuvad ning suureneb haigestumise risk ja sageneb haigestumine. Need haigused ei ole vananemisest tingitud, vaid vananemisega seotud. Seega, tervislik elustiil ja
Ametitoiminguid, nagu näiteks Notariaadiseaduse ning justiitsministri notari algatusel; kinnisvaratehingute tõestamine, on notar 19.06.2009 määrusega nr. 23 kinnitatud notari terviseseisundi tõttu, mis ei kohustatud kliendi soovil tegema ning Notariaadimäärustikuga. võimalda tal notarina töötada; keelduda saab ta sellest vaid seaduses Notarikandidaadiks võib saada Euroopa pensioniea saabumisel; ettenähtud juhtudel. Liidu liikmesriigi kodanik, kelle suhtes pole kui notar ei asu ametisse nelja kuu teada ühtegi asjaolu, mis eeldaks sobimatust jooksul Ametiteenuste pakkumine on vabatahtlik, notarina töötamiseks.
eelarve koostamist pärssis kindlasti ka tööpuudus, mis on ületanud juba 100 000 inimese piiri. Riigil jääb saamata märkimisväärne summa makse, mis enne laekusid praeguste töötute arvelt. Samal ajal tuleb aga neid samu inimesi majanduslikult ja ka sotsiaalselt toetada, mis lisab kulude nimekirja küllaltki kopsaka summa. Samuti elatuvad enamasti vaid riigirahast pensionärid. Et oleks vähem inimesi, keda riik peab üleval pidama, näeb valitsus lahendust sellele probleemile pensioniea tõstmises ehk inimesed jäävad pensionile 65-aastaselt. Seega saavad inimesed vanaduspõlve nautima hakata alles aastaid hiljem võrreldes tänaste pensionäridega. Arvestades praegust inimeste keskmist eluiga, mis meestel on 64,5 aastat ja naistel 75,5 ning seda, et tihti mitteergonoomilised töökeskkonnad keskmist eluiga veelgi vähendavad, ei jõuagi paljud inimesed üldse pensionieani elada. Elu jooksul kogutud fond
tulumaksust, väljamaksed kuuluvad maksustamisele kehtiva üksikisiku tulumaksuseaduse alusel. Iga II sambaga hõlmatud isik tohib avada vaid ühe osakukonto. Mitte sagedamini kui kord aastas võib pensioniosaku omanik oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise, vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. kui kätte jõuab pensioniiga... II sambasse kogutud raha ei tohi välja võtta enne kehtestatud pensioniea saabumist. Peale pensioniikka jõudmist võib isik valida, kas sõlmida pensionifondiga regulaarsete väljamaksete graafik keskmise oodatava eluea vältel või kasutada kogusumma eluannuiteedi ostmiseks, mis tagaks püsiva igakuise sissetuleku elu lõpuni. II samba rakendumise algaastatel, kui kogutud summad on väikesed, võib lubada väljamaksete teostamist pausaalsummana. ( Mõiste annuiteet tähendab kindlaksmääratud summat, mida makstakse perioodiliselt inimese
Keskmine USA pensionär saab tulu mitmest allikast. Pensionipoliitika tänane kontekst: Rahvastikutrendid (oodatav eluiga, ülalpeetavusemäär). Tööturutrendid ja –näitajad (karjäärimuster, tööturult väljumise vanus, palgatase, ja –lõhed). Avaliku sektori kulutused pensionidele, Aktsiaturgude seis ja arengud. Pensionireformide vajadus: Rahvastiku vananemine: Vähendada avaliku süsteemi heldust- Pensioniea tõstmine, Kvalifitseerumise kriteeriumite tõstmine, Asendusmäära vähendamine. Siduda paremini panus ja saadav tulu- Vaesusvastased meetmed eraldi pensioniskeemidest, Individuaalne konto, FF skeemide sisseviimine. Suurendada erasektori osakaalu pensioniskeemides- Maksuajendid. Pensionisüsteemide dereguleerimine. Sotsiaalkindlustussüsteemides (Bismarck): PAYG skeemide suur osakaal, mis teeb tuleviku võlaprobleemid akuutseks
· Surmad ületavad jätkuvalt sünde (2007.a. vastavalt 17400 surma ja 15800 sündi) · Lõhed M ja N oodatavas elueas (M 67; N-79) · Kõrge suremus vigastussurmadesse · Koolikatkestajad · Eluasemeprobleemid Eesti rahvas vananeb ja väheneb · Viimasel 17-l aastal on meil olnud negatiivne iive surmad ületavad sündimust · Alates 2010. aastast maksumaksjaid tunduvalt vähemaks, seega on meil ka pensionikassas ja ravikindlustuses vähem raha. Leevendusena nähakse pensioniea tõstmist 65 aastani ja pensioniealiste tööelu pikendamist paindlike töövormide kaudu (lühendatud tööajaga töötamine) Eestlaste ja mitte-eestlaste suitsiidikordajad, 1979-1999 50,0 45,0 40,0 35,0 30,0 Eestlased 25,0 Mitte-eestlased 20,0
Põhjendus: Sündimus on langenud, heaolu ühiskonnas planeeritakse väiksemad perekonnad. 9.3. (osaülesanne 22) Nimetage kaks võimalikku probleemi, mis tulenevad Rootsi rahvastiku vanuselisest struktuurist ning tooge mõlema probleemi puhul välja rahvastikupoliitiline abinõu, mis võimaldaks probleemi leevendada. Rahvastiku vanuselisest struktuurist tulenev Abinõu probleemi leevendamiseks probleem Rootsis 1. Suured kulutused sotsiaalsfääris ja Pensioniea tõstmine. Maksude pensionidele. (Kasvab maksukoormus) suurendamine. 2. Madal sündimus, alla taastetaset, Vanemapalk, soodustused lastega peredele, negatiivne iive, vähe lapsi osalise tööajaga töötamise võimalus jms. 3. Tööjõupuudus (rahvastiku vananemine) Tööjõu sisse toomine teistest riikidest, pensioniea tõstmine.
