1.7. Kooltuspoliitika, koolitamise strateegia Üheks oluliseks osaks üldises personalipoliitikas on personali arendamise ja koolitamise strateegia ning koolituspoliitika, milles määratakse kindlaks personali arendamise ja koolitamise täpsemad suunad, vahendid, võimalused, meetodid, mis on omakorda aluseks koolitusplaanidele ja toetab läbivalt kogu ettevõtte arengukava. Kuna personalipoliitika on üks ettevõtte üldise strateegia osa, siis on arendamise ja koolitamise strateegia ülesanne määrata kindlaks, kuidas personali arendamise ja koolitamise abil toetatakse organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide saavutamist. (Simson jt 2002, 39 - 41) Koolitus- ja arenduspoliitikat mõjutavateks teguriteks on keskkond, ettevõtte üldine strateegia, kultuur ja struktuur, inimressurss ja tehnoloogia. Kui personali arendus on organisatsiooni konkurentsivõime suurendamisele suunatud tegevus, siis koolitus on
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Gert Saarm, Kristiina Himma ÄRIPROTSESSIDE LÕPPARUANNE Lõputöö Juhendajad: Karin Kuimet, MA Anneli Rumm, MSc Anne Roosipõld, Meelis Zimmermann, Katrin Kreegimäe, Andres Kase, Rita Sikk, Aet Kull, Mare Kurvits, PhD Tallinn 2020 Äriprotsesside lõpparuanne SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................3 1. Ettevõtte taust
Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muutuste puhul. Nii pikaajaline organisatsiooni imago loomise programm kui ka ühekordne projekt vajavad kas suuremal või vähemal määral ettevalmistustööd. Igasuguse suhtekorraldusprogrammi eesmärk on üldjuhul kas olemasoleva positiivse olukorra säilitamine või ebarahuldavas olukorras soodsa muutuse esilekutsumine. Seega on programmi ettevalmistusfaasi ülesanne teisel juhul leida peamised faktorid, miks organisatsiooni ning tema sihtgruppide vaheline suhtlus (või selle mingi osa) ei vasta organisatsiooni ootustele. Kui soovitakse olemasolevat olukorda säilitada, tuleb identifitseerida, mida on seni hästi tehtud st millised faktorid on soodustanud organisatsiooni positiivse imago kujunemist. Üldjuhul ei saa olla tegemist nii täiusliku situatsiooniga, niivõrd positiivse suhtumisega, et enam midagi parandada ei saa
Kuivõrd erinevate tootmistegurite ja rahaliste vahendite hankimisel kerkivad ettevõttes väga erinevad probleemid, siis ei ole otstarbekas vaadelda varustust ühtse jagamatu tervikuna, vaid osadena, mis ka ettevõttes üksteisest organisatoorselt lahutatud on Kõikide vajalike vahendite ressursside hankimine olgu need siis tootmisvahendid või inimressurss. Juhtkond otsustab, milliseid vahendeid ettevõttesse on vaja muretseda. Laiem varustamine, juhtkonna ülesanne (personal ja otsus milliseid vahendeid on vaja) kitsam- varustus, tootmiseks vajalike materjalide hankimine Tööshoidmine (materjalimajandus) lk 149 on varustamisosakonna ülesanne. 1 Personalifunktsioon s.t. kõik need tegevused ettevõttes, mis on seotud inimeste ja nende juhtimisega Organisatsioon ja juhtimine s.t
korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning diskonteerimisel kasutame riskivaba tulumäära või diskonteeritakse riskantseid rahavooge erinevatel perioodidel erinevate tulumääradega. 5. Nimetage vähemalt 3 kuluartiklit, mida peaks lisaks vara ostuhinnale arvama vara soetusmaksumusse ning arvestama projekti esialgse rahavoo leidmisel? Soetusmaksumus (ehk algmaksumus) - vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetamisega otseselt seotud kulutused - mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta, sh ● projekteerimistasud; ● vara valmistamisega seoses töötajatele makstud palk ja palgamaksud ning kasutatud materjalid ja töövahendid; ● transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta;
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana. 2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud. 3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud. 4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud 3. Arutle, milleks on vaja missiooni ja visiooni ettevõttele. Miks on oluline, et ettevõtte töötajad mõistavad ja tulevad ettevõtte missiooni ja visiooniga kaasa? Ettevõtte missioon
Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje. Tagaliini põhiline ülesanne on efektiivse protsessi väljakujundamine, kuid ka selle osa tegevus mõjutab klienti kaudselt viivituste ja vigade näol. (Shostack, 1984) Käesoleva bakalaureusetöö autori hinnangul ei ole teenuse tehniline joonis ettevõtte personalile pelgalt töövahendiks, vaid sellele tugineb kogu teenindusprotsess. Teenindusprotsessi kirjeldamisel võib kasutada ka teisi vahendeid, kuid tegelikkuses määrab tehniline joonis ära kogu teenindava personali töökorralduse.
Kõik kommentaarid