Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erakond, kuhu ma kuuluksin (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisesse erakonda ma kuuluksin?
Millisesse erakonda ma kuuluksin?
Erakonnaks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Hetke seisuga on Eestis kuus Riigikogus esindatud erakonda, millele lisaks on need jagunenud veel kaheks: parem- ja vasakpoolseteks.
Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need mis ellu viiakse, on mingi konksuga. Näiteks võib tuua olukorra, kui Keskerakond lubas Tallinnas abivajajatele kartuleid ja küttepuid, millega aga kaasnesid probleemid, millest algselt üldse juttu polnud. Nad lubavad rahvale kõike seda, mida rahvas kuulda soovib, kuid ei vii neid täide ja kui viivad, siis osaliselt. Keskerakond ei toeta üldse inimesi, vaid mõtleb aint sellele, kuidas riigi rahakassat täita. Sinna alla kuuluvad igasugused hindade, käibemaksude, pensioniea jne tõstmised. Muidugi seda peab tegema, kuid ka rahvale peaks mõtlema. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. See tähendab, et liialt pealetükkiv – valimiste ajal võib nende reklaame näha nii telekas , tänavatel kui ka kohukeste peal. Üldsegist eelistavad seda erakonda pigem vene rahvusest inimesed ning ma ei tahaks kuuluda sellisesse erakonda.
Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakondadest. Võimalik, et kõige meelepärasem oleks Isamaa ja Res Publica Liit. Parempoolsete erakondade seas kehtib reegel, et riik ei sekku inimeste ellu ning ta toetab rohkem ärilise tegevuse laienemist . Minu arvates on selle erakonna plaanid ning nende elluviimised kõige paremad Eesti riigile majanduslikult, samal ajal mõeldes ka inimeste heaolule. IRL'i plussiks on veel see, et nende reklaam ei ole nii „läbi lillede“ ning nad ei reklaami ennast ka iga nurga peal nagu seda teeb Keskerakond.
Kuid siiski ma arvan, et praegu on veel vara mõelda, kuhu erakonda ma tahaksin astuda ning pole üldse kindel, kas ma seda kunagi üldse teen, kuna hetkel mind ei köida poliitika absoluutselt.
Erakond-kuhu ma kuuluksin #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Diana Kaersoo Õppematerjali autor
Arutlev kirjand räägib sellest, millisesse erakonda ma kuuluksin ja millisesse mitte.

Sarnased õppematerjalid

Millises erakonnas ma oleksin
1
docx

Millises erakonnas ma oleksin

Minu arvates on see liialt pealetükkiv. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakondadest, sest nende seas kehtib reegel, et riik ei sekku inimeste ellu ning ta toetab rohkem ärilise tegevuse laienemist. Minu arvates on selline mõtteviis just kõige parem ning sobib kokku Isamaa ja Res Publica Liiduga (edaspidi IRL). IRL on just minu arvates kõige parem, sest see on erakond, mis esindab hästi parempoolseid vaateid mis on minu arvates kõige parem. IRL juures meeldib mulle ka see ,et nad tegutsevad selle nimel ,et eesti lastel ning eesti rahval läheks elus hästi. Nad tahavad Eestit näha maana kus inimestel oleks tore elada ning see ,et eestlased hoiaksid oma kodu. Kindlasti nad pürgivad ka selle poole, et eestlane tunneks end turvaliselt ning teda ei ohustaks kuritegevus. See kõik on minu arvates väga hea ning see on ka põhjus, miks ma liituskin IRL-ga.

Ühiskond
Erakonnad
1
doc

Erakonnad

Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud. Minu nägemus selle erakonna suhtes on kahjuks või õnneks negatiivne. Juba selle erakonna esimees Edgar Savisaar paneb ahhetama. Selle inimese mõttemaailmast ei ole vist kunagi võimalik aru saada. Minu arvates on see mees väga omakasu püüdlik ja väga enesekeskne. Leian , et see mees on kõik oma panused pannud selle peale, et ta sõna otses