kasvatusele.Ta on olnud 80-nendatel aastatel pikapäevarühma kasvataja. Rühma kuulusid bussiootajad, nõrgalt edasijõudvad ja järelvalvet vajavad õpilased. Töö toimus kella 13.00- 16.00.Kell 14.45 saadi süüa, seejärel lahkusid bussiootajad. Mõnede õpilastega jätkus töö kauem. Helvi on juhendanud keskastme loodussõprade ringi. Ringi kuulus paarkümmend loodushuvilist. Koos käidi kord nädalas, kus arutati loodusteemasid. Helvi on olnud õpetaja 31 aastat. Ta lahkus töölt pensioniea saabumisel, 55 aastaselt. Ta on põlvinud mitmeid kiitusi(Lisa 6 punkt 2). 5.5. Teised tööd · 1951. aastal 2 kuud sekretär Tartu Linna Rahandusosakonnas. · 1951/52. aastal 9 kuud turundusagent Tartu tehases ,,Formiautomaat". · 1. september 1983-15. jaanuar 1992 8 aastat I kategooria veeremikoristaja Viljandi Autobussi-ja Taksopargi Põltsamaa brigaadides. See oli Helvi viimane töökoht. Seal tegid nad peretööd
alusel isikule välja pensioni III sammas (ka täiendav kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem, säästetavad vahendid paigutatakse III samba pensionifondidesse või kindlustustoodetesse ning pensioniks koguneneud raha makstakse isikule pensionilisana välja pensionifond investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid, investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes väljamakse või väljamakseid investeerimisfond, mis kogub inimeste säästusid ning investeerib need pikaajaliselt erinevatesse väärtpaberitesse perpetuiteet - püsiva suurusega maksete lõpmata jada; igavene rent, lõputu annuiteet. Kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamisel. Kasum teisaldatakse rahaks ja ajaldatakse kapitali keskmise hinnaga. piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis
Madalad pensionid Mitmed erinevad teed Palju erinevaid teid Töölised jäävad kauem pensionile Sageli suured pensionieelsed tööturule ja töötavad ka peale Aktiveerimispoliitikad hüvitised, et saada Võimalus osaajaga tööks vanemaealised tööturule ära pensioniea saabumist osaajaga pensioniks Kõrge töötaja kaitse ja Vanemad töötajad võivad olla tööstaaziga kaasnevad hüved nõus töötama ka sellistel Täielikult pensionile jäämise Varast pensioniseerumist
Üldised võrdsus põhiõigused § 12 lg 1 varem tähendas § 12 lg 1 lause 1 võrdsus põhiõigust ja lause 2 diskrimineerimis keeldu, aga tänapäeval on aga määratud, et mõlemad laused tähistavad kokku üldiseid võrdsus põhiõiguseid Kaitseala hõlmab isikute õigusliku võrdsuse – kõigil on õiguse ees võrdsed Kaasuse tekst: isikud, kes kutsuti väljaspool Eestit Nõukogude sõjateenistusse, ei arvestatud teenitud aega pensioniea arvutamisel. Üks isik sündis ja elas Eestis, läks Peterburgi ülikooli, kutsuti sealt Nõukogude väkke, teenis ära, lõpetas ülikooli välismaal lõpuni, tuli Eestisse ja väe aega ei arvestatud pensioniea hulka Võrdsus põhiõiguste kontroll: 1) kaitseala – moodustama võrreldava paari ja kirjeldama ebavõrdset kohtlemist, paaride moodustamiseks peame teadma, mida me kirjeldama: *genus proximum – ühistunnused (kaasuse näitest: kutsuti väkke)
Notarite Koja ettepanekul võib justiitsminister väljaõppe kestust muuta. Notari ametisse nimetamine Notari ametikohtade arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister, lähtudes õiguskäibe vajadustest. Notari nimetab ametisse justiitsminister. Notar nimetatakse kindlasse tööpiirkonda ja talle väljastatakse ametitunnistus. Notar nimetatakse ametisse eluaegsena. Notari taotlusel võib justiitsminister lubada notaril pärast pensioniea saabumist jääda ametisse, kui see on vajalik õiguskäibe vajaduste rahuldamiseks, kuid mitte kauemaks kui 10 aastaks. Mida notar teeb? 1) tõestamistoiming tõestamisseaduse alusel, välja arvatud notariaadiseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud tõestamistoimingud; 2) pärimismenetluse läbiviimine pärimisseaduse ja tõestamisseaduse alusel; 3) volikirja kehtetuks kuulutamine tõestamisseaduse alusel; 4) tunnistuse (apostille') väljaandmine välisriigi avaliku dokumendi
Kui Lääne-Euroopas on keskmiselt ühe pensioniealise kohta 5 tööealist, siis aastaks 2040 prognoositakse 2,5 tööealist pensionäri kohta. Selge on see, et sellistes tingimustes finantseerimiskoormus kasvab ning edukamalt toimib mitmel võimalusel baseeruv pensionisüsteem, kusjuures üksikisiku enda konkreetset panust ja vastutust hakatakse üha enam tähtsustama. Toome siinkohal välja mõningad meetmed, mis aitavad piirata riiklike sissemaksete tõusu : · tuleks tõsta ametliku pensioniea määra · muuta pensionifondile antava riikliku toetuse taset · vähendada riiklike hüvitiste kulutusi · valitsused peaksid soodustama individuaalsete säästusüsteemide arenemist · laiendama tööandjale tuginevaid ning erapensionisüsteeme Alates 1985. aastast on kõik EL riigid, välja arvatud Taani ja Holland, pensionireformi ellu viinud või selle läbinud. Enamik neid reforme on toonud kaasa riiklike pensionihüvitiste
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
edaspidise materiaalse kindlustunde pärast. Lisaks viimaste aastate tööjõupuudusele ja enneaegsete pensioniskeemide piirangutele mõjutab vanemaealiste tööjõupakkumist ka suhteliselt madalam pension. (Luuk, kuupäev puudub) Makstavate vanadus- ja töövõimetuspensionite madal tase viib vanemaealised olukorda, kus nad on sunnitud töötamist jätkama ka pärast pensionipõlve saabumist. Kindlasti ei tohi siinkohal kõrvale jätta fakti, et paljud vanemaealised inimesed ei soovigi pensioniea saabudes siirduda täielikult pensionipõlve pidama ka piisava materiaalse kindlustatuse korral. 2.2 Nõudlus vanemaealise tööjõu mõjutavad tegurid Stabiilne ja jätkusuutlik majanduskasv on iga riigi majanduspoliitika üks peamisi eesmärke. Selle eesmärgi poole liikumiseks on vajalik mitmete eelduste täitmine, millest üks on piisava tööjõubaasi olemasolu, mille varal oleks võimalik täita tööjõuvajaduse kasvu. Piisava tööjõuvaru olemasolu on
See tähendab, et majanduse samal tasemel hoidmiseks tuleb kasutada karme abinõusid - isegi paigal püsimiseks tuleb kiiresti joosta. Üks võimalus on tõsta pensioniiga. Seda ettepanekut on korduvalt tehtud ning mõne korra on tõstmine ka läbi läinud. Kahtlemata teeb see pensionieelikute meele mõruks: kes tööd teha saab ja tahab, võib seda ju pensioni kõrvaltki. Ea tõstmine sunnib aga kõik ühtviisi tööle, sõltumata sellest, kas neile parasjagu tööd jagubki. Paraku ei pruugi pensioniea kergitamisest üksi piisata - seda tuleks teha järsult, muidu ei lisandu töökäsi kuigi palju. Ka ei ole eestlaste tervis sama hea kui lääne-eurooplastel. Seepärast käib töötegemine suurel osal meie pensionäridest lihtsalt üle jõu. Teine abinõu on tuua mujalt sisse odavat tööjõudu. Samas ei kipu oskustööjõud eriti odav olema, oskusteta lihttöölisi leidub aga Eestiski. Puudus on inimestest just nendel erialadel, kus töötaja rohkem lisaväärtust tekitab
annaabi.ee 