Ühiskonnaõpetus
Avaliku halduse esseed
8
docx

Avaliku halduse esseed

Samuti on niigi kõiksuguste otsuste langetamine suhteliselt keeruline, sest koalitsioon ja opositsioon on väga vaenulikud üksteise suhtes, tihtipeale tundub mulle, et nad üldse ei mõtlegi, mille jaoks üks või teine asi hea on, vaid lihtsalt protestivad teineteise vastu kiusu pärast. Mida rohkem erakondi seega esindatud on, siis seda hullemaks olukord läheb. Siiamaani on neljas Riigikogu valimises võitj erakond kogunud ligikaudu 30 kohta, on väga tõenäoline, et nii see ka jääb. Ähmaselt, kuid siiski on tekkima hakanud jõuvahekorrad, kus kaks viimast valimist on esile kerkinud kaks liidererakonda, kes oma tulemuste poolest on teineteisele väga lähedal ja kolmas parteid neist juba tunduvalt kaugemal. Ehk siis praeguse arutelu põhjal oleks muster selline: ligikaudu kuus erakonda saab oma esindatuse, võitja tulemus ei ületa 1/3 Riigikogu kohtade piiri ja kaks erakonda on võrdlemisi

Avalik haldus
Erakonna õpimapp; KESKERAKOND
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Naissaadikud peavad lubamatuks, et kuigi soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted on kinnitatud Euroopa Liidus juba enam kui 50 aastat tagasi, ei rakendata neid ELi tippjuhtide puhul - seda olukorras, kus naiste haridustase on meeste omast kõrgem ning magistrante ja teadusdoktoreid on naiste hulgas enam. Saadikute arvates kaotab EL sellise teguviisiga oma usaldusväärsuse võitluses soolise võrdõiguslikkuse eest. Parlamendisaadikud on samuti koostanud avaliku kirja, kuhu on lisaks Oviirile alla kirjutanud Diana Wallis, Anneli Jäätenmäki, Rebecca Harms, Heidi Hautala, Eva Britt Svensson ja teised erinevate poliitiliste perekondade esindajad. Kirjas pöördutakse liikmesriikide poole seista soolise võrdõiguslikkuse eest volinike nimetamisel ja toetada võimekate naiste pääsu ELi tippjuhtideks. Postimees, 18.11.2009 Reps: kakskeelsuse idee pole Keskis populaarne

Ühiskonnaõpetus
Kodanikud-huvid ja demokraatia
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Hääletajat ei tohi bülletääni täitmisel mõjutada. Reeglid ei luba isegi pereliikmetel valimiskabiinis aru pidada, niisugused vaidlused peavad olema selleks hetkeks juba vaieldud. Valimiste päeval on keelatud igasugune valimispropaganda, valijate hirmutamine või meelitamine. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Iga erakond otsustab, kui palju kandidaate, keda ja millistes valimisringkondades ta üles seab. Riikliku valimiskomisjoni ülesandeks on ainult kontrollida esitatud dokumentide vastavust seaduse nõuetele. Tavaliselt tegutseb riigis 4–5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Erinevalt mittedemokraatlikest valimistest konkureerib siin ühele saadikukohale mitu erinevate vaadetega kandidaati. 1999. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ühele kohale 19 inimest,

Ühiskond
Demokraatia ja totalitaarne režiim
17
doc

Demokraatia ja totalitaarne režiim

Kuidas see käib? 12. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 6 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal.

Ajalugu
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM
19
pdf

DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

Kuidas see käib? 11. Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn? Põhjenda. 7 III PAREMPOOLSED JA VASAKPOOLSED PARTEID Kodanik saab oma poliitilisi eelistusi kõige hõlpsamini väljendada siis, kui ta liitub teiste endasarnaste inimestega mingisse ühendusse. Sarnase ilmavaatega inimeste ühendus ongi PARTEI või eestipäraselt ERAKOND. Poliitilisel parteil saab olla vaid üks eesmärk: pääseda demokraatlike valimiste kaudu parlamenti, et siin teostada oma ideoloogiat (ideid, vaateid). Ideoloogia saab olla kas parempoolne või vasakpoolne, kuid võib olla ka vahepealne e tsentristlik. Poliitiliste ideoloogiate jaotus sündis Suure Prantsuse revolutsiooni algusaastal (1789), kui parlament asus veel Versailles's ja kui arutati üksnes seda, milline roll saab olema konstitutsioonilise monarhia raames kuningal.

Ühiskonnaõpetus
Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

1 Sisepoliitika 1918­39 Maanõukogu ja Ajutise Valitsuse tegevus 1918­19. Asutav Kogu valimised, muutused erakondlikul maastikul (Eesti Maarahva Liit, Eesti Rahvaerakond, Kristlik Rahvaerakond, Saksa Partei Eestimaal), valimistulemused. Asutava Kogu tegevus ja 1920. aasta põhiseadus. Asutava Kogu valitsused; Riigikogu I koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Põllumeestekogud, EISTP, Baltisaksa Erakond, majandusrühm, kommunistid); valimistulemused; I Riigikogu valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine ­ EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine ­ meeleolude muutumine, riigikorra kaitse

Eesti uusima aja ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun